Rõõmsameelsed olid nad kõik tõesti, eks päike teeb rõõmsamaks ka, meil siin tihti sombune ja kurb, külm ka.

Osa kohalikest on väga püüdlikud, õpivad kõikvõimalikes keeltes väljendeid, et kaupa müüa ja tasu ootavad tõesti HEA teeninduse eest.
Kahjuks jäi aga mulje, et naeratus ja sõbralikkus on kohe läinud, kui raha pole või nad saavad aru, et seda ei kavatseta välja käia. Nii kiiret suhtumise ja näoilmete muutust pole varem kusagil näinud.
Eriti ülbe oli üks beduiininaine, kes meie eest tualeti lukku keeras, kuigi kõige eest oli juba makstud. Vaat see on tase. Maksa 10 korda, siis nad on rahul.

Hotellipoistele jätsin tõesti korraliku jootraha, aga nondele beduiinidele igatahes ei maksnud. Mis see on mitu jeepi peres ja tahavad mitmekordseid teenustasusid.

Hästi kasvatatud meessoost egiptlase puhul ei saa kuidagi juhtuda et ta naist “kogemata” puudutab, moslem või mitte moslem, naist näinud või mitte näinud, ta vabandaks sel juhul ennast hingetuks. Aga eks igas riigis on ka täiesti kombetuid.

Puhkepäevi meie mõistes ei ole. Töö kestab kellel 18 kellel 24 tundi (magatakse poes, suletakse kui viimane klient tänavalt lahkub ja avatakse kui esimene ilmub). Poepoiss võib teenida isegi 1000LE ja võib-olla ka komisjoni. Hotellides on palgad paarsada LEd, tipp tuleb ära anda ja jagatakse ringi ja kui hotellis juhtub olema bankett siis kelnerid ei pruugigi magama saada. Kui on banketid mitmel päeval järjest ka siis keegi ei uuri kas vahepeal magama jõuavad või ei, lauad olgu koristatud, nõud pestud ja uuesti hommikuks ringi sätitud ja kaetud.

Puhkepäev (reede ja/või laupäev) on ainult riigiametnikele, pankadele jne. Ka nende palgad on paarsada LEd.

käige rohkem maailmas ringi, siis näete, mis on vaesus…arvan, et kuurortides töötavad egipti mehed on suhteliselt hästi toime tulevad…ja mis kõige olulisem – too nad vastikusse külma ja kõrgkultuuriga kõrgepalgalisse Euroopasse – usu mind enamik põgeneb tagasi – töökus kaob kuskile ära ja rahul nendega üldiselt ei olda

No siis nad nii vaesed nagu polegi, just nagu meie.
Hotelliteenijad muidugi nii hästi ei ela, tippi peaks ikka andma.

vaidleks vastu, et arsti palk on 1000 USD-I, sest see on peaaegu juba meie arsti töötasu. Egiptus on aga tunduvalt madalama elatustasemega riik kui Eesti.

Ei ole arstidel seal nii suurt palka.

Meie kohalikust tuttav ütles, et Sharmis on väga vähe litsentseeritud arste, kuna enamus neist töötab Kairos ja ei ole nõus oma pere juurest eemale kolima. Seega võib Sharmis suure tõenäosusega sattuda mõne isehakanud arsti otsa.

Araabias on inimesed sellise mentaliteediga, et juuksur võib juriidlist abi pakkuda ja oh ka meditsiinilist, aga palun raha eest saab kõike

No kuulge, inimesi on ju erinevaid igal pool. Töökaid ja laisku, ausaid ja valelikke. Ja mis töökusesse puutub, siis ka selle kohapealt on tendents samasugune nagu igal pool maailmas – noorem generatsioon on keskmiselt vähem töökam kui vanem. Arste ja õpetajaid on ka kõikvõimalike palkadega, südametunnistustega ning oskustega. Ei saa öelda et seal maal nii, ja seal naa. Inimesed vaidlevad toetudes isiklikele kogemustele, aga mis on isiklik kogemus – tilk meres. Elan ise Egiptimaal, ja nii Eestis kui siin on töömehi, kelle ees mütsi maha võtan, ja on loodreid kelle puhul pead vangutama paneb. Inimene on oma loomuselt nii sama, väljendub see eri kultuurides lihtsalt erinevalt. Naiste riietuse piiratus on muide andnud neile ka omamoodi eelised – nii nagu varas õpib uut lukumudelit avama, nii leiab inimene ruttu piirangust kasusaamise võimaluse. Mida paremat annab tahta oma salajaste käikude tegemisel, kui näo puudumine?

