Trip.ee

Raske juhtum. Sinu mure on ju tegelikult enesega rahulolus… Eks meie inimese mure ongi see, et ei suuda iseendaga rahu teha – sealt ka kõik probleemid. Teisalt jälle – kui sa just kellegi teise eest vastutama ei pea, siis pole kunagi hilja tööga jms otsast alustada… Aga see selleks..
Rutiinist vabanemiseks olen mitu aastat järjest omakäe risidel käinud, nii paari nädalastel. Annab küll natuke energiat jms. Samas on reisi alati ka kurb lõpetada, tekib see igatsus, et huvitav, mis on järgmise kurvi taga…

A äkki võimalik kuidagi ühendada töö ja reis?! Kui leiaksid sellise töö, kus vaja reisida üle maailma, siis poleks ju muret, oleks põnev ja samas saaksid reisid ja maailma näha. Muidugi juhul, kui sa vaba ja vallaline oled.. Asi on ju täitsa mõeldav?! Kui pappi piisavalt, saab ju palju oma elus muuta, reisid ringi, hoiad silmad lahti ja kunagi ei tea, kust mingi hea pakkumine sülle võib kukkuda..Hea kogemuse saad igaljuhul!!!
Teeksin ise niimoodi, aga mul pere, kelle eest hoolt kandma pean.

Tõepoolest raske juhtum.. ise läksin Eestist ära samadel põhjustel… kuigi mitte töö vaid kooli pärast. Elasin aasta Inglismaal ja nüüd olen tagasi Eestis. Tagasi vaadates ütleks, et oli üks mu elu parimaid aastaid ja ma ei kahetse, et läksin, kuid uuesti siia tagasi tulla tundub palju ahastavam. Mul võttis ikka mitu head kuud, et end uuesti vähekenegi normaalsesse ellu tagasi tuua, suuresti tänu sõprade ja pere abile. Praeguseks on enam vähem OK, kuid siiski tunnen end kuskil vahepeal, nagu aasta jagu maha jäänuna.
Soovitusteks ütleks niipalju, et reisile minna igatahes tasub(ise tahaks tulevikus proovida küll kui vähegi võimalik on), kuid sinu asemel ma korterit küll maha ei müüks(anna parem üürile)…vähemalt jääb tagasi tuleku variant alles ja kui tööl ka hästi palka makstakse, siis pane pigem sealt kõrvale ja ehk reisu peal ka mingit juhuotsad võimalikud on:) kuid samas ole valmis ka selleks, et elu on vahepeal ka Eestis edasi läinud.

Njah, seda ma kõige rohkem kardangi, et kui juba minna, siis enam ei suuda paikseks jääda kunagi.

Viimase soovitusega jääks kindlalt nõusse, et ära korterit mingil juhul maha müü. Anna üürile. Ja tööd ära kah esialgu puu taha saada. Tee endale lihtsalt kuu – paar vabaks.

Sõida kuskile (nt. Kagu-Aasiasse), otsi üks vaikne kohake, vaata seal ümbruses ringi ja mõtle elu üle järele. Siis on võimalik:

1. Eestisse tagasi tulla, samuti jätkata või kusagilt uuest kohast alustada
2. edasi reisida Eestisse teatades, et olen nüüd ikka pikemalt (aasta-paar) ära.

Minuga on alati olnud nii, et kui reisile lähen, siis on nii töös, kui elus kuhjunud hulk asju, mis otsustamist vajavad. Kui mõned nädalad reisil oldud, siis on nende asjade peale mõeldes lahendused äkki lihtsad ja selged, et kodus tagasi olles pole muud, kui tegutsema hakata.

Aga praegu tulin poolteist kuud kestnud Lõuna-Ameerika reisilt ja mõtlen isegi tõsiselt, et peaks vähemalt paar aastat maailmas ringi reisima.

jäta korter alles, anna üürile – siis on vähemalt alati mingi kindel koht kuhu tulla tagasi. edasine muidugi oleneb suuresti sellest, milline inimene sa oled: minu tuttavad tegid nii, et maandusid kuskil lahedas kohas, leidsid töö, olid seal kuu-kaks, tutvusid ümbruskonna/kultuuri/inimestega, teenisid edasiminekuraha ja siis jälle uude kohta. ma ise teeksin ka nii, lihtsalt linnast linna sõeludes ei saa ju kuigi palju targemaks.

aga eks sa ise tead kõige paremini. kui selline rahutus sees, siis peab ju kuhugi minema, midagi tegema, muidu kasvad kõik üle pea.

Oleneb jah, mida ootad sellest reisist. Uut nägemust, uut minekut, uut hingamist. Või lihtsalt järjekordset lõbustust. Loomulikult oled tagasi tulles muutunud inimene – avardunud maailmapilt, eriti kui Sa ei käi kuurorte mööda ja püüad kohalike elu-oluga tutvuda. Soovitan ka võtta usaldusväärne üürnik ja palgata miski firma vms, sinu äraoleku ajal korterit haldama ja üürinikuga tegelema. Kindlasti panusta sellistesse kohtadesse, kuhu tavaliselt ei satu lihtsalt puhkama, okeaania jne. Oi, kuidas tahaks Sinuga kaasa tulla!!!! Aga muutused pole alati negatiivsed. Võib-olla on Sul ka eesti elule midagi anda ja panustada selle uue visiooniga. Põhimõte, et käia ja ikka tagasi tulla, meeldib mulle endale kõige rohkem.

Kuigi ise pole sellist rännakut läbi teinud, olen säärastest gap-year-idest mitmeid jutukesi lugenud. Julgeksin öelda, et sellise reisi läbi teinud inimesel reeglina ei tohiks tekkida seda tunnet, et mis siis saab kui tagasi olen? Kuidas ma tööd saan? Enamus sarnastest reisijatest on isiksustena oluliselt arenenud (st materiaalne maailm ei tundugi neile pärast nii oluline). Võetakse asju vabamalt ning stress kui selline kaob. Aga eks see ka isikus kinni.
Soovitus: ära muretse nii palju ning võimalusel jäta korter alles.

vabatahtlikuna on ka võimalik mööda maailma reisida, ehk siis töötada natuke siin ja seal, sinu eest tasutakse baaskulud, reisimine tuleb vist küll endal tasuda, selle eest saab aga näha tegelikku elu ehk siis ka seda viletsamat poolt, mis kindlasti aitab enda elu muredes selgusele saada…ma vähemalt arvan nii..... Olen ise seda varianti uurinud aga pole veel konkreetsete tegudeni jõudnud – seega kui sul oleks huvi, võta mind ka kampa… :))

gap yearid on lahedad, endalgi tehtud ning loodetavasti varsti veel…

Oleks ka käsi kaasa tulema, pikemat aega vaagin sama plaani ja kerged ettevalmistusedki tehtud, aga kuna üksinda kolamine ei ole nii ahvatlev ja kaaslase leidmine sellisele reisile ei ole lihtne, siis esialgu töötan vaikselt edasi ja hoian reisiplaani teisel kohal, aga kui huvi on, võiks asja üle pikemalt arutada.

Soovitan samuti üürivarianti, oma Portugali-aasta jooksul täiesti toimiv variant (korralikud välismaalastest üürnikud soovituslikud ;)

Kaaslastega ei tohiks muret tekkida, maailm on sarnaseid gapyear'lasi täis, mingi periood satub kindlasti koos uute tuttavatega reisima, kui vaid ise lahti oled (ja natuke veab).

Ja hoia Trippi kursis, tore et sarnaseid aastarändureid tekib üha rohkem ;)

vabandage minu rumalust, aga mis see “gap-year” endast tegelikult kujutab…

Gap year tuleb ingliisist ning tähendab sõna-sõnalt vahele jäetud aastat. S.t. jätad omad toimetused sinnapaika ja oled aastakese ära. Kuskil maailmas rändamas. Siis tuled tagasi ja tegeled oma igapäevaste asjatoimetusega edasi.

Ka mina mõlgutan sama plaani ja olen veidi plaane teinud, kuid “aga kuna üksinda kolamine ei ole nii ahvatlev ja kaaslase leidmine sellisele reisile ei ole lihtne”. Seega ma veel käsi ei ole ja töötan ning unistan. Edu sulle su ettevõtmises. Igati lahe kui lõpuks see julgus olemas, et minna ja teha. (Olen nõus, korterit pole mõtet maha müüa, vaid üürida ja töö juurest peaks saama ka kokkuleppel palgata puhkust kasvõi aasta).

