Bussireisile- mida kaasa võtta?!

Mida võtta kaasa bussireisile ( nädalaks)- mida söögist või mis võiks oluline olla? Kellel kogemusi soovitagu!
Tänud

Kogu see nädal on nagu omaaegne vene kroonu, vanakeste asemel on siis bussijuhid ja giidid. Elamistingimused ka palju sellest ei erine, pidvalt käib üks trevooga. Ilmselt ei ole liialdus, et peale sellist nädalat on vaja paar nädalat taastumiseks puhkust võtta, soovitavalt kuskile soojemasse kohta.

Bussireis erineb tugevasti soost lähtudes. Kuna nime järgi on Pilvi naine, siis oskan nõu anda vaid osalt.
Riietus sõltub ajast ja sihtkohast ning teest sinna. Olen näinud, kuidas kannatavad raskesti riides "daamikesed". Et raskemad on just paar alguspäeva, siis nad ruttu häälestuvad ümber ning peagi ei erine nad ülejäänud kogenud seltskonnast. Päev otsa ratastel ja jalgel lausa nõuab tavalisest suuremat mugavustunnet. Seda võimaldavad vaid vähesed riided. Ei mingeid sukke ega sokke! Ei maksa end võrrelda vanuritega Tallinna vanalinnas, kes siin bussiga vaid mõnd kilomeetrit sõidavad.
Tervis. Tuleb endale aru anda, et suvel päiksepoolses küljes läheb paljudel liiast. Sageli ei suuda bussi jahutus oma ülesannet täita või ütleb hoopis üles. Kui tehakse lahti katuseluugid, siis on kohe 2-3 vastu karjumas, sest nemad ei kannata tuuletõmmet. On selge, et rahulik sõit on järgnevalt rikutud.
Mälu järgi on esinenud vaid paar minestust. On ka 80-seid kepiga reisijaid olnud, kuid nemad valivad liikumise juba vastavalt oma võimetele. Pika linnasjalutamise asemel liiguvad bussi läheduses ja jälgivad kella. Samuti saab moblaga alati ühendust võtta.
Toit. See on korraldajati erinev. Mõni pakub ainult magamist, sest varahommikul midagi pole saada. Mõnel jällegi nii hommiku- kui ka õhtusöök pakkuda. Üldiselt pakutakse seda aga pikemates peatuspaikades, nt Hispaanias ja Horvaatias puhkusereisidel. Ise olen ostnud 2-3 päeva kuivtoidu ette kaasa. Siiski saab teel odavatest kohtadest nii oma toiduvaru täiendada. Ja lõunapeatused on tavaliselt ikka olemas, 1-1,5 tundi. 100 krooniga tuleb keskmine bussireisija sellest välja. Kohv on alati saadaval ja just naised keedavad sageli ka mingeid puljongeid. Hästi õigustas end Tallinna peenleib, isegi nädal hiljem Kreekas võis veel süüa. Üldiselt soovitan kuivemaid toite. Ei mingeid keeduvorste, ainult suitsukad. Ja eriti meeldib mõnele vobla, st kuivatatud kala. Näsid kaua, on maitsev, ja tegelikult sööd vähe. Kilohind on küll kõva, kuid ta on ka kerge. Kergestiriknevaid aineid tuleb süüa vahepeatustes kohapeal.
Lisaraha. Kui ei taha eriti kulutada, siis maitsevahelduseks ja külastusmaksudeks kulub ikka. Olen alati välja tulnud, kui olen arvestanud lisakuludeks poole bussireisi algsest maksumusest. 5000kr Hispaaniasse teeb seega 2500 lisa.
Kui silmas pidada just pikka reisi, siis esimesed 2 päeva on igavavõitu. Lõuna-Poolas tulevad mäed ja edasi on huvitav. Läände sõites on igavust maastikus rohkem, kuid külad ja linnad on kenamad ja huvitavamad. Kahjuks ajavad reisikorraldajad taga kiirust (st raha) ning ilusamad vaated jäävad sellepärast nägemata. Võrdlesin bussireisi Bialystok-Warszawa-Czestochowa-Trstena ja pisibussireisi (omal algatusel) lõunapoolt külade kaudu, siis öö ja päev. Hispaaniasse kihutasime läbi Austria, nägime kiirteelt, millised maalilised kohad olid allpool teisejärguliste teede ääres. See on meie korraldajate tüüpviga, et nad pakuvad just linnu, mitte aga loodust. Kui juhuslikult kuskil väikelinnas peatatakse, siis saad hoopis teise hingamise. Nii et ära loodagi, et sulle otse kihutades palju pakutakse.

