Lycian way

Paar aastat tagasi kuulsin üht juhututtavat rääkimas uskumatult ilusast matkarajast Türgis - lycian way. Vabandust, aga eestikeelset nimetustma kahjuks ei tea... Sai sirvitud ka Kate Claw "The Lycian way",mis tekitaks veelgi rohkem emotsioone ja ka küsimusi... Sealt ka huvi, et kas keegi kaasmaalastest on selle 500 kilomeetrise raja ka ise läbinud, tervenisti või jupiti?

Lüükia tee, Likya Yolu – käisin kolmveerand rajast september/oktoobris. Lühiülevaate: ca 500 km märgistatud matkarada Türgi Vahemere ranniku ääres kulgeb Fethiye ja Antalya vahel antiikse Lüükia piirkonnas. Rada laskub kord rannikule, kord tõuseb mägedesse. Rada satub nii turismipiirkondadesse, kui ka küllaltki arhailist elu elavate külaealanike juurde, täiesti metsikutesse paikadesse ja 2000 – 4000 aastaste vanade linnade varemetele.

On esimene märgistatud pikk rada Türgis, teine rada - Pauluse tee – suundub Antalya lähedalt sisemaale. Raja kodulehekülg http://www.lycianway.com/ kust saab tellida ka rajaraamatu (+kaardi) inglise või saksa keeles. Raamatul on reklaamlause: „The Sunday Times has listed it as one of the world's top ten walks“

Alguskohta lendamiseks on üks sobiv variant Air Balticuga Riia – Dalaman. Või lennu ühendusAntalyast, Izmirist Berlin Schönefeldi ja sealt EasyJetiga Tallinna

Ääretult ilusad vaated kohtades kuhu vaid jalgsi või kabjalisega pääseb, huvitav kogemus suhtlemisest külaelanikega - eeldab mingeid teadmisi türgi keelest. Maastikul on palju järske tõuse ja langusi, jalge all on sageli lahtised kivid. Kehaliselt on alguses valus, aga see läheb mööda.

Pigem jalgsimatk, kuid lihtsam variant on läbida ainult jõukohasemaid etappe ja vahepeal pääseb manteele, et edasi sõita. Ohtlik võib rada olla neile kes, pole eelnevalt kehaliselt end koormanud ja järskudel langustel nii väsivad, et jalad ei pea vastu. Juhuslikult võib sattuda ka skorpionile, rohkem siiski kilpkonnale.

Mägedes enamasti mujalt minna ei annagi kui just neid radu pidi, mujal on okkaline tihe võsa ja kaljud ees. Rajad on aastasadu olnud külade ühendusteed ja mägikarjamaade migratsiooniteed. Ööbimist on võimalik sättida kas otsida seda külades, väikelinnades või siis väljas magamiskoti ja matiga. Mõnikord tuleb ööbimiseks sobivat maastiku leidmiseks pikalt käia. Kohati on probleemne vee hankimine. Suve lõpul jääb osa kaeve ja allikaid kuivaks.

Huvitav oli ka ökotaludes ööbimise või sulaseks olemise võimalus, siit saab edasi vaadata http://www.bugday.org/tatuta/?lang=EN Association for Supporting Ecological Living Ööbisin ühes neist http://www.yakabagh.com/ võin julgelt soovitada.

Jätan oma kontakti: Peeter Annus, [email protected]

0
0
Lennupakkumised
Reisikaaslased