Mul ühed tuttavad tegid just nii. Nemad aga soomlased kuid siiski. Mõlemal on hea haridus ja toona olid ka head töökohad. Müüsid korteri maha (mis oleks neile laste tulekul nagu nii paari aasta pärast väikseks jäänud ja maksid laenu ära, korteri väärtus oli tõusnud tublisti vahepeal). Mõlemad tulid töölt ära ja reisisid sellest korterirahast ja ülejäänud raha jätsid alles. Tulid tagasi, otsisid uued töökohad (täitsa võimalik asi, kui just väga suur tööpuudus pole ja haridust ja töökogemust jätkub), elasid odavas üürikorteris ja otsisid uut kodu. Mingi poole aasta pärast ostsid uue suurema kodu andes vana korteri eest saadud ja reisimisest alles jäänud raha sissemaksuks. Nii,et tasub küll mõelda korteri müümise peale praeguste hindagega.

Julge hundi rind on karvane :-) Mine ja rända.

Majanduslikult tagasitulekut ei tasu karta, pigem emotsionaalselt. Eestis pole kunagi tööpuudust olnud, ei usu, et lähima 10 aasta jooksul see muutuks.

Kui (when, not if) euribor ca kaks protsenti üles viskab, siis peaks turule 5000–10000 korterit tekkima, mida ei suuda piiri peal laenanud enam maksta. Saad eluaseme ka törts parema hinnaga.

Alati on muidugu võimalik Ida-Virumaale elama minna, seal saad linna käest 9-kordse maja oma kasutusse – seisab tühjana lademes siukesi.

;-9

Kas Eestis on olemas variant nö sabativabale (umbes aastapikkune puhkus)?

Ütleksin ka, et igal juhul mine, ainult korter jäta alles. Ja ära lükka seda võimalust edasi, sest kui juba tekivad pere, lapsed ja nendega seotud kohustused, siis on see väga raske või lausa võimatu.

Njah…aga see korteri allesjätmine tundub võimatu, kuna see on kunagi laenu peale võetud ja on veel maksta jäänud osa. Ja korterit müümata pole mul raha, millest reisida. Nii, et see korteri müük tuleb anyway.
Mida rohkem ma neid kommentaare loen ja mõtlen, siis seda rohkem tahaks tõesti minna. Töölt kahjuks mulle palgata puhkust aastaks küll ei antaks. Ja kardan, et ehk ei tahaks siis enam siia tagasi kah tulla. Ise mõtlen, et parem aasta rahulolu, kui 30 aastat rahulolematust…

kinnisvarahinnad Tallinnas on praegu meeletud. seega võib vabalt juhtuda hoopis nii, et saad korteri aasta pärast reisiraha võrra odavamalt tagasi osta, aga kas peab üldse ilmtingimata korterit omama? see piirab inimese vabadust paljuski. üürides saab asju oluliselt vabamalt võtta. maailm avaneb järjest enam. miks mitte elada osa oma elust erinevates maades? see annab palju juurde ja avardab maailmapilti (ka kinnisvara küsimuses). kui reisid, näed peagi, et Eesti (Tallinna) kinnisvara on absurdselt kallis, arvestades siinset kliimat, elu-olu ja palgataset.

kui lähed, mine ka kindlasti Kagu-Aasiasse. kuna elu on seal odav, inimesed sõbralikud ja kliima meeldiv (kui oled soojalemb), siis on sealne elu üsnagi stressivaba nii enda kui rahakoti suhtes. 200 000 krooniga võib sealkandis julgelt 3–4 aastat kolada, kui just erilist komforti taga ei aja.

hei, plaanin sama. müüks korteri, tasuks laenud ja jääks üle ka reisiks…olla ära aasta v pool , tulla tagasi ja siis ehk mõelda perele ja jääda paikseks…
millal plaanid minna, lööks kampa…

Tahtsin lihtsalt omalt poolt lisada, et mine kindlasti. Oleks hetkel endal selline võimalus, siis raudselt kasutaks ära. Kahjuks on praegu aga liiga palju asju, mis mind Eestiga seovad ja pikema reisi peale võib umbes paari aasta pärast mõtlema hakata. Igatahes soovin edu!

Minul täpselt sama asi, aga plaanidest olen jõudnud juba tegudele. Eestis super hea töökoht (vähemalt palga osas ja staatuse osas, aga hing ihkab minna rändama, no mis teha), kuid juba paistab viimane tööpäev. Liisitud auto müüsin maha (et ei oleks igakuiseid kohustusi), korteri müüsin maha (praeguse hulluse juures tuleb müüa mitte osta:) aga see ei tähenda et mul eluaset ei oleks – loomulikult on, pigem oli see müüdud korter investeering mille nüüd rahaks tegin, pisut vahelt näpistasin ja ülejäänud teisipidi investi panin), peret ei ole – seega on võimalik adjöö mõneks ajaks teha. Mulle meeldis väga kommentaar et parem aasta rahuldust kui 30 aastat rahulolematust. Ja tagasitulekut ei oskagi nagu karta – sest tõsi see on, et eestis tööpuudust küll ei ole…
Julge hundi rind pidi rasvane olema – eks näis mis saama hakkab, kõik ei pruugi loomulikult minna kui lepase reega – kindlasti tuleb ka takistusi, aga see kõik on kokku üks suur KOGEMUS mis väärib kahtlemata kogemist

Läbisin ka selle etapi, et müüsin korteri ja auto ja tööst oli täielik rutiin, aga ei suutnud kuidagi tööasju täiesti lõpetada, ümbermaailmareis seetõttu ei õnnestunud, küll aga sai poolest aastast enam-vähem 3 kuud vahelduva eduga erinevates riikides veedetud ja hoiatan, välismaal raha kiiresti kulub ja veerand miljonit läks kui iseenesest, enne kui mõistus koju sõitis… Sügisest tööl tagasi, aga selline 4-kuine maailmareisiplaan taas idaneb. Aga ma arvan nüüd juba osalise kogemuse pinnalt, et meeldiv seltskond on sellistel pikkadel üritustel esmatähtis ja üksinda lihtsalt riike läbida ei ole päris see. Nii et kui hea plaan ja hea seltskond, siis kindel käsi.

Suur vahe on kas minna ümbermaailmareisile või võtta lihtsalt üks piirkond maakeral ja tuulutada end seal. Kui näiteks valida Aasia (tai, vietnam, malaisia, laos, indoneesia etc.) ja kui pidevalt mitte ringi rapsida, siis elab alla 10 000 eegu kuus keskmiselt ära. Seega kui korralik kesklinna korter üürile anda, peaks sinu kuus tehtud kulutused ilusti tasa tegema. Kui aga on plaan ümber maailma ringi rännata, siis on summa hoopis teine. Suure osa eelarvest röövib transport, eriti lennutransport ning arenenud riikides ka veel majutus.

Aga fakt on see, et inimene kodust väljas olles muutub, muutub nii oma veendumustelt, kui hoiakutelt… karastub ja tagasi tulles ei ole enam see kes ta minnes oli. Kuigi üldjuhul on ikka nii, et probleemid jäävad probleemideks kuhuiganes sa ka ei lähe. Lihtsalt probleemidesse suhtumine võib muutuda.

kümne aasta pärast lähen mina ka aastateks rändama. siis on lapsed juba piisavalt suured. seni leevendan igatsust nädala ja paarinädalaste paketikatega. maailm on sõpru täis, tuleb nad lihtsalt üles leida.

minu kogemus on see, et ikka päris raske on tagasi tulla. olin küll rohkem paiksemalt aasta ära, aga täielik tulnuka tunne oli pikka aega siin. ikka täitsa s… ausalt öeldes. aga ega sellepärast poleks muidugi minemata jätnud. kõige jubedam tegelikult on see, et tasapisi haarab see kohalik elu (loe: rutiin) sind jälle endasse ja eluke läheb edasi nagu ta siin pooleli jäi. aga SEAL olid sa vaba…

njah – nõustun viimase kommentaariga.

Ise rändasin ringi 7 kuud – tegin hooaja tööd jne. Oli vaba ja hea tunne – sain iseenda tööst vabalt ära elatud.

Ainuke raske asi on tõdemus et oled ja jääd võõraks inimeseks võõral maal alatiseks.
Aegajalt tuleb ka kodukeele igatsus peale – tahaks rääkida keeles mille väiksemadki värvingud on teada. Aga kui oled yksi siis on see muidugi keerulisem.

See oli ainuke mis negatiivsena meelde jäi.

Aga positiivsust oli kuhjaga – uued sõbrad, uued kogemused igal hetkel.

Väga raske oli tulla tagasi Eestisse – just siin valitseva halluse ja rusuva meeleolu tõttu. See haarab endasse, imeb su ysna pea tyhjaks ja tundetuks.

