Sularahaga võid piltlikult öeldes lutsu visata.
Ajakirjanik ja rännumees Robert Kaplan tsiteerib oma 1996. aastal ilmunud raamatus The Ends of the Earth (vabas tõlkes “Lugusid maailma äärealadelt”) tookordset ÜRO peasekretäri ja endist Egiptuse välisministrit Boutros Boutros-Ghalit: “Järgmine sõda meie piirkonnas saab olema Niiluse vee pärast”. Boutros-Ghali pidas silmas Egiptuse ja Etioopia vahelisi suhteid, sest 86 % Niiluse veest on pärit Etioopia kiltmaalt algavast Sinisest Niilusest. Ülejäänud 14% tuleb Valgest Niilusest, mille algust pakutakse nii Ugandas asuvasse Jinja linna, kus jõgi voolab välja Victoria järvest, aga ka veelgi kaugemale Rwandasse ja Burundisse.

Uganda, Jinja. Koht, kus Niilus voolab Victoria järvest välja.
Alates selle aasta aprillist on odavlennufirma Ryanair pakkunud koostöös Ungaris registreeritud firmaga Plus Group reisijatele odavaid transfeere mitmetes Euroopa lennujaamades. Esimeses faasis käivitusid bussitransfeerid Gdanski, Liverpooli, Porto ja Vilniuse lennujaamas, nüüdseks on teenus laienenud ka Prantsusmaa Marseille Provence'i, Poola Lublini ja üheksasse Ryanairi Hispaania sihtpunkti, sealhulgas Barcelona Girona lennujaama. Ryanair on eesmärgiks seadnud aasta jooksul jõuda 30 Ryanairi teenindatavasse lennujaama. Sihtriikideks on Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Iirimaa, Leedu, Poola, Portugal, Hispaania ja Suurbritannia.
Kuchlbaueri torn (saksa keeles Kuchlbauer-Turm) on Austria päritolu arhitekti Friedensreich Hundertwasseri poolt projekteeritud vaatlustorn Kuchlbaueri pruulimiskojas Abensbergis Baierimaal (90 kilomeetrit Münchenist põhja suunas).
Skypicker on Tšehhi taustaga põhiliselt Euroopa odavlendude otsingule spetsialiseerunud veebileht, mis kasutab otsimise lihtsustamiseks Google Mapsi visuaali. Paljudest seni kasutatud lennupiletite otsingulehtedest tundub Skypicker tõepoolest kõige intuitiivsem. Odavate lendude otsinguks ei pruugi isegi sihtkohta näidata, piisab, kui valida From: Estonia To: Anywhere, märkida ära soovitav väljalennukuu ja Skypicker reastab lennud vastavalt hinnale. Valides konkreetse lennu, ilmub kaardile lennumarsruut.
Lufthansale kuuluv odavlennufirma Germanwings alustab 27. novembril lende Helsingi ja Berliin Tegeli lennuvälja vahel. Samal päeval lõpetab Lufthansa Berliinist Helsingisse lendamise. Tegemist on osaga Lufthansa strateegiast, kus kõik Lufthansa lennud, v.a. Frankfurdist ja Münchenist väljuvad, antakse järk-järgult üle Germanwingsile.
Nagu odavlennufirmadel kombeks, pakub ka Germanwings ühe suuna hindu. Odavaimad piletid nii Helsingi-Berliin kui Berliin-Helsingi suunal maksavad 33 eurot. Niisiis on võimalik edasi-tagasi lend saada väga mõistliku 66 euro eest. Kõige lihtsam on odavamaid pileteid leida Germanwingsi hinnakalendrist. Kirjutamise hetkel olid Helsingi-Berliin lendude hinnad näiteks detsembris 2013 sellised:
Hostelimajutus ei ole päris igaühe maitse järgi. Teadagi, need on piiratud eelarvega seljakotireisijatele, kellele mugavused ja privaatsus pole esmatähtsad. See eelarvamus võib olla visa murduma, kuid vähetuntud fakt on see, et maailmas on praegu käimas tõeline hostelibuum – ja need ei ole päris tavalised hostelid. Nii Euroopas, USA-s kui Ladina-Ameerikas tekib aina juurde taskukohaseid, kuid väga stiilseid majutuskohti, mida võiks tinglikult kokku võtta nimega “butiik-hostelid”. Tundub, et hostel on isegi omamoodi müügiargument, sest Nikaraaguas Granadas oli juhus ööbida luksuslikus villas, mis nimetas ennast samuti hosteliks.
Hea võimalus kogeda Dreamlinerit Euroopa siselennul. Ainult 2×.
Ilmselt on enamik vähemalt midagi kuulnud diivanisurfist ehk Couchsurfingust. Tegemist on võrgustikuga, kus inimesed üle kogu maailma leiavad peavarju või pakuvad teistele reisijatele võimalust lühiajaliseks peatuseks pererahva juures. Couchsurfingut (CS) on nimetatud näiteks, kus globaliseerumine on hästi läinud – avardab inimeste maailmapilti, lükkab ümber eelarvamusi, suurendab tolerantsust, levitab ideid. Kuid nüüd leiab internetis aina rohkem mõtteavaldusi, mis viitavad, et diivanisurfi sõpradel on põhjust tõsiselt mures olla.
Kahjuks kestab keskmine metroosõit Prahas ainult 5 minutit.
Vaikses ookeanis, Mikroneesia läänenurgas asuv Palau on rohkem kui 586. saarest koosnev arhipelaag, kus elab umbes 21.000 elanikku. II Maailmasõja ajal oli Palau Jaapani vägede tugipunkt, peale sõda läks saar USA administreerimise alla. Kuigi Palau on iseseisev aastast 1994, on tihedad majandussidemed USA-ga püsinud, ka maksevahendina kehtib USA dollar.

Mõned uudised tagasi oli juttu sellest, kuidas lennujaamades toimuvates protseduurides reisija kokkupuude inimesega aina väheneb – lennuki pardaleminek on näotuvastustehnoloogia abil muutumas automatiseerituks, ka piiriformaalsuste täitmine on blankettide pealt kolimas arvutisse. Ning lennujaamaostud saab teha ilma tax-free poodi külastamata – Frankfurdi lennujaama saabus hiljuti virtuaalne ostusein, kus tax-free kaupu saab osta nutitelefoni abil (kes Frankfurdi lennujaama satub, võib ostuseina uudistada Schengeni tsooni värava B59 juures).