Üldjuhul on reegel see, et mida vaesem riik, seda kallim on korralik ravi. Vaeste riikide puhul pole eriline üllatus ka see, kui raskema õnnetuse puhul on vaja transportida isik kuhugi naaberriiki (Laose kohta näiteks öeldi, et kui midagi tõsisist juhtub, siis on kohe minek Taimaale - helikopteriga selline evakuatsioon maksab siiski palju palju rohkem kui mõnikümne eurone kindlustus).

Siis on tõesti targem kindlustus ära teha.

Ravikindlustus võimaldab ka sinu transporti kodumaale, kui saa vigasena ei saa ise tulla.

Fertilitase hinnad pole kindalsti kõrged (- käibemaks) ja ei lõhna pettuse järgi.

Jah ega ta ei ole kallis pika aja peale keskmiselt aga see üks laks kui ise maksad ühe teenuse eest terve kuu palga ja siis imed pöialt ja elad tänaval ja mõtled WTF. Samas arusaadav kui inimene käiks regulaarselt arstide teenuseid tarbimas siis saaks ka arstidele palgad makstud ka 10x madalama üksik teenuse hinnaga.

Samas jälle vaatad mõnes riigis arsti palka eekides kenam suurem number 90 000 - 120 000 kuus. Tekib ika küsimus, et miks on teenuse hindasid nõnna palju upitatud. Osades riikides lubatakse vaid rikkad haigla ravile. Oli dok film USA arstiabi süsteemist, mees murdis käe ja naine oli töötu, üüri ei saanud maksta. Ainuüksi kipsi paneku ja rohtude eest mehele läks pea pool palk minema (arve sees oli lisaks paberite täitmine mis maksis ka oma veerand kuu palka). Meest töötas 14-16 tundi päevas.

Millise teenuse eest? Meil arstiabi tasuta.

Kallis sellepärast, et arstiks õppimine on väga pikk ja vastutus on ka suur. Ja nõudlus selle teenuse vastu on suur.

USA värki ei oska kommenteerida.

Olime 2- aastasega tagasiteel Montenegrost palaviku ja mingi kõhuinfektsiooniga 1,5 päeva Budapestis lastehaiglas. Käis arst, õde pani tilgutid, tehti analüüsid, kas pole mingit tõsist tõbe. Kuna olime oma laste Euroopa liidus kehtivad haigekassa kaardid maha unustanud ja oli olemas pere Ifis 800 EEK eest tehtud aastane reisi tervisekindlustus, kujunes asi välja niimoodi, et maksime arve järgi 12000 krooni, kus olid eraldi ridadel, arst, ravi, ravimid ( soolavesi ), voodikoht ja isegi matkabussi parkimine haigla territooriumil. If tasus hiljem selle kõik ilusti ära.

Aga kui puudub endal raha, et algul teenuse eest maksta, juhul kui haigekassa kaardid on kehtetud aegunud (näiteks kui omad vaid seda ajutist töötu ravikindlustus kaarti mis võib olla aegunud peale poolt aastat). Kas siis seal moslemi riikides raiutakse käsi maha nii öelda varguse / tasumata arve eest, isegi kui kindlustus hiljem maksaks?

Kas puuduv euroopa ravikindlustus kaart on takistuseks reisikindlustuse tegemisel?

Enamikel inimestel puudub suur summa vaba raha ettenägematu terviseriskijuhtumi jaoks. Eks tuleb ajutiselt tuttavatel, sõpradelt, sugulastelt ülekandega võlgu paluda ja pärast kindlustusrahade laekumist tagasi maksata. Samuti saab erandkorras aidata Välisministeerium rahaliselt, mis tuleb siis hiljem tagasi maksta.

Pole kuulnud, et Euroopa ravikindlustuse kaart on takistuseks reisikindlustuse tegemisel. On see tõesti nii?

Haigekassa kaardiga (füüsiliselt seda pole enam olemas) moslemimaades ja mujal maailmas sa nagunii ei tee midagi. Selleks on reisikindlustus. Kätt kindlasti maha ei raiuta.

Muidugi ei tee paha, kui omad krediitkaarti.

Ok siis on normaalne.

Mu viimane kindlustusjuhtum oli 2 aastat tagasi Lõuna-Venemaal. Kukkusin pea peale. Kerge operatsioon, paar haiglapäeva, röngtenid, kamaluga süste - ligi 30000 krooni.

Selle oleks ehk jaksanud ise ka ära maksta. Aga kui oleks olnud natukene hullem laks, oleks pidanud mind sealt ära tooma - ratastoolis. Ilmselt ülejäänud grupist eraldi, hiljem, jne. Selle teenuse hinda ma enam ei tea ja maksa poleks seda enam tahtnud.