Minu tagasitulek oli sellevõrra raskem et jõudsin tagasi novembris ja mu peamine eluallikas ja eestist lahkumise põhjus – päike – oli iga jumala päev pilve taga :(

See on asi mis mu eestist jälle minema viib

muidugi mine!
ise olen reisinud alates 2a yhes riigis, 2a teises, nyyd jargmises… olen leidnud too ja siis reisinud lahiymbruses/-riikides.
eestisse on raske tagasi tulla.
eelkoige kliima parast! ja teiseks milleks rabada e-r, pluss riigipyhad (minu tookoha puhul) ka kui oled graafikus ja saada peale makse ca 500 eur?
inimesed on teised, ja nende suhtumine ellu ja vaartustesse on teised.. kui selle omaks votad naed eesti elu veitsa nukralt..
ise ma ei myyks kinnisvara kui vahegi voimalik!
peale selle olen ka ise investeerinud valismaal kinnisvarasse, nii et hoia silmad lahti! akki hakkab kuskil nii meeldima, et otsustad kuskil paikseks jaada!
ytlen, et kui lahed, siis vaevalt tagasi eestisse elama tuled!

Kui korter on laenuga võetud, siis ilmselt on stressivabam korter praeguste hindade juures maha müüa enne kui turg sõna otses mõttes kinni külmub (mitte rahuneb, nagu praegu räägitakse). Oleneb, millal oma korteri soetasid, kui 5 aastat tagasi, siis muidugi oleks mõtekas see praegu müüa, panna vaba raha teenima ja ise minna seiklema. Aasiasse mina ei läheks, läheksin Uus-Meremaale, Tasmaaniasse, Lõuna-Ameerikasse indiaanlaste elu kaema, vihmametsadesse jne, jne. Selline reis pole muidugi selleks, et põgenenda oma siinse elu probleemide eest, vaid siiski enda silmaringi avardamiseks.

Haudisin ka alates sügisest Eestist lahkumise plaane, aga pidasin siiani vastu – täna väljas päike paistab ning kevad on kohe kohe tulemas. Ja suvel ei ole siin ju midagi viga… septembris mõtlen uuesti, et mis saama hakata võiks.

Eestis mul rahaprobleemi ei ole (kuigi ka kulutused on küllaltki väikesed), kuid ega säästa ka üle 500 eur-i kuus väga ei suuda. Ehk siis selleks, et aastane reis ette võtta, mille kuueelarve oleks ca. 10k, tuleb vähemalt sama kaua aega säästa. Tegelikult natukenegi rohkemgi.

Korterit müüa ei kavatse, pensionipõlve tahaks ikkagi siin pidada (v.a. periood november-märts, siis igaastaselt tuleks paarkümmend laiuskraadi lõuna poole liikuda :)

Mida see sõna ‘haudisin’ peaks eesti keeles tähendama?

Kuna mina oskan oma emakeelt, siis võin sulle, Hm, seletada – see tähendab seda, et kirjutaja näpp kaldus viienda tähe ajal õigest klahvist paar millimeetrit paremale.
Kust tuleb selline tähenärimine?

Olen ka töökohal , kus hea palk on…kõik tingimused mis inimesele vajalikud on, on ka täesti olemas, aga hinge see on ikka mingi rahutu seis:( Arvan , et ikka peab minema, muidu kui sa ei prooi sa kunagi ei tea…ja kogu oma elu hakkad mõtlema äkki tol ajal pidin ikka minema, mine vaata, kui ei saa hakkama alati saad tagasi tulla ja kõik uuesti alustada…elame vaid üks kord, miks mitte proovida?

Mul läksid kaks endist ülikoolikaaslast 2 aastaks ümbermaailmareisile.Ma ei tea kas neil asi nii tõsine oli, et lausa kinnisvara kallale mindi ja mis tööd nad enne tegid.Nemad aga ehitasid enda reisi üles nii, et igas maailma osas või paigas kus nad asuvad,teevad nad tööd ja sellest rahast elatuvad.Arvan, et nii oleks sul ka mõtet teha.Kinnisvara ära müü ja see korter üüri välja.Nii saad reisil olles enda pangakontole iga kuu mingi summa juurde ja seda saad sa reisil olles kasutada.Plaan on sul hea igatahes.Ka see on sul normaalne, et muretsed enda tuleviku pärast.Eks igaüks tunneks sellepärast muret.Samas kui kunagi reisilt tagasi tuled võid enda elu näha juba sootuks uue pilguga ja mine tea millised võimalused sulle siis juba avanevad.Siin ilmas elades ei saa 100% mitte midagi välistada.Kogu elu ju ongi mäng ja seiklus.Olen sulle vaimselt toeks sinu plaanitaval reisil.Väärt ettevõtmine on see raudselt.See on võimalus enda elu alatiseks muuta.

kui tagasi tuled, oled “uus mees” sest maailmapilt muutub kindlasti.
esimene aasta vo tunned igatsust eesti ja tuttavate jargi.
kui tuled tagasi, siis on raske oma kohta leida.
siis tunned seda mida praegu ainult 10× tugevamalt ja hing on haige… tahad uuesti seiklema minna ja “uusi” tuttavaid naha!

mina l'aksin reisile 98 aastal… ja pole veel tagasi tulnud. ausalt ‘oeldes olen ysna kindel, et ei tulegi.
juba m6ne aasta p’arast harjud uue avara maailmaga ‘ara ning oled v6imeline elama mistahes kontinendil ja mistahes kultuuris.
ja l’ahedasi inimesi tekib igal pool. muidugi oleneb sinust endast ka.
ning eesti paistab tagasi vaadates yks imepisike ja m6ttetu maa, oma naba imetlev k'a'abusriik milles p6hilisteks asjadesks intriigid, ahnus, ja igavene sompus sygis…
n'ammutamine ja plaanimine ei vii kusagile. tuleb lihtsalt uisk alla panna. on vaja otsustusv6imet.

Eelmine postitaja, palun räägi, kus käinud oled ja kus siis hetkel viibid? Kuna mul on plaanis lähiaasta(te)l pikem tuur ette võtta, siis kulub igasugune info marjaks ära:)

Käinud inimesed võiks rääkida ka konkreetsetest summadest, reiside kestvusest ja palju sellest summas hõlmas transport umbes, siis teaks umbkaudu kalkuleerida, palju aastaseks reisiks umbes-täpselt kõlisevat võiks minna ja siis saab edasi otsustada, mida täpselt teha.
Mu otsust, siit minema minna, tugevdas tänane juhtum, kus lõi esile eesti inimese kadedus ja see on nii oksele ajav, et putkaks siit esimese lennukiga minema.

Kindlasti mine.
ümbermaailma ei plaani aga kagu-aasiasse lähen küll pikemaks ajaks, nõustun eelkirjutajaga, et üksi ei ole päris see, hea et sõber olemas kellega minna, tais , laoses, käidud 5 korda 1 kuu kaupa, nüüd läheks pikemaks- aastaks umbes.
see kohapeal mingi töö tegemise jutt ja sellest rahast elamise jutt tuleks lahti mõtestada . ege see ei ole nii lihtne ja mulle tundub ,et see tegelikult küll rakendatav ei ole.
esiteks tööd ei kujuta ette, mida seal siis kohapeal teeks nii lühiajaliselt a 2 kuud ühes riigis, kui aastaks minna kasvõi 6 riiki , see saaks ju olla ainult mingi teenindussfäär ju , aga sealkandis ( kagu -aasiat pean silmas )on neid teenindajid niigi palju ( lisaks kohaliku keele probleem, ja sellest rahast seal ka raske ära elada, tais saab selline teenindaja umbes 100 bathi päevas a 33 eesti krooni, eks seal ümbruse riikides on see umbes sama. nii et ressurss rahaline peaks ikka olemas olema.
rahast siis: pilet edasi tagasi näiteks bangokki 12000 EEK. kulud kohapeal ( mõtlen tai hindu eks seal ümber riikides laoses. vietnamis, birmas, indoneesias, malaisias) see hinnatase umbes sama.kuus elamise peale ( söök, magamiskoht ) 5000.- 6000 eek pluss siis sõidupiletid ( rong, buss , laev ) , eks see ole individuaalne palju keegi ringi sebib aga kuskil 3000.- eek pakuks kuus. Tuleb 9000.- eek kuus. odavamalt seal kandis ise küll ei saa ,toetudes eelnevale enda kogemusele. ise umbes nii arvestan .

