Grossglockner Hochalpstrasse

Kavatsen järgmisel aastal juuni lõpus- juuni algul minna jalgrattaga Saksamaalt läbi Austria Sloveeniasse. Kas keegi on Salzburgist lõuna poole liikunud mööda Grossglockner Hochalpstrasset. Kas seal võib jalgrattaga sõita? (Tee profiil on üsna hirmutav) Kas mingit raha tahetakse ka saada? Või on mingi võimalus minna veidi ida poolt või jääb ainukeseks võimaluseks läbi Bischofhofeni ja Gmündi. Eesmärgiks jõuda Villachisse. Abiks oleks ka autoga reisijate vihjed.

Sai käidud autoga eelmisel aastal. Oli juulikuu ning pool teed oli täiesti udu sees (nähtavus mõned meetrid) ning tee oli üsna libe. Mälu pingutades ei tule küll meelde, et oleks jalgrattureid näinud. Küll oli tsiklimehi. Pigem oleks see rattaga sõitmiseks natule liiga ekstreem. Päikeselise ilmaga veidi ohutum, kuid sellise ilmaga nagu meie käisime natuke liiga riskantne. Vähemalt minu arvates. Kusagilt 2km pealt on ikkagi lumi ju maas. Raha tahetakse ja mitte vähe - mõnekümne kilomeetri läbimise eest tuli välja käia ca 30 EUR. Aga see oli kindlasti seda väärt. Niipea kui mäeharjale jõudsime, avanes selline vaade, et tuli kinni pidada ja lihtsalt lasta silmal puhata. Teiselpool mäge nimelt udu polnud. Vaata siit (http://www.grossglockner.com) ka kui ei ole veel jõudnud.

0
0

on ka sealt sõidetud, autoga ja mitu head aastat tagasi, kuid ilm oli ilus ja lumi ei seganud midagi, sest seda ju tee peal ei ole:D tsiklimehi oli palju, jalgrattureid ei mäleta. samas, tee on ikka mega lahe ise ja kui ikka selline plaan, siis ilmselt päris algaja ratturiga tegemist ei ole:) tee on muidugi raske, aga samas on üpris tihti tee ääres puhkamiseks/parkimiseks taskud, kus siis hinge tõmmata või nagu meil oli, autol lasta hinge tõmmata:)

0
0

Jalgrattureid sellel teel liikumas murdu mõlemas suunas. Tõus rattaga üle keskmise raske, ise rattaga pole käinud seega hindu ei tea - vaata netist.

0
0

Käidud mõni aasta tagasi autoga. Rattureid võis lugeda sadades. Midagi ekstreemset pole. Tegi ennastki kadedaks

0
0

Tänan vastajaid. Sain kõvasti julgust juurde. Järgmisel aastal proovin kidlasti ära, kuigi peale Eesti "mägede" kogemust pole.

0
0

sai käidud eelmisel aastal ja ka juulis.Jalgratturid saavad sõita tasuta nende vaeva eest, mis nad seal üle elavad. Jalgrattureid oli seal liikumas küll ja päris eakaid veel. Teed on seal päris laiad sõitmiseks, kui võrrelda muid mägiteid, kus käidud.Üleval päris jahe.

0
0

Käisin sellel aastal juuli lõpupoole. Sissepääs on tasuline. Jalgratta kohta ei oska öelda. Matkabussi läbisõit maksis 28.-EUR. Viimased autod lastakse trassile 20.45 õhtul. Öösel peale ei lasta. Tõkkepuu on kahes erinevas kohas. Tee on 48 km pikk. Tsiklimehi oli nagu murdu. Kimavad seal päris korralikult. Enne tõkkepuud suuremal tõusul saingi tund aega seista ja sireenitavate pollarite ja kiirabi arvu põhjal ennustada, mis lahti. Honda Goldfing versus Audi. Tsiklimees saab nüüd raha koguma hakata. Jalgrattureid oli ka hulgim. Oli naljakas vaadata küll, kuidas nad peaaegu seistes kõvasti pedaale tallasid. Tõus on muljetavaldav. Meile sattus päiksepaisteline päev ja silm puhkas juba esimestel serpentiinidel. Sellist vaadet tihti ei näe. Tõus on mootorile raske ja peab hoolega vaatama, et mootorit keema ei lase. Sõiduautoga on lihtsam. Algul on tõus 2505 meetrile ja väike tunnel, siis pikk laskumine ja teeots teise tõkkepuu(Heiligenblut)juurde, siis uus tõus. Lõpppunkt on vaade Grossglocknerile. Seal parkla kõrval mäeküljel müttasid koopaoravad rõõmsalt ringi. Nende toitmist keelavad sildid olid ka väljas.

