Hispaania keel

Tere!

Plaanis on kogu perega kolida elama Hispaaniasse. Selleks, et oleks lihtsam tööd leida hakkasime õppima hispaania keelt, Berlitzi õpiku järgi. Tahtsin teistelt küsida, kes on juba keele selgeks saanud või, kes alles õpivad, et kuidas te hakkama saate/saite? Meil läheb õppimine kuidagi väga visalt, aga tahaks ju enne kohale minekut elementaarset keelt osata.

1
2

Selgeks saab ikkagi keelepraktikaga ehk siis kohapeal. Aga mina panin oma hispaania keele cd autosse ja kuna mul on tihti vaja pikki otsi sõita, siis mõjus see päris hästi.

0
0

Soovitaks siiski teha siin Eestis väike investeering ja õppida vähemalt aastake võimalusel hispaanlasest õpetaja juures, et saada n.ö metoodiline grammatikapõhi alla. Ainult raamatu järgi ise õppides jääb asi ilmselt liiga kuivaks ja nii mõnigi oluline nüanss teadmata-tundmata. Natuke põhisõnavara tuupimist lisaks ja siis peaks tõesti vastavas keskkonnas üsna kiiresti lobisejaks saama.

0
0

Loomulikult on lihtsam koos õpetajaga, kuid kui aega ei ole, siis kerge aluse saab ise ka alla. Mina tuupisin nädalaga eluks vajalikud laused pähe ja sain kenasti hakkama, aga ma ei kolinud kusagile elama, vaid vajasin hisp kerget oskust oma reisi jaoks.

0
0

Hei - mina olin aasta Erasmus üliõpilane Hispaanias. Võtsin küll kiire kursuse Tallinna Ülikoolis, aga kui Hispaaniasse jõudsin oskasin ainult oma nime öelda ja et Eestis on külm ilm(sellele ajal ei olnud mingeid keele teste igatahes vaja). Läksime koos sõbrannaga siit Eestist ning leppisime kokku, et kui võimalik, õppides keelt ja kultuuri (milleks me sinna läksime)suhtleme ainult kohalikega (Hispaanlased ei taha/oska/julge inglise keelt rääkida). Seega, võid õppida mida tahad siin, aga olles seal läheb asi palju lihtsamalt! Ahjaaa..ning olgu öeldud, et sellest ajast on möödas pea 5a. ning keelt mitte aktiivselt kasutades, kui vahest juhtun mõne Hispaanlasega kokku, saan vabalt üleüldised jututd räägitud! Jõudu ja edu!

0
0

olen õppinud siin Eestis hispaanlasega , individuaalselt ja kursustel Madriidis . Endal sama plaan : koos perega minema Hispaaniasse . Mingi alus olema peab siis on kohapeal lihtsam , aga seal on see palju loomulikum ja produktiivsem , see mida siin tuupid kuid Hispaanias omandad päevadega . Kui küsida tohib kus linnas olete , Tartus saaksin mitu hisaanlastest õpetajaid soovitada . aleksandr.dovbos(at)gmail.com Tervitades Aleks .

0
0

Mind väga huvitab, millega plaanite seal tegelema hakata, pean silmas tööd. Kui natuke hispaania tööturu kohta uurida, siis olukord seal on ikka väga kehva. Mu elukaaslane on hispaanlane, mitme ülikooli haridusega, isegi tema jaoks on hetkel hea tasuva töö leidmine väga keeruline. Sama ka paari teise tema töökaaslase jaoks hetkel. Kui varem nägid poodides ja kiirtoidukohtades enamasti sisserännanuid, siis nüüd üha enam kohtab hispaanlasi endid. Pealegi on seal väga palju sisserännanuid lõuna -ameerikast ,kelle ema keel on juba hispaania keel ning kes töötasu kohta väga suuri nõudmisi ei esita. See tekst ei ole paha pärast vaid lihtsalt siirast huvist, kuidas kujutate seda elu ette hispaanias ,sellisel raskel ajal.

0
0

Hei, läheme mehegs jaanuaris Kuubale, kus oleks keelt väga vaja. Olen otsinud ja uurinud, et leida detsembriks keele õppe kursusi kuid kõik pakkumised on nii kallid. Üle 6000 kr kahele. Või alla selle midagi ei leiagi? Kui kellelgi on Tallinnas mõnda head õpetajat soovitada oleksin väga tänulik.