huvitav foorum siin…
Ma ise ka suhteliselt samasid mõtteid mõlgutamas – olemas Eesti mõistes väga kõrgelt tasustatav töö, karjäär…ühesõnaga edukas elu (Eestiga siduvad faktorid ka puuduvad – laenud, pere, lapsed jms), kuid midagi jääb puudu ja see midagi ei anna kohe kuidagi asu! Endalgi raha juba piisavalt varutud, et soovikorral mitmeks aastaks rändama minna, kuid see viimane samm on kuidagi venima jäänud – see samm, mis viiks ka tegudeni!:-). Seega jälgin huviga asjade kulgu ja loodan, et siinsed teemakohased foorumid aitavad ka minul seda viimast sammu teha!

oled sa yldse tooandjalt kysinud. Mina veeretasin sama motet, et tahaks aastaks ara aga ei raatsinud tood jatta (voi no hirm oli et tulen saba lontis tagasi ja pole tood), lopuks kysisin ylemuselt. Ja mu leping peatati aastaks. Peale reisi tulin tagasi, sama too, sama elukoht…koik oli sama. pool aastat pidasin vastu, siis andsin lahkumisavalduse, myysin kodu maha ja kolisin minema. Hetkeks ka ei kahtse. Samas mu sobranna, kes oli minuga kaasas jalle leidis et Eesti on tema jaoks parim koht elamiseks. Nii, et kui juba kibeleb, siis pole motet oodata. Noja kui sa tood ja primitiivseid elamistingimusi ei karda saab ka vaga vahese rahaga hakkama. 200 000 eegu eest ma oleks parem 6 kuud mingite penskarite QM2 peal :)

universaane inf selliste asjade kohta puudub. ja karta on, et kalkuleerijad oma numbritest kaugemale ei j6ua.
ning kalkuleeri mis sa kalkuleerid – elu teeb omad korrektiivid.
elu palmi all sooja mere ‘a’ares, siiski katus pea kohal ja k6ht ta'is ning pestud ka – alates 1500.- eek kuus. selline on reaalsus. ja ‘arge hakake p’arima kus see nii on. ma ei taha endale eestlastest naabreid…

pane esimese lennuga amsterdami ja seal vaata mis edasi teha!

ei ole ju mötet kassitada ja calkuleerida oma kortereid ja muid reaalsusi ,kui on ikka minek siis ogu töeline mitte proov

müü korter maha. võta 200 000K ning vali maailmajagu või riik, mis enim meeldib. ülejäänud raha lükka fondi või aktsiatesse. tuled tagasi, teed tööd edasi – ega siis tööpuudust pole,kui sa juba praegu kõrgepalgaline.

niisama ilma tööta ilmselt lõbus pole (või vähemalt on vaja kaaslasi). siin ilmselt üks võimalus vabatahtlike tööd jms.

aasta aega elamist mujal, pakun ~150 000 – ~250 000, siis peaks OK olema.

ise olen ka huviline, kui keegi läheb siis andku teada.

Ara aja sellist kibestunud mola,et eesti selline ja eesti selline.
Olen ise ka kaks aastat ringi rannanud.On tore kull jah aga eesti ikka parim paik maailmas.Inimesed ikka arvavad seda,et mujal on parem…

Eestlane olla on uhke ja hää: Kuldsed sõnad aga sittamaik tuleb suhu. Kes me õige oleme? Lähed idapoole oled Fasist ja neemets. Lähed läänepoole oled kohe venelane? Peab vist rahvust varjama hakkama.

Huvitav, mis vanuses see keskmiselt peale tuleb,et võtaks ja läheks ja jääks ka.
Usun,et 20-ndates on võimalik leida keskkond, kus ei peeta sind “poola torumeheks”,kes omade eest leiva ära võtab.
Vanemates generatsioonides hakkab segama see “sealpoolne” hoiak,et oled ikka üks eks-sovjet ja kas sa ikka arvutiga hakkama saad ja taskurätti oled kunagi näinud,vä?
Ja siis väga äkki tunned,et ka taevas seal maal on teist värvi kui kodus. Värvid, lõhnad ja varjud.
Aga muidugi käige ära.Nii kaugel ,kui vähegi võimalik.
Aga koju tagasi tulla on siiski uhke ja hää. Isegi ,kui väga prooviks olla nagu nemad ja käituda nagu nemad , ikka jääd eestlaseks,tee või tina.
Aga edu teile,maailmarändurid.Läheks isegi,kui laps alles algkoolis ei käiks.

Ei tasu väga palju mõelda, kui võimalus on võta kott ja ole umbes pool aastat Kagu-Aasias, peale seda näed kas see elu sobib sulle või meeldiks sulle parema meelega siin külmas eestis ringi rallida…

Huvitav, miks peab olema kindel Eesti patrioot? Kui Eestis elada ei meeldi, miks ma sellisel juhul kibestunud juttu Sinu arvates ajan? Väga hämmastav lähenemine.

võta oma raha ja mine ameerikasse ja sa ei tahagi sealt tagasi tulla. seal on kogu maailma kos kui sa just ei otsi loodulikke erinevusi siis sale on kõik muu olemas

viitsimata kommentaare läbi lugeda ja vastates küsimusele – tee see asi ära. Usu mind, kui ei tee hakkad kahetsema. Ise olnud selliste valikute ees, ühe korra tegin ja teist korda ei teinud. Ja kahetsen hirmsasti.

To Erx: kas saaksid oma emaili anda, et võiksime veidi lähemalt muljeid ja kogemusi jagada ning miks ka mitte veidi plaanegi koos pidada.

Teistele: kellel samad plaanid (kahe-kolme aastane maailmareis), need võiksid mulle endast veid lähemalt teada anda. Usun, et oleks vägagi positiivne kohtuda ja oma eesmärke/plaane/kavatsusi jagada…kes teab, ehk leiame nii endile mõnegi hea reisikaaslase kellega koos teele asuda või siis vähemalt mõnegi reisilõigu koos teha. Eks seda näitab juba aeg…

Parimat,
Alkerman

Muidugi mine. Ise asi, kas aasta lihtsalt rannata viitsid.
Ma olen praeguseks 3 kuud teel olnud ja arvan, et 4–6 kuud on ok rannata ja toost puhata. Mul hakkab igal juhul too isu tagasi tulema. Kui vahel aga mingit tood voi tegevust leiad, siis miks mitte ka aasta.

Reisija

nendele kes räägivad, et rändavad x kohta maailmas ja ütlevad et seal tööd teevad küsimus: mis laadi tööd te nendes maades teete?
ja kui te sellel maal töötate kas teil jääb aega ka seal maal ringi vaadata? ja kui palju aega jääb vaatamisväärsuste jaoks?

Läheks ka, aga naine ootab juba teist last.
Minu ümbermaailmareis algab siis 20 aasta pärast, praegu teenin pappi ja reisin kuu ajaste tsüklitega.
Kas keegi tahab 20 aasta pärast ümbermaailmareisile minna?

Tere,
mina lõpetan sel suvel ülikooli ja tahaksin peale seda jalga lasta – minumeelest on siis selleks parim aeg! Ümbermaailmareis, millest ma alati unistanud olen! :) (samas, ümbermaailmareis on suhteline ning mitmeti tõlgendatav mõiste…) Raha küll pole eriti, aga see mind küll ei morjenda – ons seal vahet, kas teenida seda siin või hoopis kusagil mujal.
Tegelikult on ainukeseks miinuseks antud hetkel see, et mul pole veel reisikaaslast(sellist, kellega läheks läbi tule ja vee või lihtsalt niisama natuke aega koos kusagile). Samas see mind minemast ka ei takista, sest ikka leidub alati KEEGI, kes tahab natuke aega sama teed käia vms.
Igatahes, kui seda postitust juhtub lugema mõni mõnusalt hullumeelne, mitte väga ratsionaalne boheemlasliku ellusuhtumisega noor inimene, kes ka heal meelel sõidaks kuhuiganes, siis oleks tore sinu mõtetest lähemalt lugeda! ;)

Soovitan Tallinna (Tartu vms) korteri ära müüa ja osta kusagil alevis v. väikelinnas väikse ahiküttega korteri- igaks juhuks, ja mööbli jms jaoks. Kui korterisse sisenevatele veetorudele kraan ette panna, pole karta talvist torude lõhkemist. Tihti pole maakohtades hooldustasu v. on see minimaalne. Naabritele ütle oma usaldusisiku tel. – Nii ei pea sa olemasolevat vara laiali jagama, sest müüa peale korteri ei õnnestu midagi. Olen ise ka mitmesuguse pikkusega reise teinud, viimasel ajal telgi, magamiskoti ja toidukeetmisega. See teeb kulutused minimaalseks- raha läheb põhiliselt vaid sõitudele ja vaatamisväärsuste sissepääsuks. Meeleldi liiguks mitte päris üksi, aga kuna samal hetkel samas suunas pole kedagi kaasa tulemas, lõpuks leian üksireisimisel omad plussid ja kõik riigid on üksi-kaksi reisivaid inimesi täis- alati saab mingi osa teest kellegagi koos minna v. vähemalt infot. Arenenud riikidest pärit ränduritele meeldib kolmas maailm oma odavuse ja avatud hingega kohalikega veelgi rohkem kui meile- nad ei suuda lõpetada ega taha endist elu tagasi. Lühemat aega võivad muidugi kodus olla ja tööl käia.