tuleb kaasa võtta hea tuju ja arusaam, et bussireisil võib kõike ette tulla. Sälitada rahu ja suhtuda asjasse positiivselt. Sinu virisemine ei aita asja paremaks muuta.
Nagu eelkõneleja juba mainis on jah parem 2-3 päeva toit kaasa võtta. Nt. pakisupid, pudrud, kiirmakaronid jne. Oleneb, mis sulle maitseb. Suitsuvorst, tallinna peenleib. Muidugi võib kõik vajamineva toidu Eestist kaasa osta (hind on suht sama) selle arvestusega, et mitte neid väheseid (ajaliselt) peatuseid, mis bussisõidu aeg tehakse, toidujahile raisata. Aeg, mis antakse on suht vähene ja seda mööda poodi traavimisele raisata on suht mõtetu.
Villased sokid pidid head olema jalgade paistetuse vastu (see on bussireisi osa!).
Soovitaks veel keeduspiraali millega saab hotellis kohvi (kohvipulber ka) keeta.

Kohe kindlasti hea tuju ja mõte, et reis on bussiga ja sõita palju.
Pikendusjuhe, sest vahel on ööbimiskohtades ainult 1 stepsel, aga juhtmeid palju -mitu mobiili- ja fotokalaadijat, veekeetjad või spiraal, föön...
Villasedsokid oma jalgadel ära proovitud - väga tervistavalt mõjuvad, eriti pikasäärega maavillased sokid.
Padi ja pleed on ka väga kasulikud. Padi eriti, siis ei väsi kael ära ja ei ole ohtu, et selg-külg-tagumik hakkaksid pikast sõidust väsima. ( esimesel reisil oli padi puudu ja viimastel päevadel neelasin valuvaigisteid lausa...järgmistel pikematel sõitudel olime juba targemad, ka autosõitudel on padjad kaasas.)
Meil on alati ka väike lõikelaud ja terav nuga käeulatuses.
Ja punkelile - mulle näiteks meeldib bussiga väga reisida!

Olen vaadanud, et väike matkatermos on päris praktiline asi bussis. Sinna saab hommikul öömajas kohvi valmis teha, aga ka bussis kitsas istmevahes on mugavam kuuma vee ja lahustuva kohviga jännata, kui vesi ei loksu. Terav nuga ja viilutatud leib ja leivakatted on head. Jube vastik on seal kitsas vahes nüsida :).
Padi ja pleed. Sussid või plätad, mida kerge jala otsa torgata. MP3. Karamellkommid, mis ei sula.
Eeslikannatus :)

Praegu peab ennast bussiistme külge aheldama ja mingit kuumaveetoobritega sõidu ajal bussis rallimist ei tohi olla! Söömiseks tehakse regulaarselt peatusi - bussijuhtki on inimene ega saa söömata läbi. Mingit sööki ega näksi pole küll mõtet kaasa vedada, teelt saab osta näkse, mida kodus ei saagi ja kõike, mis maha ununenud, saab ka vajadusel soetada. Neidsamu nuudleid ja pudrusid müüakse suurtes poodides igal pool ja bussireisidel ikka neist ka läbi käiakse. Niipalju, kui olen Euroopas reisinud, siis normaalses hotellis leiab ka piisavalt pistikupesi - ega ju fööni ja veekeetjat ei pea tingimata korraga kasutama ja magamise ajal vaevalt kellelgi on tarvis, et seinalambid või telekas oleksid vooluvõrgus. Veekeetja, nuga, lusikas, tass ja midagi, mida tassis joogiks saab teha, võiksid ju kaasas olla, et hommikul ja õhtul hotellis end toitlustada saaks. No ja neid sokke ja patju vastavalt inimese mugavusastmele. Ise neid küll kunagi kaasa ei vea, mida vähem asju, seda mugavam -pakkimine sujub kiiresti ja peale reisinänni ostmist ei tule naba paigast pingutada. Kõige olulisem on tõesti hea tuju, siis suudate leppida, et kõik ei soovi seda mida teie, et kõik ei suju alati nagu planeeritud jne.