Kummalised palganumbrid olid märgitud jah…Paar aastat tagasi kohalik giid rääkis, et reapolitseinike (kes teedel-asulates passivad ja meie, niiöelda, julgeoleku garantiiks on) palk on circa 30 poundi kuus. Küll on neil prii univorm ja toitlustus tööajal.

st, ma ei usu, et seal suures haiglas isehakanuid on.

Õpetajate palgad põhikoolis 200–400 LE-d. Täiesti keeldun uskumast, et arst saab palka 1000 USD, sest visiidi eest võetakse tavaliselt 10–50 LE-d, ühele patsiendile läheb ca pool tundi ning arsti tööpäev ei kesta 8 tundigi. Väga hästi teenivad juristid, sest egiptis on bürokraatia suur ning iga paber maksab. Oma kogemustest olen aru saanud, et keskmine palk tuleb 1000 LE-d ära, millest pere ülevalpidamiseks ja laste paremaks koolitamiseks ei piisa. Samas nagu olete märganud kasvõi ühe korra egiptis käies, et kiiresti ei liiguta end seal keegi. “pikk tööpäev” 10–20 tundi koosneb suuresti lobisemisest-teejoomisest-suitsetamisest. Erinevus meist ongi köitev ja normaalsed egiptlased toredad sõbrad.

töötatakse, aga mitte ära unustades paralleelselt puhkamist. ei saa nende tööviljakust või õigemini viljatust küll kuidagi eestiga võrrelda. mina imetlen või kadestan egiptlaste juures nende muretut meelt. vana asja seal meelde ei tuletata ja kui raha pole, saab ikka kuidagi hakkama.

no kui siin juba juristidest juttu tuli siis, siinegiptuses on just juristid k6ige kardetavamd, et kunagi ei saa neile kindel olla myyvad asit6endeid vastasospoolele jne.

väga töökad.

Need Egiptuse araablased on väga töökad jah, lausa jaapanlastest ja hiinlastest töökamad. Mis siis meist veel rääkida! Seepärast nii hästi nad elavadki! Lausa kadedaks ajab, eriti hästi elavad nad vaimsel tasemel, sest teadagi on moslemid hästi vaimsed ja tolerantsed. Eriti Egiptuses.

võtta neil, kes egiptuses ei ela.

Üldiselt on nii, et meil Eestis on sõnavabadus. Sellest johtuvalt võivad sõna võtta nii Egiptusesse elama läinud inimesed kui ka need, kes seal teps mitte ei ela. Muide, “Egiptus” kirjutatakse suure algustähega!

Mul jäi mulje, et mõned indiviidid vaidlustavad minu eelmist kommentaari. Kui mida ma siis nii valesti või solvavat väljendasin? Egiptuse araablased on tõesti supertöökad ja alati naeratavad. Seda positiivset veendumust ei suuda väärata mingid laimajad!!!!!!!!!

Ma ka nõus, et seal see õhkkond hoopis teine..ilmselt nad küll meie mõistes “viilivad” tööst aga sellegipoolest pole ma eestis teenindajaid näinud, kes nii kannatlikud ja viisakad (v.a. vene(maa)laste osas) oleks, kui suvaline juss hakkab tingima hinnast mis juba niigi superodav on allahindlust..eestis saaks ilmselt päris toreda mõnituse osaks, et a´la mine siis second handi vms…

Õige, õige! Need egiptlased on tõesti hästi töökad – juba nende täisväärtuslikult-supervaimne elu, nagu enamikele musulmanlust nautivatele isiksustele, sellele viitab. Meilegi toovad nad varsti vaimuvalgust, olen selles 100% veendunud.

Egiptuses tingivad ka omavhel kohalikud. Miks siis see turist ei võiks tingida? Kui need egiptlased ei taha turistidega tingida, siis pangu kaupadele nähtavad ja kindlad hinnad. Mina näiteks ei tingi, vaid külastan marketeid.