0
0

..., nii on see õigesti, aga see selleks. Käisin kolm aastat tagasi ning plaanisin ka kuue päevaga läbi Ljubljana Horvaatiasse Zabok-i jõuda. See mõte tuli aga maha matta, kui nägin kolmandal päeval Grossglockneri teed - "karm värk" - siis tuli endale öelda: mis sina maamees mägedest (merest) tead! Eks põlved olid "kulunud" juba esimesel õhtul, kui peale ratta kokkusättimist Münchenist 50 km välja sõtkusin, st. aegajalt mäkke lükkasin. Ent G.H. lookles täpselt nii, nagu selle omale kodus kaarti pealt olin selgeks teinud. Vahe ainult selles, et mina "maamehena" vaatasin seda laua peal, teadmata et oleksin pidanud seinale kleepima või vähemalt 45-60 kraadise nurga alla tõstma. Muidugi minu ratas koos igaks elujuhtumiks vaja minna võivaga kaalus 65 kg - kilo enam kui ma sel hetkel ise, sealhulgas kaks ülikonda, viis paari kingi, vähemalt kaheks kuuks sealihakonserve... jne. Selliseid "tõsiseid tegijaid" oli ikka seal ja kogu Euroopas suht vähe, enamus rohkem nagu mäesuusatajad - sõidavad ülevalt alla, ainus pagas on lenksu kott ning joogipudel, ise nagu Kirsipuud T.de F.-il. Ja mitte autodele ega mootorratastele polnud ma kade, vaid just neile - saaks kordki nii - küll siis talluks ka ülesse. Ülepääs maksis siis autodele 25€, motikatele 17€, jalgrattur sai nagu juba öeldud, tänu oma higile ja vaevale (krt. see minu patenteerimata väljend selle teema juures) muidu. Haagisega peale ei lasta ja 22.00-st 6.00-ni suletud. See on eratee ning aastaringselt lumevaba, va. ekstreemsed lumetormid. Kõige suurem katsumus oli mulle aga see, et pidin seal üleval 2500m peal "vastu tahtmist" lahke kõrtsmiku poolt ohtralt välja tehtud õlut jooma. Kuna üleval oli napp 5-kraadi sooja ja sadas jäist vihma, oli see esimest ja seni viimast korda, kui pidin nii meeldivat toimingut nii ekstreemses kohas "sunniviisiliselt" tegema. Eks mäed (kõrgus) ka ja esimestel päevadel liialt kilomeetreid tegid oma töö. Kuupäevaks oli 8. juuli, just Sinu plaanitav aeg. Kui Sul ka pagasit on, siis arvesta, et tuleb 30km ratast mööda "katust" ülesse lükata aga see-eest seda kaifim on teisest "servast" alla veereda. Siis vaid käed pidurdamisest kanged. Ilust ja võlust ma rääkima ei hakka - seda ei jõuaks siinkohal teha ning jäägu igaühe enda avastada-nautida. Nüüd on tulnud omal paar aastat "elulünki" parandada, kuid kui võimalus, nii kohe jälle minek. Võib-olla ka juba tuleval suvel. Ilmselt siis pisut teise süsteemiga - saateautoga, sest 3200km läbimiseks kulus 51-päeva, nii palju aga enam aega lihtsalt ei ole.

0
0

Täpsustuseks "alpimatkale." See tee ei ole aastaringselt avatud vaid vastavalt ilmastikule, sel aastal näiteks aprilli lõpust eeldatavasti oktoobri lõpuni. Haagisega liikumiseks piiranguid ei ole erinevalt päris paljudest tõusudest Alpides. Mind ja minu 1500kg suvilat vaatas piletimüüja aknast ja küsis ainult "are you sure?" Jalgrattamatkajad hindasid tõusu raskust hindele 4 viiepalliskaalal. Paar linki ka, jalgrattamatkajale: www.eyeless.org/alpspass/ autoturistile: www.ideamerge.com/motoeuropa/ Neilt lehekülgedelt mägedes liikumise kohta päris palju.

0
0

Äkki ongi see nii, sest neid "kahe ja pooleseid" oli mu rännakul päris mitmeid. Ei ole enam viimasel ajal kaartide kallal kodutööga kah tegelenud. Näed siis, mis kolm aastat on teinud! Mäletan siiski hästi, kui ühelt kohalikult (temaga me koos kõrtsmikuga seal üleval Hochtoril õlut jõimegi, sest nad olid igapäevatuttavad) küsisin ja ta ütles, et on juba kolmteist aastat siit iga päev üle käinud. Ta käis Heiligenblut´ist Zell am Seesse tööle. Ütles, et selle eest me raha maksamegi, et tee sõidetav oleks. Samas, sellel kõrgusel peaks talvel 4-5 m lund olema, nagu rääkis üks teine kohalik pisut lääne pool Šveitsi Graubündenis Flüelapassil. Ja see kuru, nagu paljud teisedki, on küll talvel suletud. Ainult, et Davos Platz`ilt läheb raudteetunnel, mis talvel sealt alt autosid läbi veab. Aru ma nüüd ei saa, millisest "urust" see austerlane siis talvel läbi käib - tunnelit seal ei ole? Need lisatud lingid on küll selgitavad.

0
0

See oleks vast parem bussiga minna Enzingenbodenisse, sealt alustada aklimatiseerumiseks mägimatka Grossglockneri alla, teha Grossglockner ja lõpetada Gletcherbahni lähedal. Kokku 5-7 päeva ilusat mägimatka.

0
0

Natuke hilinenud komm aga äkki aitab otsustada. Ronisin eelmisel suvel mägirattaga Zell am Zeest Edelwaiss mäe otsa (Glockneri tee kõrgeim punkt). Päris karm kogemus oli. Sooja oli all ca 27 kraadi ja üleval ca 10-15 kraadi. Kui suvel minna siis on oluline jook-jook ja veelkord jook. Õnneks saab teeäärsetest kraanidest tasuta vett tankida. Ja üleval saab ennast premeerida õllega! Maksma rattur midagi ei pea. Ja rattureid on palju. Soovitan mägirattaga ronida. Maantekal või kergeid käike puudu jääda. Oleneb muidugi treenitusest. Ise väntasin enamuse ajas kõige kergema võimaliku käiguga. Kui tahad teada mis tunne on Tour de France-i sõita siis see tee annab päris hea ettekujutuse. Ülesmineku pikkus oli 15 km, kõrguste vahe 2 km, aega kulus kokku mingi 4 h. Sellest puhast ronimist ca 2,5-3 h. Alla oli natuke kergem tulla... Julgust pealehakkamisel. Nägin, kuidas ka 50-nesed naised üles läksid. Asi on pingutust väärt.

0
0
Lennupakkumised
Reisikaaslased