0
0

Olen alati hispaania keele vastu huvi tundud, aga kunagi polnud võimalust keeltekooli minna. Lisaks kooli/töö kõrvalt on üsna raske hakkata ise millegagi alustama, eriti kui ei tea millest alustada. Eelmine aasta tekkis aga võimalus aasta hispaania keelt õppida, seda hispaanlasest õpetaja käe all , tegemist oli rühmatundidega. Paar korda nädalas 2 akadeemilist tundi. Kahjuks teist aastat ei olnud enam võimalus minna, kuid nüüd tunnen selget vahet - kus ma olin poolteist aastat tagasi ja kus nüüd. Profesionaalne õpetus annab väga tugeva aluse, millest ise edasi minna. Võib-olla on inimesi, kes saavad ka ise hakkama ja kindlasti oleneb ka õpetajast. Kindlasti soovitan, et õpetaja oleks hispaanlane - tema õpetab paju seda seda, mida eestlasest õpetaja kunagi ei õpeta.

Edu kõikidele huvilisetele!

0
0

aAa olen "kriipsukesega" sarnaselt "mures": ise olen 5 a. elanud võõras kultuuri-/ keelekeskkonnas. Ma toetan täiega mõtet minna laia maailma aga siis kindlasti konkreetsel eesmärgil ning kindlusega et see mis seal ees ootab ongi see mis eesmärki saavutada aitab (n. studeerimine vms.). Kui tööpakkumine pole akadeemilises liinis, Euroliidu bürokraatiasüsteemis või globaalses ettevõttes, tuleb olla väga- väga valvas- igas paigas on küllalt kohapealset kaadrit ja välismaalased saavad rämedalt kotti. Ise ei ole saanud kuna mul vedas- välismaine ettevõte korjas Eestis omad kodinad kokku ja võttis mõned töötajad peakorterisse kaasa, nii et mul oli elu tipp- topp aga mu proual on sellest ajast väga valusad kogemused. Töövõtu korral tuleb arvestada veel sellega riskiga et kui ei liigu akadeemilises või globaalse ettevõtte liinis või siis euroametnikuna, võib Eestis saadud haridus olla sisuliselt väärtusetuks tunnistatud (ehkki formaaljuriidiliselt vist see enam euroliidus probleem ei tohiks olla?). Ehk vabalt võib juhtuda et akadeemilise kraadiga inimesel ei jää muud üle kui võtta vastu n. koristaja koht et elus püsida....

0
0

Tere! Uurivelement - õpid Berlizi "Hispaania keele grammatika" abil või on veel miskid muud? Igatahes just eile ütlesin abikaasale,et kui ma oleks alustanud õppimist selle raamatuga - poleks ma praegu Hispaanias...Aga inimesed on erinevad ja ma olen uudishimulik ka ( tahan kõike teada)ning õppeprotsessis tuleb ette palju küsimusi- vaat nendele vastust ei leia kuivast raamatust.Meil oli Picassokeskuses väike tore grupp ja õpetajaks tore hispaanlane Salamancast.Õppisime Prisma õpikute järgi. Seal pole küll kirjutet sõnagi eesti keeles aga koos sõnaraamatuga saab kindlasti hakkama.Just alguse peaks ikka "elusa allikaga" kätte saama. Ja isiklikult soovitan ikka alustada puhta castellano rääkijaga( kui sihtmärgiks ikka Hispaania, mitte L-Ameerika maad jne.)Vahe on ikka väga suur.Ma ei suuda ära imestada, miks nemad ei viitsi või ei taha õiget hääldust ära õppida.Ja uskuge mind - kui eestlane vähegi püüab hääldada, siis kohalik hispaanlane saab sinust märksa paremini aru kui näiteks argentiinlasest, columbialasest jne.Ka vajavad nad siin viisat ja tööluba,mida meie ju teatavasti ei vaja. Kriipsukese käest küsiks vastu - paljud kõrgharidusega inimesed Eestis tööd leiavad sellisel raskel ajal? Kui inimene alustab keeleõppest, on ta ikka õigel teel ning hispaanlased väärtustavad väga sinu püüdlikkust antud teemal.Nii et-jõudu!

0
0

Iiv 11/12/2009: "Ma ei suuda ära imestada, miks nemad ei viitsi või ei taha õiget hääldust ära õppida.Ja uskuge mind – kui eestlane vähegi püüab hääldada, siis kohalik hispaanlane saab sinust märksa paremini aru kui näiteks argentiinlasest, columbialasest jne."

