Mind on juba pikemat aega huvitanud et kas kooselu, abielu, pere-loomine on voimalik albaanlasega. Elan juba pikemat aega hollandis ja mu elukaaslane on alblaanale. Vaga hoolitsev ja igati meeldiv noormees. Ligi kolme aasta jooksul, mis me koos oleme olnud on mulle paljutki muret hakanud tegema.Esmalt see kartus et akki tahab ta kunagi tagasi kodumaale minna elama, kuna saadab pidevalt raha, kingitusi tagasi kodumaale. Tihe on ka telefoni yhendus oma perega. Sageli on mul tunne et kas mind kasutatakse ajutiselt ara voi on inimesel tosisemad plaanid ulevijku suhtes. Oleme neil teemadel ka vestelnud, aga tulemuseta. Mind huvitab just et kas albaanlased, kes euroopasse on tulnud kunagi tagasi poorduvad ja just albaanlannaga abielluvad voi on need lihstalt kuulujutud. Tead monda ta sopra, kes on kull euroopas tudrukut omanud ga aikkagi poordutakse kodumaale naise otsingule. See kultuuriline erinevus on see koige suurem probleem hetkel. Meie motlemismiis elu yle ja tulevikuplaanid. Mina ei taha albaaniasse mina elama, pigem jaan euroopasse kui sinna lahen. Mul ei ole midagi nende inimeste vastu, ja maa ise on lihtsalt super. On kellegil kokkupuuteid albaanlastega ja kas suhe on ka viinud abieluni?
jaan ponevusega ootama
tervitades m
Oli suhe albaanlasega mitu aastat tagasi, kes samuti oli Euroopasse tulnud. Aga mis mind häiris oli see tüüpiline moslemi suhtumine, et a'la sa ei tohi üksi välja minna ja sa ei tohi üksi tänaval jalutada, et siis teised vaatavad...see tundus mulle nii vastuvoetamatu, et ma ei tahtnud selle peale moteldagi, mis siis veel,kui me abielluks, siis oleks hoopis hull. Tema rääkis alati, et plaanib Albaaniasse tagasi pöörduda aastate pärast ja minu teada peab abikaasa ikka neil moslemi usuline olema. Oli suht topeltmoraaliga ja praegu võdistan õlgu selle peale kui mõtlen, et oleks abiellunud, kuigi ilusad pruunisilmsed on nad küll:)
küll aga huvitab teema iseenesest väga. ise olen suhelnud päris pikalt kreeklasega,ega neist kerge aru saada ei ole. abielu ja kooseluni pole veel jõutud.niisama suheldagi suht raske, mõttemaailm on väga teistsugune ja solvutakse kole kiiresti. kui lisada veel usuerinevused, kultuurilised ju niikuinii, siis jah...aga ootaks huviga, mis arvamusi siia veel laekub.
suhetest erineva kultuuritaustaga inimeste vahel rääkides ei tohiks üldistusi teha..endal on suhe islamimaalt pärit euroopas elava mehega..koos juba viimased viis aastat..väljaminna võin alati millal iganes kellega tahes..erilisi keelde peale sealiha söömise tema nina all ei ole..usun, et erinevustesse tuleb suhtuda avatud olemisega..üksteist ei tohi hukka mõista ja enda arvamust peale suruda..aga usun, et see on nii igas suhtes..temperamendi erinevus on küll olemas, solvuma on ikka mees kerge, kuid mitte midagi ülemäärast..samas ei tea, kuidas omada suhet, kui inimestel on tulevikuplaanid kardinaalselt erinevad..siht peaks ju ikka sama olema, mis kooselu puudutab..mis puutub aga kodumaale tagasi kolimist, siis ka see tuleks ikka omavahel selgeks teha..
aga kui mees on sulle tähtis ja te vaatate elus ühes suunas, siis vast ühel hetkel suudad ka koos elada ja abielluda ning ei sea igal hetkel oma ego ja maailma esiplaanile. tuleb osata "kulgeda"
no kreeklasega ju eriti probleeme poleks? Usklikud on nad tõesti, seda küll, aga enamasti ju samade väärtushinnangutega mis meiegi. Pealegi valitseb seal puhtakujuline matriarhaat, mis naiskadel seal viga :O)
Ei tea/tunne Sind edga Sinu elukaaslast, aga...
... ma olen ise mees ning naisevõtuteema ja pruudi "omamise" loogika on jutuks tõusnud korduvalt mitmete moslemitest meestega eri riikidest.
Üks seisukoht on neil kõigil olnud ühine - see tüdruk, kellega nad elavad koos enne abiellumist, ei sobi neile naiseks. Nii vähemasti on kombeks nende oma asukohamaades - perekond ei kiida sellise tüdrukuga abiellumist heaks.
Albaania osas ei oska öelda, ehk on neil Euroopa mõjud suuremad ja Sinu lootus tanu alla saada parem. Aga kui Sul on kahtlus, siis soovitaks kolmeaastase suhte järel küsimus selgelt püsti panna. Siis näed ise, kas ja milline vastus tuleb. Kui vastust ei tule või on see umbmäärane jutt a la' "vaatame/mõtleme", siis hakka ringi vaatama.
Olen elanud riigis, kus arvukalt albaanlasi illegaalselt raha teenimas. Kõigi kohtutud albaanlastega vesteldes on nende jutt olnud üsna sarnane: teenin suure rahapataka ja siirdun kallile kodumaale tagasi. Neid peetakse teisejärgulisteks kodanikeks, selline on suhtumine. On mõeldamatu,et kohalik abielluks või isegi elaks koos albaanlasega, niivõrd alaväärseteks peetakse neid. Suhtlesin pisut lähemalt ühe albaanlaste perega, illegaalsete immigrantidega, kellel oli õnnestunud oma elu seadustada. Olid kenad inimesed, kodumaal ülikoolid lõpetatud, töötasid lihttöölistena. Rääkisid lakkamatult oma kodumaast, kuhu nad tagasi ei tahtnud,sealse vaesuse ja oma laste pärast, kellele soovisid paremat tulevikku. Kokkuvõtlikult jäi mulje, et põhjamaise kultuuritaustaga eestlase ja albaanlase ellusuhtumise ja väärtushoiakute vahel haigutab ülimalt sügav kuristik. Ma ei kujuta ette, milliste vahenditega sa seda ületada suudad.
piiga elab koos ühe säärasega...vahel ajab naerma ja vahel paneb imestama. Ise ma küll sellist asja enda jaoks ette ei kujuta.
mina olen albaanlane ja elan Eestis juba 8 aastat. Olen abielus Saaremaalt pärit neiuga. Oleme väga õnnelikud. Külastame minu vanemaid mitu korda aastas. Mis meie suhtel teie silmis viga peaks olema?
Ja vaevalt ma nüüd nii kuulus kirjanik siin olen, et minu juttu ühesena identifitseerimiseks saaks võtta. Aga teemasse küsiks, miks peaks armastus olema eluaegne? Seda enam, et isegi armastuse definitsiooni pole ühest olemas. Inimene elab ikka oma elu iseendale, see et keegi teine toeks on, ei pea mitte seda koormana olema. Ja millal on õige aeg koorem maha panne tunnetab igaüks ise. Tegin pisikese näpuka paranduse ja kohe loobiti uue kellaajaga teema lõppu???
kooselu moslemiga on jah ikka teistmoodi kui eestlasega, sest eks usk ikka mõjutab nende igapäevategemisi ka. samas, kui inimest armastad, õpid temaga arvestama ja saab ilusti ja õnnelikult hakkama :)