Üürivariant on tõesti hea idee,samas võiksid võtta kasvõi reisilaenu ju ;) ja võiksid võtta kaasa südamekaaslase ! tuleb palju lõbusam reis.
soovin esu

Huvitav oleks teada, kas teemaalgataja on läinud rändama või mitte?

Tere kõigile, soovitan sellistel juhtudel korteri üüri panna ja kruiisilaevale tööle minna. Kavatsen seda isegi teha, lepingu pikkused 6–8 kuud, siis 2 kuud Eestis. Teenib raha ja näeb riike, mida eales endale lubada ei saaks. Üks variant on tõesti välismaal tööl olla ja lähiriigid läbi käia. Õpin ja töötan ise hetkel USA-s Floridas, siin riigis juba turismimagnetitest puudus ei tule…

Aga mida siis ikkagi TEHA välismaal/välismaades? Turisti mängimine viskab ju üsna kiirelt üle. Eriti, kui on töötegemise harjumus sees ;)
Ilmselt tuleks püstitada mingid eesmärgid, kasvõi elamuste püüdmise eesmärgid. Põhimõttelisel võiks vedelemine eesmärk olla… Aga mingi eesmärk peab olema, muidu võib minna sihituks rapsimiseks.
Suurimaks probleemiks tundmatus kohas end sisse seades saab aga ilmselt sotsiaalse võrgustiku puudumine. Ikka tunned end võõrana ja turistina ja kõrvalseisjana. Vist. Või mitte? Mis rohi/tegevusplaan selle vastu aitaks?

Kuidas on aga rahaliselt hakkama saanud need, kel pole korterit maha müüa või üürile anda?

Mind huvitab ka ikka see, et need, kes väidavad, et reisivad kuhugi, töötavad mõned kuud ja siis reisivad edasi, mis tööd te siis tegelikult teete? Arenenud riikides saab mingit lihtsat ja odavat tööd teha küll, näiteks Austraalias puuvilju korjata jne. Kuskil Kagu – Aasias ei kujuta ma aga hästi ette, et seal mingit tööd lühiajaliselt teha oleks võimalik, pealegi oleks töötasu väga väike… Ma isiklikult ei viitsiks ka kuskil arenenud riigis mingit odavat (ja rasket ja igavat…) tööd eriti teha… see töö võtab enamuse sinu ajast ja energiast ja arenenud riigis elades on ka arenenud riigile vastavad kulutused, nii et kokkuvõtteks, mingi lihtsa töö puhul, on nö kasum suht väike. Töötada võiks, aga selles peaks olema üksjagu fun'i siis, aga ma ei tea, mis töö see olla võiks… Ise olen käinud ära, mitte kaua, 3 kuud korraga ja tahaks varsti jälle minna mõneks ajaks… aga raha teenimise vajadus jääb, ükskõik, kus sa oled ja kui kaua… see kipub piire seadma ning vabadusetunnet ahistama… Kui ma ei peaks oma väikeste kohmakate kätega endale ise elatist teenima, noh elaks intressitulust passivse investorina, siis ma ei kahtleks määramatuks ajaks hulkuma minemast. Siis on võimalik ennast maksimaalselt vabalt tunda ja siis võid fun-i olemasolu korral ka midagi asist ja töist kuskil teha, kui juhtub selline asi ette tulema. Aga kui sul on 100 000 või 200 000 või ükskõik kui palju, siis see saab mingi hetk ikka otsa ja siis pead uuesti teenima hakkama… see mõte ei meeldi mulle ja ei lase vabalt tunda… ja nii ma praegu ei lähegi kuhugi… :)

Lugedes seda huvitavat foorumit on mul konkreetne ettepanek: kas leidub neid, kes oleks valmis oma kogemusi-elemusipikalt võõrsil olemisest ka Postimehe reisilehega jagama?
Kõik pakkumised lahkelt oodatud 666 22 51, Riina

“Ma isiklikult ei viitsiks ka kuskil arenenud riigis mingit odavat (ja rasket ja igavat…) tööd eriti teha… see töö võtab enamuse sinu ajast ja energiast ja arenenud riigis elades on ka arenenud riigile vastavad kulutused, nii et kokkuvõtteks, mingi lihtsa töö puhul, on nö kasum suht väike.” 8 november – 21:45
siia tahaks lisada, et kui reisule minek sooviga maailma n2ha, siis ei tuleks kyll finantsilise kasumi peale m6telda. m6tle sellele kui toredaid ja ainulaadseid inimesi sa kohtad ja tihti on nii, et kui t88tate kusagil koos (ja ytleme, et ongi m6ni raske t88), siis n2ed ka nende maailma natu… n2ed maailma l2bi kohalike silmade. usu, see on v22rt palju rohkem kui “kasum”.
aga eks reisumehi on ka erinevaid, m6ni m6tleb rohkem majanduslikult (kasum, investeerimine, majanduslik stabiilsus jne), teine otsib kummikud ja keebi, ja alustab kas v6i omal maal ringi uitamisest…

mina l2ksin reisule ka juba 5 aastat tagasi, ja pole veel tagasi tulnud :) iga aasta j6ulude ajal vaatan tagasi ja veendun yha sygavamalt, et elu on ilus ja maailm on suur ja lai :)
algul lennukiga kodust mitu tuhat miili kaugemale lennates tundus, et maailm j2i j2rsku h2sti v2ikseks (ainult paar tundi lennukis6itu, mis see siis 2ra pole), aga mida rohkem ma avastan hingematvalt ilusaid kohti ning 22retult huvitavaid ja toredaid inimesi, seda rohkem m6istan, et n2ha on veel palju, palju… ja usun, et eelpool mainitu on 6ige – jumal teab, mis selle j2rgmise k22naku taga on → tuleb 2ra k2ia ja n2ha.

Ma pidasin kasumi all silmas mingit elementaarset raha, mille abil järgmisesse sihtkohta jõuda ja mõnda aega tööd tegemata elada… et reisida mõned kuud ning mitte kogu aeg töötada… Ma ei pidanud silmas mingit ärikasumit või investeerimisraha…

Aga kirjuta, kus sa 5 aasta jooksul käinud oled ja milliseid töid teinud ja mis elu elanud… noh niimoodi üldiselt, sest detailselt kirjutades saaks romaani kokku, ma kujutan ette…

Küsiti, mis tööd võiks reisumees teha Aasias? Üheks võimaluseks on keele õpetamine. Tavaliselt siis inglise keele (ka prantsuse keele oskajad ei jää hätta). Julgen väita, et selleks pole vaja olla filoloog, kuigi keel peab väga hästi suus olema ja ka pisike õpetajakogemus ei tule kahjuks (sageli pole vaja akadeemilist kraadi vms).

Räägin omast kogemusest – olen õpetanud nii Hiinas kui Malaisias. Miljonäriks ei saa, aga pika reisi kestel on võimalik ennast õpetamisega ära elatada, töötades u 10 tundi nädalas. Hiinas maksti mulle 40 min eest u 150 EEK ja oli tegemist, et õpilaseks pürgijaid ukse tagant ära ajada. Kes otsib tõsisemat õpetamistööd lepinguga ja püsisissetulekuga, siis vastavaid veebisaite on netis hulgim. Samuti ka veebisaite, kus räägitakse sellise tööotsimisega seotud halbadest kogemustest.

Väga hea! Aga rääkige veel reisumeestele paslikest töödest. Just need võiksid kirjutada, kes ise reaalselt midagi teinud on.