Kirjutan ka siia veidi juba küll unustusse vajunud teema otsa oma muljetest, mis kogunenud maikuus 10-päevase Sharm'i ja nüüd kohe (teisip) lõppeva 2-nädalase Hurghadas viibimise tulemusel. Ma ei ole siin esteetlikult AI paketiga 5* hotelli küttega klooriveebasseinis sulistades margaritasid kulistanud, vaid õhtute, vahel ka poolte ööde (ise nad on ju täielikud ööloomad) kaupa üksi kohalike seas ringi kolanud. Päevane aeg on muidugi jäägitult Punasele merele antud. :) Sharmi (ka vana osa) vähesed tänavad said mõne päevaga selgeks, Hurghadat on kõvasti raskem jala läbi käia, kuid siingi olen nüüd juba väga laial alal ringi liikunud. Pikemate, kord või paar juba jala läbitud otste jaoks ainult marsat, põhimõtte pärast ei kordagi taksot kasutanud, kuigi see siin nii odav on. Aga end vedada lastes ei mõtle oma peaga ja ei näe just palju. Ja kuskile kiiret mul siin ju pole. Nii et ma olen nii mõnigi kord 5–6 km Daharist Sakkala'sse ja tagasi jalutanud. Nii ranna äärest kui El Nasr'i mööda (maru kontrast muide, ranna ääres käib täiega turistidetraalimine, El Nasr'i piirkonnas näeb tõelist keskklassi kohalikku araablast oma toimetusi ajamas ja sisseoste tegemas). Ja muidugi nende vahele jäävad tränimüüjaid täis kauba- ja äärmist vaesust ja viletsust täis muud kitsad tänavakesed. Vahel ei ole tundide kaupa ühtki teist võõramaalast silmanud. Mitmeid kordi on küsitud “are you tourist?”. :) Näen päevitusega nii mõnestki kohalikust tumedam välja ja õhtusel ajal ringi liikudes havailillelisi rannariideid ei kanna. Peamised viisakusväljendid ja numbrid 1–10 õppisin ka esimesel päeval rannas ära. Hiljem ülejäänud numbrid ja veel ühtteist juurde. Nende mõistes ilmselt värdjalikud rohelised silmad ainult reedavad. :)
.
Moslemitega suhtlemiseks näib siin olevat justkui 3 faasi:
.

