Alla 150 USD ei näe hästi võimalust. Nii oli Guilinist Hanoisse rongipilet kuskil 50 USD ümber, (Kunming peaks olema kah samas suurusjärgus)

Aga Urumchist Kunmingi jõuda on ikkagi vast ainuke reealne võimalus lennata (tuleb teha tõenäoliselt mitu otsa), mis läheb vähemalt sama kalliks, kui mitte kallimaks

Uhh, ise jään vastamise hätta, proovi LP Thorntrees antud küsimus esitada.

kogu teekond on taiesti reaalne maad mooda labida, lihtsalt oleneb, milline on kellegi vastupidamisvoime. Aga yhe kuu jooksul (viisa on 1 kuu) ei tohiks konti paris murda. Kuigi jah, pigem raagin ma 15o dollari juures rongi odavaimatest klassidest (ja kindlasti mitte piire yletavaist rongidest) ja kohalikest bussidest. Ma arvan,et voiks huvitav tee olla. Ja annaks voimaluse kuu aega Pakistanis ka veeta. India viisa lopeb mul juuli algul ja selleks ajaks pean ma valja motlema, kuhu ja kas edasi. Thorn tree ajab mul enamasti juhtme kokku. Eks seal soovitataks ka vist lendamist.. Voibolla toesti moistlikum.

nojah, mõtlesin ka, aga läbi terve Hiina rongiga logistada mhh...Urumchi - Turfan (seal võiks peatuda pikemalt) - Xian (väga soovitav paik) - Chengdu - Kunming...kui aega ja tahtmist, siis muidugi. Tegelt on see väga hea marsuut :)

Algul mõtlesin, et ka Pekingist tuleb läbi sõita, aga Xian's saab ära lõunasse keerata, seega on täitsa OK marsruut.

veel, Hanoi-Peking rongiots oli vist 100 USD.

Nende linnade vahel paistab ka rongiliin olevat.

pole vist küll ots, millest sa huvitatud oleksid, aga kuu aega tagasi maksis pilet 340 jüaani lihtsa inimese klassi magamisvagunis. üllatus oli see et rong oli vastu ootusi üsna superluks, aga see on vist selle konkreetse liini eripära. hosteli hinnad dormitory koha eest mõlemas linnas 55-60 jüaani.

pakun välja et 150 d jääb väheks küll 2000 km rongiga istudes (ilma liigutamise ruumita, no kohe täitsa ilma) on 35-40 dol. Eri hindu ei ole aga odavamatesse (loe sitasematessa) öömajadesse ei lasta eurooplasi (seal pole ingl.k. silti kah)aga mõni kord tasub proovida või küsida PSB (hiina kgb)kontorist eri luba. Väiksemas kohas võib õnnestuda. Xiani kaudu tasub sõita küll. aga hiina pole mingi väike koht...

KKH peaks lahti tehtama 1. mai, st kohe ja peaks septembri-oktoobrini lahti olema. Aga kuulujuttu, et Hiina kavatseb SARSihirmus piirid sulgeda on vist sealmaal kõvasti rohkemgi kuulda kui siin?

Kashi-Urumchi rong peaks olema kuskil 250 RMB (hard berth), sõidab 24 tundi.

Vinge alternatiiv Urumchi'le oleks tee läbi Tiibeti: Kashi - Ali - Mount Kailash - Lhasa, aga sinna on kindlalt ATPd vaja ja transport on rohkem kui ebakindel. 2 Prantsuse friiki on seda maad hääletanud, nede päevik on siin.

150 dollari kohta tundub see teekond ju kohutavalt pikk olema. Nagu ma aru saan, oled sa praegu Indias? Ehk siis otsetee (lennates) asemel maad mööda meeletu ring India-Pakistan-Kashgar-Urumchi-Kunming-Laos. See on ju 8000 kilomeetrit, raske ette kujutada kuidas seda oleks võimalik 150 dollariga läbida.

Tiibeti kaudu minekut oled sa ilmselt juba kaalunud, seal on vist põhiprobleem kontrollpunktide vältimine jne. ThornTree kohaselt suleti 26.aprillil SARSi tõttu Nepaali/Tiibeti piir ja kõik KTM-Lhasa lennud on cancelled. Nii et sealtkaudu on kah riskantne.

Kas sa oled mõelnud ka merd mööda minekule, India->Andamani saared->Tai? See läheks küll vist rohkem maksma.