Lugedes siinset foorumit hakkab mul suu vett jooksma. Olen kaalunud juba ammu ümbermaailma reisi ja nüüd on otsus langetatud. Talv otsa teen eestis tööd, võib olla järgmine suvi ka ja siis ma kaon. Ma tahan ka näha mis on silmapiiri taga!!

kuule alkerman, oled sa juba läinud või veel mitte?

neil, kel töötavad peamiselt üksinda arvuti taga, nt. progejad, kujundajad, tõlgid jt. saaksid ju peaagu ükskõik mis maailma punktis tööd teha. lülitad laptopi sisse ja teed tööd; tööalaselt suheldud saab ka virtuaalselt; raha kantakse pangaarvele, nagu ennegi jne. niimoodi eestisse tööd tehes võiks elatustase mõnes riigis olla kõvasti parem kui eestis, isegi kui elad hotellis, reisid kogu aeg ja sööd väljas :P

see kõik on muidugi aint teoreetiline. pole endal kogemust ning ei tea ka kedagi, kes oleks edukalt niimoodi töötanud. huvitav oleks muidugi teada, kas kellegil on õnnestunud ja kas eesti tööandjate jaoks on selline skeem vastuvõetav olnud. aga jah, tundub, et see poleks enam “TÖÖLT ÄRA ja aastaks reisile” :D

hetkel oleme samuti viiendat kuud aasias reisil ning kulude optimeerimise seisukohalt oleme kaalunud ka vabatahtliku tööd, kus elamiskulud(ööbimine, toit) kaetakse osaliselt. vt.lisa www.volunthai.com.

Keegi ei vaidle vastu ,et meil on elada ainult üks elu.Vähemalt puudub meil empiiriline kogemus ,et eelmine elu mõjutaks meid siinses elus. Elu on nautimiseks, kui kunagi oled surivoodil siis kerid elufilmi tagasi ja võid surra rahus ,et oled teinud ja näinud kõike ,mis elu ajal mõttes.Selles valguses lähtuda oleks väga halb kui pead tõdema ,et ,mõni asi mis oli plaanis jäi mingite takistuste taha.
Kui mõtte on siis asjad kokku ja plagama.Planeerida ei ole elu võimalik ja iga uus päev on omamoodi. Kui Eestis juuri pole alla ajanud veel siis on see pilet tagataskus maailma.Ülejäänud probleemid lahenevad aja jooksul.Maailmasse kolama minemine on crazy idee ja seetõttu on üsna imelik kui hakkata kalkuleerima ja planeerima ette.Eelpool kommentaarides tõdeti elutarkust et Elu teeb omad korrektiivid! Üldiselt olen skeptiline minna kellegiga koos kolama, inimesed on niivõrd erinevad et kuskil maalt lähevad teed lahku ,seetõttu üksi minna mingi maa saab seltskonnas mindud aga teelahkmed ja kurvid tuleb ise käia.
Soovitus ärge pange end raamidesse a la olen 1 aasta ja selles ja selles riigis. See ruineerib.Ole ise enda peremees.
2 nädala pärast Au revoir! Eestimaaga hüvasti ja minek.

Kuhu Andres? Kysib huviline Aasiast.

Pean tõdema, et oma kogemusest öelduna ei ole tõesti hea mõte sellist asja kellegiga koos ette võtta. Kuna vahel tekib olukordi, kus on enda eest hoolitsemisegagi liiga palju sahmimist, jõuad sa siis veel teise pärast muretseda.
Ja varem või hiljem tekivad kuskil sellised lahkhelid millest vabanemine tihti võimatuna näib, seal lähevadki teed lahku. Ja kõige hullem, kui see juhtub hetkel, mil kumbki seda ei oota, see lihtsalt juhtub ja siis võib ühe jaoks kõik allamäge minema hakata.
(Muidugi ärme unusta, et erand kinnitab reeglit)
Andres ilusat seiklust:)

Kui on tahtmine ja võimalused olemas, siis muidugi tasub ringi rännata ja uusi kogemusi otsida.
Kunagi olin ise samasuguse dilemma ees, kuid tookord jäi minemata. Siis tulid mees ja lapsed ning tegelikult jäi see mitteminek kummitama. Kummitab siiani. Mees on nüüd läinud, ja kui laps suureks saab, siis teen selle tembu kindlasti ära.

Ma olen just tagasi 1-aastaselt reisult/äraolekult ja ma oma otsust absoluutselt ei kahetse. Töö ja palga suhtes – arvasin sama enne kui läksin, oli vaja enda varjust välja hüpata – olen aga nüüd 2 kuud tagasi ja palk ongi uues töökohas parem :)

Töötasin muidugi ka sellel aastal kui ära olin; esinesin TV's ja 4 kuud olin isegi ühes kohas oma õppinud erialal tööl.
Jakartas vajatakse valgeid, kes siis reklaamides v6i seebikates mängivad ja sugugi mitte k6ik ei olnud modellitüübid. Ka inglise keele õpetus oli üks variant, mida paljud expat'id Aasias teevad, ja sugugi ei pruugi olla native speaker. Palk on Indoneesia suhtes täiest o.k. – sain 80Euri päevas; see on paljude indoneesia elanikudele kuupalk. Muidugi ka mõned reisikaaslased tekkinud kellega ma siis vähem või pikemat aega reisisin, ja sellist eluolukorda ei juhtu tavaelus – oled/elad inimestega, keda ei tunne tihedalt koos, jagad guesthouse, reisid ringi ja hoolitsed teineteise eest kui haigused (pmst. diarröa või mingi jubedam vairant bakteeriatega) tekib – see on kolmandas maailmas ‘normaalne’.

Aga terve aasta lihtsalt reisul olla ei oleks mulle istunud, ma vajan tööd ja mingil määral ka tegevust mis on inimkonna kasuks, aga eks igaüks on selles erinev.

Ja ma ei kahetse seda otsust, olin seda juba paar aastat tahtnud ja muidu oleks see mind ka kummitama jäänud. Tagasituleku põhjus oli mitte rahas vaid pigem elustiilis, mida ma igatsesin; regulaarne elukoht ja töötamine. Tagasitulles oli muidugi ka üks väike reverse-kultuurishokk läänekultuurist ja elamisest, sest polnud seda ammu näinud; ka tundus kõik väga materialistlik. Mõned vanad sõbrad on selle aastaga minu mõttemaailmast kaugemale läinud, aga seda ma ei kahetse. Olen aga nüüd siinsesse elusse jälle sisse elanud ja mõtlen juba selle üle järgi, kas lähen mõne aja pärast jälle reisule – seekord aga lõuna-ameerika poole :-)

Maailm on ikka väike küll. Istun siin arvuti taga ja mõtlen juba teist aastat täpselt seda sama asja, mis teema algatajagi. Tunnen ka, et elu on kuidagi igav ja justkui ei vii kuhugi, kus ma tahaksin olla. Töö on hea, palk on ka keskmisest mõned korrad parem. Korterit ei oma, aga see vast polegi probleem. Ma ei saa öelda, et oleksin masenduses, aga lihtsalt tunnen, et jama on ja kangesti tahaks minna kuhugi, kus kultuur ja mõtteviis on teistsugused ning saada üle pika aja mõne elamuse osaliseks. Suvel üritasin teha ühe lühema ringi Euroopas, aga kahjuks sattusin varaste küüsi ja pidin selle väga varakult katkestama. Nüüd mõtlen natuke suurema asja peale ja nüüd olen ka oma vara hoidmises oluliselt targem. Paraku on mul suht tugev alalhoiuinstinkt, mis keelab heast ja stabiilsest elust loobumast. Nagu ka esikirjutaja kõhkles, kardan ka mina, et tagasitulles ei ole enam millestki alustada ja kõik sillad on põletatud või põlenud. Kui juba nii mõtlema hakkad, siis see ei ole üldse nii lihtne otsus.

Hetkel plaanin minna.

Lugesin kõik postitused läbi ja siit saab nii mõnegi hea mõtte! POle ise ümbermaailmareisile veel jõudnud,kuid mingis maršuudis teen selle ilma kahtluseta ära.

KINDLASTI soovitaks kõigil, kellel juba mõte pähe tuleb, asi kätte võtta. Kui palju on asju, mida olete kahetsenud, et pole kohe ära teinud? NO, mina leian neid küll lademetes- ka igapäevaelust. Otsustamine on lihtne, raske on tee selleni.
Pole mõtet minna ja elada prügikollina,kuskil päris puu all, vaid kasutada oma hallollust ja võimeid- see on tegelikult uskumatu kui palju on inimesed nõus, sind aitama kui aga ise nendega suhelda tahad. Seal arenevad seesugused tutvused ja tegevused, millest pole kuulnudki!!
Ei tea, kas ma julgeks päris käed taskus kohe Amsterdami lennata ja vaadata, mis edasi saab, kuid enese varjust välja astumine oleks see kahtlemata. Pigem läheks mingisuguse algse plaaniga kuhugi riiki, kasvõi tööle ja vaataks seal olles edasi, mis elu toob. Ning justnimelt- tuleb kinni haarata igast huvitavast võimalusest.