1. Rahalehma faas – võlts naeratus, mesimagus hääl, püüd sind iga hinna eest oma poodi/taksosse/restorani/… saada. Kasutatakse süüdimatult ära nii kunagist austusavaldusena toiminud teed jooma kui ka oma “külalisteraamatusse” midagi kirjutama kutsumist. Saaks aga kuidagi jutule ja siis rahakoti kallale. Ma julgen oma küünilisuses arvata, et enamik turiste oma pühas lihtsameelsuses just seda faasi kohalike sõbralikkuse ja toreduse all silmas peabki…
.
2. Ükskõiksuse faas – kaupmees on aru saadud, et raha sinult ei saa. Mis su peale ikka enam energiat raisata. Naeratus kadunud, ilme selline, et mida ma su, uskmatuga, ikka enam lobisen. Muide, väljaspool äritänavaid nende oma kitsastel tänavatel ja tagahoovides ringi jalutades on neist enamik just sellise suhtumisega. Mitte milleski tüüpilisest tänaval vastutulevast eestlasest paremad. Samamoodi kulm kortsus.
.
3. Sõpruse alge faas – võimalik alles siis, kui kahest esimesest on üle saadud ja on näha, et kumbki pool ei ürita tutvusest kasu lõigata. Mõne kohalikuga, mõni alguses rahaahne tõprana näinud kaupmeeski nende hulgas, sain hästi jutule ja avastasin, et selle moosise klišee-fassaadi taga on tegelikult veel üks normaalselt sõbralik ka täiesti olemas. Selline ilma teeskluseta.
.
Lausa masendav, kuidas nad pugeda oskavad – tänaval jalutades kisatavad sulle iga nurga pealt “drug!”, “kak dela!?” Kui sa neile kõigile ei viitsi seletada, et kui sa nende kõigiga seletama hakkaks, jõuaks sa tänava lõppu alles mitme tunni pärast ja kas lihtsalt noogutades või üldse välja tegemata mööda astud, siis on seljataga seda tänitamist kui palju. Kusjuures jätkuvalt vene keeles. Arvavad vist, et absoluutselt kõik turistid PEAVAD vene keelest aru saama. Ma olen proovinud erinevaid variante – mõnele ütlesin “i hate russian and russians, no dial!” Mõni vingus siis vene keeles edasi, üks jäi raudselt endale kindlaks ja kilkas jalalt jalale hüpates, et ma olen ikkagi venelane, kuni ma talle selgitasin, et kuna ta on kaupmees, siis tema peab ju loomulikult juut olema! See võrdlus talle ei meeldinud… Mõni kukub kohe inglise keeles edasi semutsema ja väidab, et talle ikka ka tegelikult venelased nii väga ei meeldi. Läbi ussim*nni üritatakse ikkagi sinuga ühele lainele jõuda, et siis jõuda peamiseni – papp taskust välja meelitada. Kui neile kohale jõuab, et seda sealt ikka nii lihtsalt kätte ei saa, on keep smiling kadunud ja tuleb see tõeline pale esile. Siiski on üksikuid, kellega pärast sedagi veel normaalselt suhelda saab. Samas leiab vähemalt sama palju toredaid inimesi ka Eestist. Külmast ja sombusest Eestist. Kui need eestlased siia päikese kätte tuua, on nad enamusest kohalikest moslemitest kindlasti palju paremad inimesed.
.
Ehitusest on näha, et araablased ei ehitanud püramiide – neil on täiesti pohhui, kui põrandaplaatide vahe on mitu cm või kui need igatpidi viltu jooksevad. Igasugune viimistlus on tehtud väga hädapäraselt. See hakkas muide silma ka Sharmis tuletorni juures oleva pommiplahvatuse ohvrite mälestusmärgi juures – kaugelt okei, lähedalt ehitust uurides jäi mulje, et see laguneb sealt juba 10–20 aastaga ära… Hotelli (suht normaalse tasemega) vannitoas on põranda kalle näiteks ukse, mitte trapi suunas. Dussialuse ümber nad kardinat ka ei kasuta. Toapoiss saab koristades iga kord vett kühveldada. Tüüpiline uusehitiste valmistamise viis on suvalistest käepärastest lauajuppidest kokkuklopsitud karkassi sisse valada hallid betoonpostid ja vahelaed ja siis postide vahe suvaliselt punaseid telliseid seinteks täis loopida. VÄGA räpakas töö igal pool. Fassaadid silutakse kuidagi ära, tagahoovid on nagu teine maailm. Väga palju on hooneid, millest ei saa aru, kas nad on valmimis-, ekspluatatsiooni- või lagunemisjärgus. Ehk siis kunagi alustatud ja pooleli jäänud korrusmajade mõnedel korrustel elatakse sees. Kahju tegelikult, et Egiptuse põlisrahvaga läks, nagu ta läks… Üsna koomiline on selle kõige taustal kuulata, et osta aga tuur ja me näitame sulle MEIE püramiide ja MEIE kuningate orgu.
.
Huvitav erinevus mõtlemises tuli veel välja, kui ma uurisin, kust tsiklit rentida saab – sain kohe teada, et tsikkel ei ole üldse cool ja et kui ma tahan naisi saada, pean ma ikka limusiini (Mitsu Lancer, Daewoo Lanos) rentima. :)) Kuidagi ei tahetud aru saada, et miks üks valge mees peaks tahtma kaherattalisega niisama ringi põristada. Nende jaoks on tsikkel autot mitte osta jõudjate liiklusvahend, mitte midagi enamat. Lõpuks ma ikkagi seletasin kuidagi ära, et ma tahan seda enda, mitte kellelegi mulje avaldamise eesmärgil ja sain oma 250-kuubikulise Lifan-chopperi kätte. :)
.
Kohalikega suhtlemisel on kindlasti suur vahe ka selles, kas turist on mees- või naissoost. Vastassugupoolt, eriti kui ta näib ka seksuaalselt atraktiivne, näed ju ikka idealistlikumana, omasoolise vastu oled objektiivsem ja kriitilisem. Mosleminaisi aga tänaval mehi lantimas ei ole. Nii pole midagi imestada, et mehi see “Egiptuse kultuur” nii väga ei tõmba ja et neile palju paremini hoopis Tai või Havai kultuur peale läheb. ;)

Ma elan egiptuses juba 4 aastat ja moslemitega suhtlemine on vaga vaga meeldiv olnud. Muidugi suhtutakse naisterahvastesse, kes tulevad Euroopast, tagumik poolpaljas ja rinnad valjas, kindlasti teisiti.