Uskumatu, et inimene, kes on hispaania keele ja kultuuriga kokku puutunud (Hispaanias elades vähemalt justkui peaks), millegi nii rumala peale suudab tulla. Selle nimi on dialekt või siis hääldusest rääkides aktsent. Kas sa arvad, et inimene, kes näiteks Colombias sünnib, peaks oma keelt hakkama teistmoodi ("õigesti"?) hääldama, selleks, et inimesed (välismaal!) temast paremini aru saaks? Ma tõesti ei tea, mida sa õigeks häälduseks pead, ainuüksi Hispaanias on erinevaid aktsente nii palju: kui sa pead "puhta castellano" all silmas Salamanca + ülejäänud Castilla ja Madridi aktsenti, siis kogu rääkijate arvu silmas pidades on selle rääkijate arv väga suures vähemuses. Lisaks, päris kindlasti ei ole olukorras, kus hispaanlane ja kolumblane (üldjuhul ka argentiinlane) üksteisest aru ei saa, peaaegu kunagi põhjus häälduses, vaid pigem siiski sõnavara erinevustes ja muus. Pika jutu kokkuvõtteks on minu arvamus, et sellel, kust su õpetaja pärit on, ei ole tähtsust (kui sa nagunii Hispaaniasse elama lähed ja siin ainult algteadmised omandad, siis see su aktsenti suure tõenäosusega ei mõjuta nagunii). Kindlasti soovitan aga vähemalt elementaarne suhtluskeel siin selgeks õppida, teed endale vähemalt sisseelamiselu kordades kergemaks. Häid õpetajaid jagub nii Tallinnasse kui Tartusse - kui on huvi, võin alati soovitada.

Tööolukorrast lõpetuseks: olen täiesti nõus, et kui on südamesoov ja unistus, peab proovima, aga oluline on meeles pidada seda, mida kriipsuke juba ütles. Hispaania on Euroopa üks kõige suurema tööpuudusega riike ning immigrante (nii neid, kes on nõus pea iga palga eest mingitki tööd tegema kui ka kõikvõimalikke teisi õnneotsijaid) on rohkem kui palju ning isegi väga hea keeleoskus ja kõrge kvalifikatsioon ei taga ühtegi töökohta.

0
0

Kui 2008. aastal Guatemalas ringi rändasin, nägin rohkelt hispaania keele kursusi pakkuvaid koole. Ameeriklased pidavat paarist nädalast kuni paari kuuni Guatmalas elama, et kursustest osa võtta. Suhtlesin oma hispaania kollegiga, kes ütles, et Guatemaalas õpetatav hispaania keel on hästi originaalne, sest seda ei ole nii tugevalt mõjutanud teised keeled. Guatemala asub teiste hispaania keelt rääkivate riikide keskel ja seega ei ole inglise ja prantsuse keelel ilmselt nii suurt mõju. Nii, et mina soovitaksin ka Guatemalas hispaania keele õppimisele mõelda, selliselt annaks ühendada vahva puhkuse, meeldiva kliima, võimsa looduse ja põliselanike - Mayade - keskel elamise kasulikuga, ehk hispaania keele õppimisega. Samuti ei ole Guatemaala hinnatase eestlasele kõrge, see teeb hispaania keele õppimise meeldivalt soodsaks ja harivaks kogemuseks.

0
0

Kallis rändaja. Kõik,mis ma arvan, on see - oleks kena kohastuda selle piirkonnaga, kuhu inimene kavatseb elama minna. Kui hispaanlane kasutab ce ja ci rääkimisel c-d, mitte s-i - siis võiks ju seda immigrant arvestada, rääkimata sõnadest, mis on lausa "ohtlikud", ehk tähendavad hispaanlasele roppusi ja vastupidi.Ma veelkord mainin - pean silmas sisserändajat. Telesaates oli juhus, kus ka ajakirjanikud ei mõistnud, mida siis vastavat dialekti rääkiv naisterahvas öelda tahtis...castellano on siiski selle keele ametlik nimetus ka nondes teistes maades, millest eelnevalt jutt. Kõik, mis ma teha tahtsin - soovitada inimesele(eelduseks, et loodab tulevikku siduda Hispaaniaga)õppida alustuseks sama keelt, mida siin riigis koolis õpetatakse. (seda siis peangi silmas, kui räägin castellanost) Ka erinevad meediavormid (TV, raadio) kasutavad "päris keelt", hmm...ka poliitikud ja näitlejad...tuleb päris palju kokku. Olen muide, täiesti kursis erinevate hääldusvormidega ja ka erinevate piirkondade eelistatud sõnavarakasutusega - mind see lihtsalt väga huvitab. Edaspidi soovitustest loobun, et mitte saada rumalaks tembeldet. Toimige kenasti kõik oma äranägemise ja sisetunde kohaselt ning kõike kaunist kõigile!

