Raadiosaatjad teistes riikides

Plaanis kasutada kahe sõikuki vaheliseks suhtluseks reisil jahimeestel kasutuses olevat raadiosaatjaid HYT TC700. Kas kellelgi on mingit infot selle kohta et kuskil riigis võib sagedused oluliste riiklike struktuuridega kattuda ja võib tekkida probleeme? Plaanis läbida Poola Slovakkia Ungari Horvaatia Sloveenia Austria

Käsisaatjate kogemus mul puudub. Oleme kasutanud autosaatjaid. Samu nn. "lällereid", mida kasutavad rekkad. Kuna tegemist on CB saatjatega, siis on need vaba kasutusalas, mis on samadel sagedustel üle kogu Euroopa. Põhimõtteliselt peaks ka need käsijaamad olema CB sagedustel, millega probleeme tulla ei tohiks. Küll on aga lällerist abi olnud "maiaste politseinike" vastu. Samuti ummikute vältimisel. Lälleri puhul tuleb loomulikult arvestada sellega, et kuna seda kasutavad rekkajuhid, siis see tekst, mis sealt tuleb, ei ole mõeldud "naistele, lastele ja nõrganärvilistele", sest enne rääkimist "suud seal ei pesta". CB (citizen band) e. vabalaine ala.

0
0

Antud saatja (ka teistest saatjate) tutvustus siin: http://www.tehnoturg.ee/EE/3623/HYT37 Vabadest sagedustest on juttu siin: http://wiki.wifi.ee/index.php?title=PMR446

0
0

Siin ka veidi lugemist: http://trip.ee/node/49632

0
0

Kas mõni tripitegelane oma retkedel ja sõitudel ka raadiosaatjaid kasutab? Kas kasutate neid omavahel või ka kohalikega side saamiseks? Kas kasutate CB lällarit, PMR446 jaamu või lausa amatööride aparaate?

Aparatuuri osas mulle soovitusi andma ei pea, sest raadioamatörism on üks mu hobidest ning http://foorum.cbradio.ee/ on mulle tuttav koht. Küll aga võib soovitusi anda neile, kes ei tea asjast veel midagi:)

Lihtsalt mõtlen, et kui hakkan ka Eestist väljapoole trippima, siis võtaksin vähemalt PMR käsijaama kaasa. Et äkki saab kohalikega sidet või aitab see mind lausa mõnest probleemsemast olukorrast välja.

0
0

Meie seltskond kasutab CB lällereid, et omavahel, ja ka Eesti numbritega rekkadega sõidu ajal juttu ajada. Aitab hästi liikuda, sest tead, mis ees ootab (ummik, "maias" politseinik, jms.)ja kui on tarvis pikkadest kolonnidest mööda sõita, siis esimene auto saab jagada tagumistele infot, et millal möödasõidule tulla. See on see situatsioon, millest paljud maanteel aru ei saa, et kuidas rekkamees julgeb pimedas kurvis minna möödasõidule. Aga tal läheb keegi ees, kes ütleb, millal vastu tulijaid ei ole ja nii sõidetaksegi mööda. Samuti aitab lällu meelt lahutada (juttu jätkub kauemaks) ja öösel ei tule nii lihtsalt ka uni peale. Välismaal kohalikega raadioside kogemused puuduvad. Eesti numbritega rekkadega suhtlemisest veel nii palju, et kui väikse autoga sõites ei jõua (ei näe) lugeda vastu tuleval rekkal nime esiklaasil, siis lihtsalt nii räägidki: "Tere Eesti rekka, kes sa lähed (kodu poole või töö poole (s.t. Eestist eemale)". Ja küsid, mis eespool toimub. Samuti on viisakas kohe rääkida ka sellest, mida (keda (politsei, ummik, avarii, teeremont))ise nägid. Kuna vastutulijaga on aega rääkida kuni 3 minutit, siis on jutt lühike. Samas suunas minejatega saab lobiseda olenevalt sõidukiirusest (rekka kiirus on olenevalt autost 88 kuni 94 km tunnis)oluliselt kauem.

0
0
Lennupakkumised
Reisikaaslased