Võib tunduda küll täiesti kohatu teemana aga mind on hakanud kohutavalt häirima teemast teemasse korduvad karjuvad kirjavead. Sootsalt, proneerima jms. Välismaale minnes /välismaal elades ei ole vaja eesti keeles perfektselt kirjutada, kuid loomulikust intelligentsist võiks ju siiski emakeelt osata.
Muidugi ei ole siin tegemist mingi õigekirjafoorumiga, aga ausalt häirib, kui inimene ei näe niigi palju vaeva, et punkti järel "space" vajutada. Või arvutis kirjutades ei peagi seda tegama?
Ei peagi alati pimesi jäiku õigekirjajuhiseid järgida, eriti neid komade kohta. Kui inimene räägib voolavalt, siis puudub ka vajadus panna ET ette koma. Nagu ka PEALEGI, SEEGA järele. Seega on see nii et ... Pealegi pole ta ... Kus te seal vahe teete? Komakasutus tuleks üldse vabaks anda ning SOOVITADA seda kasutada vaid künekatke korral.
No komade kasutamine teeb tegulikult jutu kordi loetavamaks, seega päris ilma ikka ei saa. Ja kui tekst on n-ö voolav, siis seda enam tuleks komasid kasutada. Muidu tulevad 5 rida pikad laused, mille mõte läheb lihtsalt kaduma. Ja pikalt sellist juttu ei viitsi lugeda. Vähemalt gümnaasiumiharidusega inimesel läheb koma nii või teisiti enam-vähem õigesse kohta. Automaatselt. Samas õigekirjavigade üle ei ole mõtet jällegi norida. Juhtub endal, juhtub ka teistel. Kui keegi arvab, et broneerimine on tegelikult proneerimine ja seriaal hoopis serjaal, siis ei ole midagi teha. Mõttest saab ju aru, ega irisemine siin ei aita. Kui vastad mõnele sellisele postitusele (teemast lähtuvalt), siis võib ju ära märkida, et tegelikult on õigekiri selline kuid mingile reisiteemale vastata ainult õigekirjateemadel ei ole minu arust normaalne. Ja et kõik selle teema kohta südamelt ära rääkida, siis võõrsõnade kasutamist (foorum, profiil, kliima jne.) nüüd küll taunima ei peaks. Keel on pidevalt arenev, mitte kohapeal seisev... asi. Uued sõnad, fraasid on normaalne nähtus. Ärge nüüd arvake, et kui te võõrsõnu ei kasuta, siis räägite nagu Lembitu kunagi. Ja tunnistan kohe, et kindlasti on tekstis vigu ja mõni koma puudu, mõni ka üle. Lugupeetud lingvistid, palun mitte teibasse lüüa selle eest.
Täiesti n6us teemaalgatajaga (kohe vabandades, kuna kasutan "6", sest mul pole v6imalik hetkel infotehnoloogiliste piirangute t6ttu k6ki rahvustähti kasutada). Korrektne keelekasutus näitab austust kaasvestleja suhtes. See tähendab sseda, et ma ei pudista, ei pritsi sülge ja kasutan arusaadavat diktsiooni. Selge see, et vigasid juhtub ja me k6ik peaksime olema r66msad, kui sellel viisakalt tähelepanu juhitakse. Kui kirjapuldi taga on mitte-eestlane, on see stiilist aru saada ning seda ei panda reeglina pahaks. Ka kiirustamisest tingitud vead pole ju eriline tüliallikas. Närvi ajab aga sageli mustaks lihtsalt hoolimatus stiilis "mulle pole see oluline, kirjutan, kuidas tahan". Reeglina näitab kirjaviis ja kui oluliseks keegi seda peab ka kirjutaja vaimset küpsust. Pole parata, kui see vahel ka kirjatüki sisu varjutama kipub.
Jyrka
Eestlus ja meie oma eesti keel on nii palju väärt küll, et püüda seda hoida. Eriti peaks sellised asjad korda minema just palju näinud ja reisinud inimestele. Kus üks keskmine inimene ikka nii väga ennast kirjalikult väljendab, ilmselt ainult foorumites. Mida rohkem foorumites ebakorrektses slängi ja võõrsõnavärdidega (rõhutan sõna värd, sest tihti pole need ei võõr- ega ka eesti keeles õigesti kirjutatud) pikitud eesti keeles sõna võetakse, seda enam meie keel mandub, samuti eneseväljendusoskus ja sujuvalt siis ka üksteise mõistmine. Kirjavahemärke ja suurtähti pole mitte inimeste kiusamiseks kasutusele võetud vaid ikka selgema ja parema eneseväljenduse nimel. Kes ikka tunneb, et tal on midagi öelda, võiks veidi austust iseenda (häbi ju loll olla) ja ka teiste (tahaks ju, et teised ikka aru saaksid) vastu siiski omada.