Tjah, mõni niipea kui bussi saab, hakkab kaasapakitud võileivakesi lahti harutama, puljongit keetma ja kogu reis möödub neil midagi pidevalt nosides. Nad pugivad seda liisunud värki arusaamatu isuga vahetpidamata. Öakk, ma ei saa aru, kuidas see võimalik on. Ka hotelli saabudes peavad nad oma esmaseks ülesandeks numbritoa köögiks moondamise ja siis hakkavad seal makaronipajad ja kiirkeetjad üksteisevõidu podisema. On selline lähenemine võimalik ja küllalt levinud.
Ise ma bussis söömisest üldse ei hooli, olen kunagi küll igaksjuhuks paar pirukat või midagi kotti toppinud, aga alati on nende lõplik asupaik kusagil prügikastis. Mõttetu, enam ma seda ei tee. Joogipudeli võtan kaasa, tavaliselt mingi mullivesi, igas tanklast saab selle lõppemisel uue asemele. Vedelikega peab muidugi piiri pidama, sest ohjeldamatu tarbimine nõuab sagedasi tühjendamispeatusi. Bussijuhile ei pruugi see meeldida ja kangid on teadagi tema käes. Tahedamatest ainetest pistan taskusse võibolla pakikese pähkleid, teise mingeid hapukaid lutsukomme. Jälle võimalik suvalisest putkast uus pakk vajadusel taskusse hankida. Söön kohalikes söögikohtades, jätta kohalik toitumiskultuur proovimata tähendaks poole reisi mõtte kadumist. Ka hotelli numbritoas ei keeda ma mingit pakisuppi, vaid astun otseteed kuhugi baari, restorani või misiganes seal ka on. Kui mul pole piisavalt raha võimaldamaks pennide lugemisest vaba täisväärtuslikku reisi, siis ma võtan ette midagi lühemat, kuid kvaliteedis ma allahindlust mingil tingimusel ei tee. Kaasavõetud krimpsus vorstijuppe pugima ja õhtuid numbritoas kiirmakaronide keetmisega sisustama nõus ei ole. Kusagil seal hotellist väljaspool on ju võõras linn, toimub midagi, seda lihtsalt peab minema kohe vaatama. Hotellituba ja selle sisustus mind ei köida, selles suhtes olen vähenõudlik, dušs on, voodi on, rohkem pole vaja, tuppa laekun siis kui väsimus jalad alt niidab.
Kui nüüd minu ideaale mu jutukese alguses toodud variandiga võrrelda, selgub, et võib esineda äärmuslikult erinevate soovidega reisijaid, väga individuaalne. Ometi saan ma edukalt selle teise äärmusega koos reisida, ei sega nemad mind ega mina neid, igaühele oma. Kõige tähtsam on eelarvamustevaba suhtumine.

Erinevad stiilid, nagu elus ikka. Peaasi, et teisi ei häiri ja ise reisiga rahul oled.

Ei ole tõesti mõtet vaevata ennast enam nädalapikkuse reisi jaoks toidupoolise kaasapakkimisega. Jah muidugi, mõned pakid mingit lemmiknäksi ja pakk musta leiba, vbl ka vaakumpakis lõigud kodust suitsusinki, et oleks midagi kodust ja armast kaugel maal, aga odavuse ja kokkuhoiu pärast sel küll mõtet pole. Hinnad ka kodust kaugel poes on meile suht sarnased, kui mitte odavamad ja ka väljas söömine sihtkohas ei pruugi olla nii kallis kui kodus Eestis, küll aga maailmapilti avardav ja meeldejääv elamus.

Sinu jutust küll ei paista eelarvamusteta suhtumist. Üsna kriitline ju. Ma olen küll ainult korra käinud bussireisil, aga seal oleks nälga surnud, kui endal midagi kaasas poleks. Peatused põhiliselt tanklates, sealt peale krõpsude jms midagi eriti osta polnud, hinnad olid ka kohutavad. Nädala jooksul käidi poes vaid korra. Majutus hostelites,´mis keskustest kaugel, sinna jõuti väga hilja, mingit toitlustamist ei toimunud, va hommikusöök, olid ainult mingid näksiautomaadid. See oli küll üsna mitu aastat tagasi juba.