0
0

Minu eesmärk ei olnud kedagi, veel vähem sind, rumalaks tembeldada, vaid kõigest arusaama, et on olemas üks hispaania keele hääldus, mis on õige või kõige õigem. See, mida sa nimetad "päris keeleks" on minu arvates kõige vähem "päris" - jah, see on olemas telekas (uudised ja ehk veel mõni formaalsem saade), teater ehk ka, väga kahtlen poliitikute osas: tegelikult ei räägi ju seda keelt keegi. Mis ei tähenda seda, et sellega ei oleks kõige lihtsam alustada, sestap sellepärast ongi õpikud "neutraalses" kirjas kirjutatud, seega pole õpetajal lootustki oma dialekti hakata õpetama, kui ta just eesmärgipäraselt ainult sellele ei pühendu :)

C/s ka - esiteks ei häälda seda ju ka paljud hispaanlased (Andaluusia, Kanaarid, Extremadura) ja loomulikult nad arvestavad sellega, et see erinevus on olemas. Kas see erinevus viib ükteise mitte mõistmiseni? Päris kindlasti mitte. Miks need sisserändajad seda hääldada "ei viitsi"? Püüan võimalikult lähedase näite tuua. Oletame et keegi kogu elu mandri-Eestis elanud inimene otsustab näiteks 30-aastasena minna Saaremaale elama, siis kui suur on tõenäosus, et ta otsustab "õ" enam mitte hääldada, lihtsaks selleks, et olla teiste sarnane? Võib-olla tõesti juhtub. Aga oletagem, et selle õ/ö erinevuse asemel oleks Saaremaal mingi häälik, mida mandri eesti keeles ei olegi olemas?

Nagu öeldud, ei ole see konkreetne erinevus arusaamatuse põhjuseks, muu hääldus kindlasti võib olla, aga seda võib juhtuda ka(ja palju palju sagedamini) hispaaniasiseselt. Need "ohtlikud sõnad" toimivad ka suures osas teist pidi ehk siis omandavad (ropu) kõrvaltähenduse pigem Lõuna-Ameerikas samas kui keskmine hispaanlane ropendab iga asja peale nii palju, et keskmine latino jääb alguses ehmatusest tummaks. Taas kord, olen kokku puutunud väga paljude lõuna-ameeriklastega, ka nendega, kes Hispaanias elavad. Ma ei ole siiani kohanud ainsatki (!) kes ei oskaks oma keelt hispaanlasele arusaadavaks kohendada ja "oma maa sõnu" teistest eraldada ning väga "hispaaniapäraselt" rääkida. Oma akstendiga muidugi mõista, aga selle muutmine käiks umbes sama lihtsalt, kui keegi ütleks sulle "ära räägi nii tugeva eesti aktsendiga" ning tõenäoliselt palju raskemini, kuna see oleks justkui osast oma identideedist (mida minu jaoks keel ja kõige rohkem emakeel on) lahti ütlemist.

Iiv, nagu ma mainisin ei olnud minu eesmärk kedagi solvata või kellelegi halvasti öelda, aga see üks lause (viitsimise oma) jäi kummitama, mistõttu tundsin vajadust selgitada. Vabandan, kui sind halvasti panin tundma, nagu sa ehk oled mõistnud, on teema mulle oluline ja seetõttu võtsin kogu asja isiklikumalt. Teema algataja ees palun vabandust, et see postitus täiesti teemaväline tuli. Kaunist jõuluaega kõigile!

0
0

Nigu vällä tulõ, olõgi ma tuu vanainõminõ, kes lätt näütüsess Saarõmaalõ ja siss nakas ö -d kõnõlõma õ asõmõl. Ma lätsi päälinna kuuli ja siss naksi kah uma keele asõmõl võõrast kiilt kõnõlõma - vot ull olli. Mullõ väega miildüs , ku keelel om kõla ja ma arva, et lohakas kõnõpruuk olõõi viil dialekt. Või olla , et ma olõ argõntiinlastõ pääle väega vihanõ kah - naa (naabrimaja mehe) lasõõi mul joba mitu üüd maada, muudku lõugasõ. A lats opis mul pääle castellanot viil ka valencianot, mis om sjoo piirkonna tõõnõ amõtlik kiil. Mullõ miildüs luulõtuisi lukkõ ja raamatit - ja tuu hispaania kiil olõõi inämp uulitsakiil. Loodan, et saad sellest dialektist, mida mina oma emakeeleks pean, aru. Äsja käis mu poja sõber siin külas, kes elas just aastakese Tshiilis ning seal ka keele omandas. Temast siin aru ei saadud.Ma lihtsalt ei absolutiseeriks - kõik on võimalik ja ära iial ütle...Mine tea, võib - olla kunagi kohtume ja...juttu jätkuks vist kauemaks. Vabandan minagi teemapüstitaja ees ja soovin ka nii Ränadajale kui teistele rändajatele kaunist jõuluaega!

0
0
1
2
Lennupakkumised
Reisikaaslased