Meelde v6iks veel tuletada, et turismipiirkonna egitlased ei ole samasugused, kui ylejaanud 70 miljonit. Kuigi on ka turismilinnades palju korralike inimesi on seal siiski ka palju selliseid, kes on Euroopa naiste pool ara rikutud.

http://www.islam.pri.ee/reis/reis.html

Selline iseäralik küsimus Egiptuses elanud inimesele. Natuke piinlik küsida, kuid olen ühe lähedase inimese pärast mures. Kas moslemitel on üldse võimalik abielu lahutada ja kui siis tehakse seda vist väga harva? Kas moslemil on võimalik Eestit külastada? Olen ise Hurgadas käinud 2 korda ja Sharmis 2 korda, seega Egiptuse sõltlane.Nüüd tunnen muret ühe noore inimese pärast, kes armus moslemisse. Kommenteerige, kas on tulnud ette selliseid juhtumeid. Suhe on täiesti platooniline neil, kusjuures esimesel kohtumisel tunnistati , et ollakse abielus. Mida üldse arvata sellisest suhtest, kas kellelgi on kogemusi?

Kaseke49, palun süvene moslemite ellu natuke sügavamalt, siis saad ka kõik vastused. Igatahes minu õnnitlused kõikidele “platoonilistele” suhetele vaeste abielus moslemitega.
Ilusat tulevikku noorpaarile!

Oh, mis siin ikka häbeneda!
Ainuke asi millest ma päris täpselt aru ei saa: mis on sellel noorel inimesel pakkuda rohkemat, et noormees peaks oma naisest lahutama (eeldan, et noor inimene on naine)?
Ehk peaksid nad nendest teemadest omavahel ise rääkima.

Nojah, kui välja arvata muidugi mitmenaisepidamine, aga sellisel juhul peab mees oma naisi ka võrdselt kohtlema ja toitma, katma!

Tahaksin ikkagi teada, kas moslemimaades on lahutus üldse võimalik? Tean ka seda, et mitmenaisepidamine on Egiptuses populaarne. Eks nad räägivadki sellest kõigest omavahel.
Mida arvavad moslemiga abiellunud eestlased?

Miks peaks moslem lahutama? On mõni põhjus selleks või?

Lahutamine on loomulikult v6imalik. Kuigi mehel on see kergem kui naisel. K6ik oleneb, kuidas nad on abielus. Sharmis ja hurghadas teheakse tihti ainult see orfi paber, et siis naisega voodisse ronida…muidu ei lubata enamus kohtades v66rast naist oma korterisse viia. Kui on ainult see orfi paber, siis selle katki rebimisega ongi “abielu” labi, kuna egiptuse riik ei aksepteeri seda paberit. Paljudel turismi piirkonna noormeestel on neid orfisid kymnete naistega kahjuks. Eks see tuleb sellest, kas tegu on lihtsalt egiptasega, kes nimetab ennast moslemiks, v6i on tegu ikkagi moslemiga, kes praktiseerib oma religiooni.

Kui on asi juba ametlikum, st et orfiga on kohtus kaidud ja ametlik egiptuse abielu on s6lmitud, siis on juba suts keerulisem see asi. Siis tuleb kohtusse minna ja tunnistust anda, et naine tahab lahutada. Ja antakse lahutus. Kui mees on abielludes naisele kaasavara kinkinud, naiteks kulda, mis on siin vaga levinud, siis selle peab naine tagasi andma.(Kui mees lahutab, siis jatab naine k6ik asjad endale)

Kui paaril on juba lapsed siis on asi veel keerulisem…kuid neil vist ei ole lapsi.

Mitme naise pidamine ei ole midagi nii vaga levinud siin. T6si see on, et moslemi mehel on lubatud abielluda max. 4 naisega, kuid seda AINULT juhul kui ta suudab neid v6rdselt yleval pidada. Kuna enamikel pole piisavalt raha, siis on ka 95% inimestest ainult yks naine, v6i siis harvematel juhtudel 2.
Kuid tuleb ka ette selliseid situatsioone, kus mehel on teglikult maal egiptlasest naine, ja siis hurghadas voi sharmis peab endal orfi abieluga teisi naisi.