on bensukates toit kallim, see juba sellise paiga omapära. Kalliks teeb toidu see, et pole võistlejat ja valikut. Kuid nagu eelpool mainisin, saab esimesed 2-3 päeva läbi ajada ka oma toiduga.
Palju sõltub ka reisikorraldaja ja bussijuhtide harjumustest. Mõni teeb söömapeatuse hoopis suure selveri juures, antakse 1 tund ja vali. Seal saab ka kilohinna järgi odavalt midagi järgnevaks kaasa võtta.
Viktor54 jutt söömiskultusest bussis ja ööbimiskohas on tõsi. Nagu just söömiseks reisile mindakski. Mõnel tõesti tervis nõuab, kuid mulje jääb nagu eestlased oleks lootusetud õgimishaiged. Ülimalt naljakas oli ühel Briti reisil üks lopsakas emand, kes ajas näost sisse ja samas luges teistele söödava vähest kaloriväärtust, et ta ei tohi muud süüa, minevat paksuks!
Järgnev soovitus on aga reisikorraldajatele, ehk mõni neist seda ka juhtub lugema.
Reisijatel on erineval tasemel maateaduslikud teadmised. Sageli kaotavad nad kohataju, kui on Iklas piiri ületanud. Oleks väga kasulik ning hea ülevaade kõigile, kui reisikorraldaja annaks reisijatele kasvõi paari peale ülevaatekaardi reisist. Kus öömaja, väikeste ringikestega tähistatud peatuskohad, nimetus juures. Ka eeldatav peatuse aeg võiks juures olla. Ainult jutt abistab vähe.
Mida ütleb selline jutt, et "ööbime Poolas, seejärel sõidame läbi Tšehhi, tutvume imekauni Austria loodusega, ületame Alpid ja jõuame öömajale Vahemere ääres". Hea, et veel liiduvabariigidki on nimetatud, kuid kustkaudu kuskile minnakse ja kus peatusi tehakse, on teave 0.
Olen sageli kohanud reisijuhte, kes isegi kaarti ei jaga ega suuda otsustada, kustkaudu kuskile minna, kui tee on äkki suletud või tropid ees. Ka bussijuhtide tase on sageli armu pärast kooli 3.

...ja õigus kõigil sõnavõtnutel. Ise palju bussiga reisinud ja kasutanud toidu tarbimsvajaduse rahuldamiseks nii üht kui teist varianti. Võtnud kodust kaasa pea nädala jao toidupoolist ja samas ka läinud vaid veepudeliga. Ilmselt on õigem ikka natuke kohvripõhja söödavat varuda juba kodus. Tihti jõutakse ööbima hilja ja kohad kust toidu-joogivaru täiendada on suletud. Või pole neid läheduses olemaski! Samas pole ma ka kohanud bussis lauspugimist! Ei, enamus inimesi läheb ikka reisi nautima ja leiab ka vajadusel selle lisaraha, et bensukas einet lubada.
Et ennast reisimarsruudiga kursis hoida, soovitan kaasa võtta Euroopa kaart. Saab ka osta teel olles tanklast! Enamus reisjuhte on meeleldi nõus teie kaardi peale markeriga vedama reisimarsruudi. Ja märkima ka ööbimiskohad!Ja saategi näpuga järge vedades oma teekonnal silma peal hoida!

Ilmselt nad söövad igavusest.

Näiteks mul ei lähegi bussireisil kõht tühjaks - pole kuhugu seda saadavat energiat kulutada. No hommikusööki söön ikka. Me "varastasime" tavaliselt oma hommikusöögi (või selle jäänused, kuidas keegi) kaasa :D St. näiteks kui mingis F1 hotellis oli ette nähtud igale 2 saiakest, siis me kas võtsime mõlemad kaasa või sõime ühe ära ja võtsime teise kaasa, samuti võtsime neid moose ja võid ja mett ja lõikasime saia pooleks ja panime juustu ja vorsti vahele... Kui keegi midagi ütlema tuli, siis ütlesime, et ei saa nii vara hommikusööki süüa, et tahame poole tunni pärast, aga siis oleme juba jälle teel. Probleeme ei ole olnud, ainult Berliinis ükskord, aga siis ka lõpuks saime - ütlesime, et on ju hinna sees see hommikusöök, et miks me ei või siis seda ikkagi saada, mis siis, et kohapeal ei söö... Sellest mulle piisas terveks päevaks. Teised sõid muudkui iga peatuse ajal...