Kõigile neile, kes muretsevad juba kodumaal, kust leida vabatahtliku tööd elamise ja söögi eest, siis vaadake siia:

http://www.helpx.net/index.asp

Ehk on abi ka sellest:

http://www.gapyear.com/

tere. ise hakkan ma umbes viie kuu pärast minema. algul mõtlesin üksinda, aga kui keegi soovib saab kaasa tulla. plaanis on siis praegusel hetkel minna läbi bulgaaria, kreeka ja türgi.
kogun raha niipalju kui vaja elamiseks normaalselt( 600eeku kuus :()
eks saab selle rahagagi ära elada kenasti. lisaks teen ka teepeal olles juhutöid, ennegi tehtud see suvi, kui olin kolm kuud ära. mulle meeldib reisida, vaba tunne, näed asju mida teised siin eestis unistavad jne. tenn seda et üsna palju seljakotimehi on just seal aasjas. niiet suvel koti(d) selga ja reisima.
kellel on kindlalt samad plaanid, võiks minna koos. eks elu teel olles näitab kus on kõige parem olla;)

e-mail on mul:

harri.vaher.002@mail.ee

Mina läksin niimoodi ühel hetkel ära, sai ka igapäevasest turvalisest rutiinsest tööelust siiber. Mitte küll ümbermaailmareisile, aga siiski jätsin oma siinse elu sinnapaika pooleks aastaks. Muidugi oli sees väike hirm, et kuidas saan tagasitulles ree peale tagasi, aga otsustasin mitte väga muretseda – küll tulevad uued head ideed reisil olles! Ja nii ongi. See avardab tohutult su silmaringi ja võimalusi ning pärast tagasi tulles tahad võibolla hoopis midagi sellist teha, millest enne unistadagi ei osanud. Seega soovitan – ära karda! Eriti kui majanduslikult see võimalik on. Ei tasu oma ühte elu elada nii, et hinges rahul pole – naudi kõike, mida maailmal pakkuda on enne kui hilja! Ja kui rahaga (enam) pole nii hea seis, siis kui kuidagi enam ei saa, siis kuidagi ikka saab – kui midagi väga tahad, leiad alati võimaluse. Do it:)

Soovitan sul korter müüa ja väiksem osta. Viimane rendi välja. See annab kindlustunde. Vahega põruta kagu aasiasse. Laoses on üldse olematud hinnad, Kambodza, Vietnam samuti. Tai neist kõige kallim aga meie mõistes siiski odav. Kui mul peret ei oleks, paneks ammu minema. Mul samamoodi siin üle visanud. Käin praegu 1–2 korda aastas ja tagasi tulla on niru tunne. Kohustused, sitt ilm ja veel hullem valitsus. Tulevikus(kui lastel kool läbi)kavatsen korraga 4–5 kuud aastas(talvel) võõrsil olla. Muidu hing rahule ei jää.

Ei pruugi juhtuda et oled Eestis sama koha peal tagasi. Kui nii mötled, siis küll. Vöibolla saad reisi peal uusi tutvusi, uusi kogemusi ja kindlasti massiliselt ideid mida ja kuidas oma elu kvaliteeti muuta. Vöibolla isegi otsustad kusalegi mujale mingiks ajaks ankrusse jääda ja täiesti rahulikult ja pönevalt elada. Nii nagu mötled, nii lood ka oma kogemuse! Seda saad eriti treenida ja katsetada oma reisil olles. Mötle ja kontsentreeru muredele ja probleemidele ja sul saab olema üsna raske reis. Mötle ja anna energiat positiivsele ja sul saab olema elu vapustavaim reis! Saad kogemuse ja varanduse, mida mitte miskis rahaühikus ei môôda. Ise olen rännand läbi pea kogu Euroopa ja nüüd ka kolm maad Aafrikas ja iga kord kui olen reisinud, olen nagu ära elanud mitu elu korraga. Inimesed, loodus, kultuur, uued impulsid on köik see mida Eestis kükitades just eriti ei saa, eriti kui tavalist igavat A 4 inimese elu elada ja lihtsalt ära elada. Sa saad kindlasti elust täiesti uue arusaama. Nii et tuult tiibadesse! Why try to think out of the box when it is more liberating to throw away the box?

Loe minu kogemustest nii siin kui seal:
www.lap.ttu.ee/katlin

olen juba aasta inglismaal olnud, tulin peale keskkooi sia ja arvan
et see on mu elu koige parem valik olnud. muidugi pidin kooli ja
inglisma vahel valima kuid siin, uskuge saan rahulikult oma elu yle j'rele moelda… maailmapilt on ka katekoriliselt muutunud ja opid hindama palju muid asju peale raha, minu soovitus oleks, et minge ja olge kasvoi 9 aastat kuni tuleb tunne peale et nyyd nyyd on isu t'is ja aeg on koju minna…

Mis sa seal Inglismaal teed ka peale selle, et elu üle järele mõtled? Kas häid sõpru oled leidnud? Huvitav oleks lihtsalt teada.

mina soovitan sul kyll reisile minna, anna korter yyrile või miskit …tagasi tulles vaatad edasi …kui sul on raha ja võimalused siis miks mitte …pealegi on see väga hea vaheldus tööle ning kui muretsed tagasi tulemise pärast töö suhtes siis ma arvan et problada pole vaja ;)leiad kindlasti mõne hea ja huvitava töö mis rahuldust pakub …ebameeldiv on ju teha seda mida sa tegelt ikkagi ei taha ja rahuldust ei paku [raha rahaks :)] proovida võib alati ju elu on pikk ees …pärast mingi passid tööl ja mõtled et vot praegu oleks seal mitte ei passiks siin…kui on võimalus ja soov tuleb kasutada!!!

päikest!

to no tere: Nõustun sinuga täielikult Inglismaa suhtes…tulin ka peale keskkooli nyyd siis juba pea 2 aastat Inglismaal elatud. Nyyd otsustasin, et lähen vabatahtlikuks Aafrikasse 2 aastase programmiga, mis pakub mulle ka peale Aafrikast tagasi tulekut töövõimalust Euroopas.
Nii, et soovitan mõelda vabatahtliku töö peale…reisimine ja töö koos.
Kui oled huvitatud siis siin rohkem infot vabatahtlikuks Aafrikasse kohta: www.planetaid-uk.org

oh nii ilus on lugeda neid kommentaare sain siit nii mõnegi hea mõtte ja võiks ise ka peale kutseka lõppu ära minna kuskile ehk siis see suvi kuskil juulis …kavatsen minna sinna hispaania poole aga ma arvan et palavus tapab mu lihtsalt ära aga kas kkegi on juba olnud ka aafrikas vabatahtlikuks ja kuidas elu on ?Ja ega keegi ei tea või ei oska soovitada mida peale hakata kui oled kutsekas natuke arvutit, kiviraiumist ja sepistamist õppinud ?Või oleks hoopis mõtekas nagu kuskile mõjale minna .....reisi raha pole endal nagu midagi ja tööd teeks küll hea meelega…

ma ise sain ka oma kesharidusega uhelepoole ja tulin sotimaale kooli. arvatavasti olen siin neli aastat..mingi moment tahan kooli vahetada et igavaks ei laheks uhes kohas olemisest. Siin saab vaga kiiresti endale uusi sopru ja inimesi keda sa enne ei tundnud oled sa nuud parimad sober. Mu koreterinaaber on naiteks tsehh.
Ja kooli korvalt saab siin normaalselt raha teenida nii et ei ole mingi probleeme vaikesi reise ette votta. praegu just vaikselt plaanin taireisi…
soovitan koigile siia oppima tulla. koolid tasuta eu liikmete kodanikele ja kui tuled siia toolisena siis poole aasta parast saad riigilt 300 – 400 naela toetust nadalas. ise praegu tahan enda staatust umber muuta immigrandiks siis saab ka seda toetust nautida. Siis saab vist iga koolivaheag kuhugile reisima minna…kolm korda aastas:)))
Kaisin eestis puhkamas joulude ajal ja koik tundus kuidagi vaike ja motetu. Saad ikka aru et see eesti on tegelikult vaike vaene riik. Ehk kunagi lahen tagasi aga praegu kull ei taha.
Mina soovitan igati minna!!!!!

nagu üks eelpool kirjutajagi nii ka mina tunnen huvi, mis on saanud teema algatajast. Üle aasta on juba möödas…Kas ta ikka võttis asja ette ja kui jah siis huviga loeks/kuulaks muljeid. Endal saab 2 aastat täis suvel Eestis tagasi olemisest ja plaan uuesti rändama minna…seekord juba kaugemale. Loodetavasti õnnestub:) Kõigile minejaile tuult tiibadesse ja ehk kohtume kunagi kuskil;)

Reisisime kahekesti Kagu-Aasias u.9 kuud. Julgeks arvata, et elu ilusamaid aegu. Palju maid ja iseennast sai avastatud. Kindlasti soovitaks kõigile kellel on võimalust. Õnneks ei olnud tagasi tulles ka samaväärse töö leidmisega raskusi.
Edu unistuste täitmisel,
M&M

teab keegi, mis aadressilt saaks välja printida sel aastal tallinnat külastavate cruisi-laevade sõiduplaani

kruisilaevade nimekirja saad saa tallinna sadama lehekuljelt.
reisist siis tapsemalt.
ise praegu plaanin minna sinna austraalia kanti..sydny, melbourne jne.
olen suvel ja isegi talvel haaletand euroopas holland – eesti, eesti – horvaatia.
igatahesjah nuud plaan kaugemale ja pikaks pikaks ajaks ara.edu teile teie ettevotmistes..ja nagu kolm posti eespool uks kirjutas…

EHK KUNAGI KOHTUME KUSKIL.

see ulemine siis minu kirjutatud…ootan reiskaaslase pakkumisi e-mailile
harri.vaher.002@mail.ee

Reisi kaaslast? Milleks otsida reisikaaslast kui soovitakse uusi kogemusi võõral maal. Ja miks üldse peaks reisima maale kus, näiteks inglise keelt
hästi ei osata?