Mina arvan samuti, et koolis ei peaks kandma koolivormi, vaid tuleks käia ihualasti.
Reisifoorumis ja üldse temaatilistes foorumites võiks keelekasutus olla tõesti korrektne. Ega keegi ei küsi ju kantseliiti! Heas emakeeles kirjutatut on lihtsalt parem lugeda. Ei välistata ju slängi, mis näiteks reisikirjades on täiesti omal kohal. Ja kes neid komasid ikka 100% õigesse kohta oskab panna ;) Võib ju vaielda, kas tõsiseltvõetavus ja kirjutise sisu ikka on sõltuvuses õigekirjast, aga midagi pole teha - ta on sõltuvuses. Ja kui ikka kirjavahemärke üldse ei ole või on neid taskust puistatud, siis ei saa vahel mõhkugi aru, mida öelda on tahetud. Autahvlil peaks päris palju näiteid olema. Ja no kuidas ikka saad tõsiselt võtta sellist juttu: "hotelli tubades pidi olema igapäebvane voodi pesude vahetus- aga igapäev toodi järjest mustemad, räpasemad ja katkisemad voodipesud- mille vahel olid mustad juukse karvad või räpsased kollased, pruunid laigud- olenemata sellest et sinna jootraha jätsime- igax juhux- et meie asju ära ei varastataks-nagu seal pidi tihti juhtuma" Kes ei ole juhtunud lugema, see on autahvlilt laenatud tekst. Üks mu lemmikuid :P "Kole koht Kemer"
mõttevahetus,et mitte öelda diskusioon,laotab inimesed siin peamiselt kahte leeri. ühed püüdlemas ülimalt puhta keelekasutuse poole nõudes õigekeelsuse sõnaraamatu tihket kontrolli iga postituse puhul. võlutult jälgin nende ristiretke. teised on leebed ega pea vajalikuks kirjavigade ja slängi pärast kedagi teibasse lüüa. see tolerantne,et mitte öelda salliv seltskond veetleb mind rohkem. vaatan värisedes oma hapraid sõrmi enne kui need klaviatuurile ,et mitte öelda keyboardile,virutan.kui palju võõrsõnu,slängi ja kirjavigu siit jälle tulema hakkab.
Toon hunniku näiteid, kus ettekirjutatu ei vasta rahakeelele. Algul on toodud kuidas nõutakse hääldada, > järel, kuidas tgelikult rahvas hääldab. III väldet eristan ' abil, kus kirjaviis ei aita. k'äjja > käjja, l'ooja > looja, s'ööja > sööja, m'üüja > müjja, psüühika > psüühhika, grammatika > kramatika, ballistika > palistika, kaheksa > kaekksa, üheksa > öökksa, udehe > udehee, kättki > kätki, tsunami > tsunaami, neittsi > neitsi, r'aadio > raadio, st'uudio > stuudio, m'aestro > ma-esstro, kirrju > kirju, tassku > tasku, pissku > pisku, v'õimetu > võimetu, illmetu > ilmetu, m'õttetu > mõtetu, , tehhtu > tehtu, nähhtu > nähtu, meetod > meettod, tentsik > tensik, k'iosk > ki-ossk, maadam > madaam, mosslem > moslem, st'aadion > staadion, akorrdion > akordion, jaanuar > j'aanuar, füürer > v'üürer, anndekas > andekas, t'oimekas > toimekas, mõttekas > mõtekas, s'oodus > soodus, hüüe > üjje, püüe > püjje, 'öeldis > 'ööldis, l'eelis > leelis, kümmnis > kümnis, väettis > väättis, äikke > äikä, päikke > päikä, väikke > väikä, okksene > oksene, üldiselt, ma väsisin ära. Kuid näete, milliseid lollusi meile ÕS-ist ÕS-ini ette kirjutatakse. Sest kunagi oli nii ja meie ei tohi mitte muuta! Ilus eesti keel on seega tehislik kabinetikeel, mitte aga rahva keel. Nii on lood Euron+ukogude Eestis.
rahakeelele peab olema rahvakeelele. Tegemist pole muidugi Rah(v)aliiduga.
Tead, keelevasikas, kui ma enne üritasin aktsepteerida sinu kirjutatut, siis nüüd on minu ainus kommentaar - ela edasi. Ja saada oma suurepärased näited neile kolepahadele tädidele-onudele, kes selle sulle sobimatu keelereformimisega tegelevad. Ei ole mõtet seda foorumit siin risustada.
Kas kurimoor esineb mingite erakonnastatud tallalakkujate nimel või on tema enda hing sedavõrd räpane? Miks sa eesti keelt vihkad?