Praegu olen viimaseid paevi Nepaalis, jargmised kaks kuud tahaks veel India magedes veeta. Parast seda natuke ka Pakistanis ringi vaadata, (kui lastakse:) Umbkaudu 150 dollarit motlesin kulutada ainult transpordile ja ainult hiinas (mitte alates Indiast lopetades Taiga). Paevaraha olen moelnud lisaks u 10 dollari ringis ja aega vahemalt yks kuu (Hiinas). Ma ei taha seda reisi mitte ette votta, et lopuks Bangkokki odavamalt jouda. Ma olen jatkuvalt arvamusel, et see on huvitav teekond, kuigi jah mitte lyhimate killast. Aga tosi ta on, et varsti voib viisade ja piiriyletustega vaga raskeks minna. Nepaali-Tiibeti piir on toesti kinni. Tegelikult isegi yllatav kui vahe siin sars paanikat on. Pigem raagitakse majandusest, Nepaali turismitoostus olevat juba 40-50 protsenti langenud (ja viimased aastad pole niigi head olnud). Indias on samad lood. Hea odav aeg reisimiseks ...:) Aga kes teab, voibolla varsti peab koju aragi tulema (ema juba kirjutab, et akki hiljem ei lastagi tagasi:)

OK, siis jah, saan aru. Loomulikult on see huvitavam teekond kui lennukiga :)

Kuskohas sa India mägedes kavatsed olla? India Himaalaja on mu absoluutne meelispaik senini. Ehk lähen sel sügisel Garhwali tagasi. Sikkim polnud mumeelest nii muljetavaldav, ja Himachal Pradeshis ega Ladakhis pole ma veel käinud.

Konkreetsed India magede plaanid on veel tegemata. Manali kant arvatavasti, voibolla Leh'i, kui saame. Ma pole varem yldse Pohja-Indias kainud, isegi Delhis mitte. Tegelikult me otsime vaikset paika, kus ytleme kolmeks neljaks nadalaks lihtsalt paigale jaada (sh ise syya keeta), kus ymberkaudu oleks kaunis ja hea kondida ja muidu tore. Kui midagi sellist soovitada oskad, oleks ylitore. Ma lahen kain su kodukal ka.

OK. Manali kandis pole ma jah käinud, aga kuulu järgi pidi see olema sihuke halvas mõttes backpackerite koht... mustmiljon valget, kes tõmbavad kanepit, käivad meditation course'idel ja otsivad valgustust. Seal ja Dharamsalas on kindlasti palju neid, kes nädalateks ja kuudeks paigale jäävad.

Paigalejäämiseks on vist sobivamad kauged kohad -- mitte Delhist kergesti ligipääsetavad hillstationid nagu Shimla või Nainital. Maikuus, kui Delhis temperatuur üle 40 tõuseb, põgenevad tasandikuinimesed massiliselt sinna ja see pole mõnikord lõbus.

Juhul kui sa otsid mingit kohta, mis oleks eriti kaugel pärapõrgus, siis mul on tegelikult üks hea soovitus ka: küla nimega Munsiyari (Munsyari). Asub Kumaonis, üsna lähedal Nepaalile ja Tiibetile, ca 30km Nanda Devist ja Himaalaja peaahelikust. 2200m kõrgusel järsul mäeküljel, oru vastaspoolel on 6000m Panchchuli tipud. Orupõhjas on Gori Ganga, mis tuleb Milami liustikult läbi peaaheliku. Mina käisin seal 2001 mais, matkasin Munsiyarist Milami liustikuni ja tagasi. Munsiyarisse pääseb nii: kõigepealt rongiga Kathgodam'i (Nainitali lähedal). Sealt minibussi/dzhiibiga Almorasse (3h, lihtne). Almorast dzhiibiga Munsiyarisse (10h, tõsine mägitee, 15 inimest dzhiibis, pooled oksendavad vähemalt korra, ca 1 dzhiip päevas, kuula Almoras hoolega maad). Munsiyaris on lisaks paarile inetule hotellile üks väike lahke vanamees väikese guesthousega, kus ta erinevalt ülejäänud Indiast kasvatab lilli ja peab koera. Nimi ei ole mul peas, katsun hiljemalt esmaspäevaks selle järgi vaadata ja siia kirja panna. Sihuke idülliline koht, turiste on väga vähe, ja need kes on peatuvad sageli vanamehe juures mitu nädalat.

Sääl võib imetleda ainult mägede panoraami Nanda Deviga eesotsas, pikemaks ajaks jääb seal suht igavaks.

Kaisin tana Pakistani saatkonnas siin. 80 dollarit on viisa (suht valus, ma arvasin, et 50..), muidu probleeme tundub, et pole. Mis ma aga huvitavat kuulsin voi oigemini nagin, oli jaapanlanna, kes oli kainud hiljuti Hiinas ja nyyd tahtis Pakistani viisat. Algul oeldi, et ei, meie teie sarsi ohtu ei taha. Pikema lunimise peale lubati talle viisa anda kui ta toob haiglast paberi, mis toestab, et tal sarsi pole.. Voibolla pole Hiina minek see koikse targem tegu. Parast ei saa kuidagi edasi ega tagasi. Ainult Pakistani minna, tahendab aga sinna kinni jaada. Iraani viisat saab kergemini laanest (Istambulist), Indias ja Pakistanis tahavad nad soovituskirja eesti saatkonnast, mida aga pole... Lendamine sealt valja on liiga kallis. Ausalt oeldes ei teagi enam, mis peale hakata.