Samas, see on igaühe asi, kui palju ta sööb - minu kallal norivad ka kõik, et ma üldse ei söö reisil, aga kui ei ole vajadust, siis miks ma pean sööma neid lõputuid hapukurke ja kuiva leiba (mis alati pudedaks läheb pärast paari päeva kotis) ja suitsuvorsti ja turbonuudleid... Kui ikka nälg väga peale tuleb siis ma ju võin kuskil peatuse ajal endale kasvõi burgeri lubada... Või salati vms.

Ainus, mida ma tavaliselt kaasa olen võtnud (või siis poest ostnud tee pealt), on jogurt, šokolaad, küpsised ja mahl, samuti mõni puuvili (banaan, õun vms). Need annavad piisavas koguses energiat, et päris nõrgaks ei jääks, samas ei täida üleliia kõhtu ja saab rahulikult bussis närida, kui vajadus tuleb. Küpsised olen mingid täistera omad võtnud (tervislikud ikka :D ), siis apelsinimahla, mis mõjub nagu erguti, kui energiat vähe tundub (lisaks sisaldab palju C-vitamiini, mis on kasulik ka seedimisele, millega sageli reisil paljudel jama võib olla), šokolaad annab ka kiiresti energiat ja jogurt siis täidab natuke kõhtu ka, puuviljad ka head ja kasulikud.

Mina olen üritanud järgida seda põhimõtet, et süüa nii palju, kui vajadust on ja mitte rohkem kui tavaliselt kodus.

Kui olla normaalse toiduvajadusega (mitte nagu mina) ja tahta korra päevas süüa päris sööki, võib ju enne mõelda, et eraldadki raha natuke selleks, et saad millalgi päeva jooksul kuskil süüa. Hinnad võivad olla tõesti jubedad, aga kui arvestad sellega juba varem, siis tead, kust mujalt kokku hoida.

Mina olen alati selle raha leidnud, kui ikka nälg peale tuleb (ka kõige kitsama eelarvega reisi juures). Samas olen toonud tagasi 90% toidust, mille kodust kaasa võtnud (erandiks viimased 2 reisi, mille puhul olin juba targem ja ei võtnud eriti midagi kaasa).

Pika jutu kokkuvõtteks siis seda, et tuleb ennast tunda. Ja oma vajadusi. Ja siis sellest lähtuvalt mõelda.

Viimased paar reisi olen kaasa võtnud ka sellise ühe-tassi-plastmass-presskannu, millega teha kuskil ööbimispaigas kohvi (ei armasta neid Nescafe jms mängukohvisid). Keegi eespool mainis ka termost - selle peale pole ise varem tulnud, aga nüüd isegi Hiiumaa ja mandri vahet sõeludes olen hommikul termosega teed kaasa teinud ja kui õhtuks lõpuks kuskile (laevade ja bussidega seigeldes) teise Eesti otsa jõuan, on tee ilusti ära kulunud. Kui järgmine kord kuskile pikemale reisile minek, võtan ka kindlasti kaasa! Aitäh hea soovituse eest!

Tere!

Päris huvitavad tekstid siia lisatud! Olen ise viimased 5 aastat palju bussidega reisinud ja pean lisama, et söögivajadused on tõesti igalühel erinevad jne... Samuti olen ka ise midagi ikka natukest reisi peale kaasa võtnud.

Eriti mõnusad hommikusöögi batoonid, mis olid mul juba teistkorda kaasas ja väga hästi ajasid söögipausidel ära. Loomulikult lõunasöögipeatustes olen ikka korralikult sooja toitu ka saanud ja olen sellega rahule.

Samuti aitasid batoonid õhtuti, kui juba hilja hotellis olime. See kuidas igaüks enda söögivajadusi teab arvestagu sellised asjad juba piisavalt enne reisi algust.

Vajadused on erinevad jah. Viimasel, Põhja-Norra reisil olid päris mitmel perel suured termoskastid portsudesse pakendatud toitudega kaasas, nii et jätkus reisi lõpuni.

Norras on muidugi väljassöömine väga kallis, tavaline bensujaama päevapraad alates ca 100NOK, nii et sinnakanti reisile minnes võiks moona tõesti pisut rohkem kaasas olla. Jogurtit, jäätist, puuvilju ja saiakesi kannatab poest osta, aga igasugu lihatoidud jmt. on ülisuurtes pakendites ja kallid, salatid jmt on väga majoneesised ja veidra maitsega meie jaoks.

Tripikad räägivad
Eesti suurim reisifoorum. Küsi siin oma küsimus või jaga häid soovitusi