Hinnast veel niipalju, et arve kirjutamisel pakuti mulle mingi summa välja ja siis küsiti, kas sobib. Andes mõista, et kuna on kindlustusjuhtum, siis võiks numbreid veidi suuremaks ajada, mul ju suva ja neil raha väga vaja :)

Kui sul midagi juhtub, siis on mõtekas kohe kindlustusega ühendust võta (nii pea kui võimalik siis). Mul ei ole endal midagi õnneks juhtunud, aga üks minu lähedane inimene elas läbi selgroomurru. Ainsad asjad mis toona maksta tuli ise (kindlustus hüvitas pärast absoluutselt kõik ära) oli 2 kiirabisõitu, mäelt kohaliku arsti juurde ja sealt suurde linna haiglasse. Kohaliku arsti juures helistasin juba kindlustusse ja tema arve ajasid juba nemad korda, ka teise kiirabi oleksid nemad korda ajanud, aga ma olin liiga liimist lahti, et sellega kohe tegeleda ja maksin ise kinni. Hiljem saatis haigla, kus lähedane ravil oli ka teavituse vormi tehtud kulutused, neid oli mäletamist mööda ligi 30000 Eur eest, kindlustus maksis mõnisada krooni. Eks võib ise arvutada. Naljaga pooleks ütlen ma nüüd alati, et ma võin elulõpuni reisikindlustusi osta, olen ikka "plussis".

See on loomulik, et kindlustusega kohe ühendust võtta ja tihti on edasine bürokraatia juba haigla ja kindlustuse vahel. Meie tahtsime tookord pühapäeval haiglast lahkuda ja maksime arve ise ning kindlustus tasus hiljem Eestis. Kui oleks viitsinud olla esmaspäeva poole päevani, siis oleks kohe kindlustus otse haiglaga arveldanud.

Fertilitase hindades pole midagi müstilist, pigem vastupidi: vähemalt 2x madalamad Lääne-Euroopa hinnatasemest. Nt lihtsama päevakirurgia hind on seal ca 100e (küüne eemaldamine), Suubritannia analoogne hind oleks alates 200 naelast: http://www.healthy-feet.net/Nailfaq1.html. Arstide palka arvestades on see ka mõistetav - nt Saksamaal on kirurgi kuupalk alates 9000€, s.t. 450€ päev: http://www.karriere.de/service/gehaltscheck/chirurg-uni-124/ siia juurde veel materjalikulu, maksud jms.

Eriti kehtib reisikindlustuse tegemise soovitus spordiga tegelejatele. Siingi aitab matemaatika - nt mäesuusatamises juhtub keskmiselt 384 päeva kohta 1 õnnetus, lumelauduritel isegi 188 päeva kohta 1: http://www.ski-injury.com/faq. Omast kogemusest tean, et tavaliselt on arve vähemalt 1000€ (olin korra suusatajate grupiga kaasas, kus kaks inimest arstiabi vajasid). Järelikult tasub puht statistiliselt juba investeering 3€/päev reisikindlustusse end suusatajatele ära, lumelauduritele isegi 5€/päev. Võrdluseks: nädalane reisikindlustus, mis katab ka suusareise, maksab ca 1,5€/päev.

Ja lõpetuseks - olime mõne aasta eest perega Serbias puhkamas ning vaja oli naistearstile minna. Läksime Belgradi parimasse erakliinikusse, arve oli 3000 dinaari ehk ca 500 krooni. Saatsin arve e-posti teel skaneerituna kindlustusfirmasse, mis asus Austraalias. Suur oli siis üllatus, kui sain nädala pärast kontole ülekande suuruses 3000 krooni... helistasin agendile Austraaliasse ja suur oli seal nendegi üllatus, et kuidas küll eraarsti visiit nii odav sai olla. Kuna makse oli juba tehtud, siis soovitas agent asja sinnapaika jätta ning nõnda päädiski arstil käik meile hoopis kuuekordse tuluga :)

Tulus äri siis kui arsti juures käies peale makstakse, võib teinegi kord sama arsti poole pöörduda. :D

Mis talisporti puutub, siis Hollandi ja Belgia kindlustusfirmadel toimuvad veebruaris-märtsis iganädalased "kipsilennud", millega Austriast ja Prantsusmaalt vigasaanud kaasmaalasi tagasi transporditakse: http://nl.wikipedia.org/wiki/Gipsvlucht. Ühe talvehooajaga veetakse nõnda tagasi 1500 talisportlast ja hind sellise lõbu eest on 2000€/inimene :)