Pealegi, teha tööd kusagil mujal (võõrsil) ei ole kuigi meeldiv. Üle üldse
töö tegemine kellegi teise jaoks pole meeldiv. Ise ei ole “töödanud” 2 aastat… sel ajal loonud ettevõtted, siin eestis.

Niiet finants tuleb siis kui seda luua näiteks ettevõtlusega. Kui püüda luua mingit ‘ümbermaailma reisi’ raha… 9–5 tõõga, siis seda lihtsalt pole
praktiliselt võimalik teha.

Ma olen niisama hulkudes Eestist ära olnud kõige pikemalt 5 nädalat. Kooli või tööga seoses pool aastat.

Need on olnud fantastilised reisid, imelised ajad – aga iga kord olen äraoldud perioodi lõpus hakanud kodust Eestit igatsema. Eestisse jõudes on HEA olla, väga hea. Oma kodu ju.

Aastake kusagil ringi töllerdada oleks minu jaoks küll selgelt liiga pikk aeg – tüdineksin muljeist lihtsalt ära. Mulle sobib selline olen-Eestis-ja-käin-vahepeal-ära.

Nii et, teemaalgataja, ma soovitaks ka proovida kõigepealt kuu-paar eemal olla ja vaadata siis, kuidas tunne on. Kas tahaks kohe ja veel või saab elu Eestis korraga kirglise mõtte.

Saada töö pikalt. Lase sõbral töövõtulepinguga ennast tööle võtta. Siis mine ja registreeri ennast töötuks. Saad poole aasta jooksul 60% oma endisest palgast.

Tunne seadust!

Lugesin kõiki postitusi … ja siit lihtne ning teadatuntud tulemus ( minu sesukoht muidugi ) niipalju kui on inimesi on ka arvamusi ja seisukohti. Ehk siis raske öelda kellelegi , et tee seda või teist, õige see mida ise otsustad.
Ise kah hetkel plaanin Eestist äraminekut ( plaan mitte aastaks või nii, vaid lõplikult) , plaan mudugi kindel, lihtsalt vaja siin otsi kokku tõmmata ja tagavaraks ikkagai sildu päris põlema ei pane aga samas lahtisi otsi ka ei taha jätta.Mis sellest kõigest välja tuleb või siis ei tule näitab aeg.
Eelnevatele kopmmenteeriatele (neile kes väidavad ,et Eesti ikka parim jne) ,et ega ma arvagi, et Eesti üdini paha ja halb vaid , et kui on võimalus mujale minna ja otsida paremat, ilusamat,sõbralikumat soojemat Rahvast, keskkonda, siis miks mitte proovida elu ju ongi üks suur test :) .

Aga tõsiselt huvitaks , mida siis teema algataja ette võttis? Peaks juba paar aastat ringi reisima. Kas juba Eestist nii kadunud , et ei taha enam kaasmaalastega suheldagi :) ??

Igatahes edu kõigile nn ümbermaailma reisiatele ja elu mõtte otsiatele või elu mõtte endas otsiatele.

Huvitav oleks teada, mis on väiksem summa, millega aastaks Aasiasse teele mindud (kui pole korterit, mille üürnikud Eestist iga kuu raha üle kannaksid) – ja kuidas hakkama saadud.

kas sul eemale minekuks ka kaaslased olemas või millised on sinu konkreetsed plaanid kui oled nõus jagama.

mul probleem vastupidine. Olen olnud Eestist ära pea 14 aastat – koik on olnud väga tipp-topp: palju tutvusi, normaalne töökoht, boyfriend, kliima jne., välismaalasena ennast ei tunne.
Nüüd olen saanud täpselt nii vanaks, et peaks kuskile juurikad ajama ja pere tahaks luua. Selle motte juures südames midagi kripeldab… nii kaua kui ainult endale elad, teed mis tahad… Olen moelnud tagasitulekust.
Käin viimasel ajal tihti (üle kuu) Eestis maad kuulamas. Esimesed päevad tekitavad alati veidike depressiooni, aga siis on jälle tore – muidugi nii kauaks kuni raha otsa saab…
On hirm, et ei saa Eestis hakkama. Kes on tagasi kodumaale kolinud, andke teada kuidas läks!
Vastsetele ümbermaailmareisijatele soovitan mitte sildu poletada ja proovida alguse rinda pista näiteks 1–2 kuud kestvate reisidega. Siis otsustage!

Reisisin 8 aastat ringi, siis otsustasin Eestisse jääda ja nüüd peale 1,5 aastat siin tunnen, et ei suuda siin olla. Järgmiseks nädalaks lennukipilet, et jälle siit ära minna. Ei tea, kuna suudan paikseks jääda, praegu 29 aastane.

Keit kuhu poole sõidad?

Keit tean mis sa tunned, ise armastan välismaal ka elada ja palju reisida. Kahjuks pole sellist võimalust hetkel. Aga tulevikus tahan elada kusagil soojal maal. Eesti külm kliima ja Eesti elu ei ole minu jaoks. Ise elasin Iirimaal päris mitu aastat. Aga reisinud olen ikka küll. Plaan kolida teise riiki samas tahaks ka kõik meelispaigad läbi reisida, igas riigis ntx 2nädalt olla. Aga selleks vaja raha&seltsi.

Mul oli samuti mingi vastupidine probleem, sarnane rukkilillele. Olin Eestist väga pikalt ära (pea 12a), reisisin, õppisin ja töötasin erinevates riikides, mul oli palju sõpru ja elu oli mõnna… Aga mida aeg edasi ja mida vanemaks sain, seda rohkem hakkasin kodu järgi igatsema ning tekkis lõpuks ka identiteedikriis (kes sa siis lõpuks oled, kui sa aastast aastasse mööda ilma ringi käid ja enam kuhugi ei kuulu?). Eks igal asjal ole elus oma aeg ja nii oligi lõpuks minu aeg tagasi koju pöörduda. Õnneks mul oli ees päris mitu sõbrannat-tuttavat, kes sama tee enne mind läbi käisid ehk siis peale mitmeid aastaid eemalolekut tagasi koju pöördusid. Tänu nende toetusele ja positiivsusele läks mul sisseelamine palju kergemalt kui alguses kartsin. Olen mõne aastaga leidnud mitmeid uusi mõttekaaslasi, samuti ülesse otsinud vanu tuttavaid, leidnud sobiliku töö. Mul on lõpuks päris oma pesa, oma armsad kodused kohad, mida ei saa asendada ükski teine koht maailmas. Ehk teisi sõnu, olen leidnud oma sisemise rahu. Loomulikult on Eestis hulgaliselt probleeme, aga kus neid ei oleks? Lõppkokkuvõttes on oluline see, kuidas sa ise asju näed, hindad ja enda jaoks lahti mõtestad. Kui oled ise sisemise rahu leidnud, siis võtad ka teisi asju enda ümber rahulikumalt. Seega minu soovitus on: proovi tagasi tulla mõneks ajaks ning kui siis tunned, et vot ikkagi ei sobi, siis on alati võimalus uuesti ära minna. Samuti ei tähenda Eestis elamine, et oled siia naelutatud. Mina käin ca iga kuu-paari tagant endiselt oma reisikirge rahuldamas ning olen sellise variandiga ülimalt rahul, et saan ära käia, aga siis saan alati päris oma koju tagasi tulla. Kui tahad mõttekaaslast, kellega teemat arutada, siis anna märku! Ja veel: teemaalgatajale jaanuarist 2006 – kas sa otsustasid reisi teoks teha? Kui jah, siis kuidas läks?