Meeldetuletuseks: iga egiptuse noormees abiellub niipea kui tal rahaliselt on v6imalik. need “harrad” hurghadas ja sharmis kes on 30 aastased ja vaidavad, et pole veel abielus, siis v6ib arvata, et neil on vanemate juures maal ikkagi naine ja lapsed kodus.(muidugi leidub ka erandeid, kuid enamustel on pere juba varakult)

Tahtsin seda veel 6elda, et moslemi mees v6ib abielluda AINULT moslemi, kristlase v6i juudiga. Naine, kes ei usu Jumalat, on taiesti aksepteerimatu. Ja isegi, kui tehakse suured pulmad, on se abielu Islami seaduste ees kehtetu. See kritlane/juut peab Koraani alusel olema syytu ja puhtas naine(kuid paljud vahe usklikud mehed, sellest lugu ei pea eriti)

Suur tänu MiinaA-le, kes väga hästi seletas lahti minu väga lähedase mureteema. Praegu selgus, et moslemimees rääkis täielikult tõtt. Tänud kõigile, kes kaasa rääkisid.

Egiptus on ja jääb ka minu lemmikuks. Sõidan jällegi oma abikaasaga novembris Hurgadasse. Tahaksin väga kohtuda mõne eestlasega, kes seal elab. Kevadel oli endalgi mõte muretseda korter Hurgadasse, kuid tuttavad ei kiitnud seda heaks. Eks näe, mis tulevik toob. Olen Eestis ja eestluses tugevalt pettunud, kuna kaotasin siin töökoha.

Tere siis .Huvitav küll miks need meie eestlased ikka seda kinnisvarasoetamist Hurghadas heaks ei kiida.Kes küll on nende teadmistega väg kursis või on siis asi selles et tõeline eestlane ikka kadedust täis.Tean eestlasi kes elavad ja nii mitmestki rahvusest kes on just sinna soetanud omale kinnisvara ja muret mingit.Mis kuradima pärast peaks kpll koguaeg ja kedagi kartma.Sel aastal 4 korral Hurghadas olnud ,kokku 3 kuud ja muretsemas ka kinnisvara.Karta võiks ju igas maailmanurgas ja mitte vähe ka meil eestis.Kui huvi ,jutustan veelgi ja peagi tagasi Hurghadasse minemas.

Meelega ajad krys teema metsa?
Tubli!

Olen käinud Egiptuses 3 korda Sharmis. Oma reiside jooksul olen avastanud, kuidas täiega kohalike teeninduse tase langeb. Viriseja tüüpi reisija ma pole. Kuid selles rubriigis kommentaariks küll. Ok tööd on neil palju ja pikad tööpäevad ja tööd nad teevad. Kiitus neile. Samas aga suhtumine turisti on muutunud täiega. Ütleksin otse…turistid on täiega rahamasinad ainult. Esimesel korral olin 4* hotellis, mille teenindus oli super, turul kauplemine hasartne ja meeldiv. Teisel korral olin mainekas 5* hotellis…täielik pettumus. Hotell ise pidev auhindade võitja–ehituselt võimas, kuid see teenindus täiega jättis soovida. Sõimata saime isegi juba selle eest, kui julgesime hommikulauas kahele pannkoogile teine kaks lisaks küsida.:)))) Rääkimata sellest, et dussiruumis purskkaev oli. Ostlemas käisime tookord Kairos. Kolmas kord olime 3*hotellis-loteriiga. Loteriiga olime valmis kõigeks. Hotell oli normaalne, teenindus ka täiest norm. Esimese korra superteenindusega võrreldes madalam teenindus. Kui esimene kord küsiti igal sammul kas kõik okay, siis sellel korral kedagi ei huvitanud kes me olime mida teeme. Ostlemas käisime Old Sharmis. No oli elamus. Lõpuks ei julenud enam üteldagi et eestlased oleme. Kuidagi olid nad väga halvustavad. Olen tegelt kõigil nendel kolmel reisil palju ostelnud, kuid see kord kui poodi ostma ei läinud, siis sõim järgnes täiega. Isegi kui ei uurinudki nende poes kaupa, siis tänaval küsides, kust pärit…saades teada et eestlased siis ka sihukesed repliigid tulid. Lõpuks kui küsiti kust pärit, hakkasime ütlema et Soomest või Lätist. Kauplemisel eriti hinda alla ei tahetud lasta. Kui üritasimegi alustada kauplemist, nii müüja jalutas üldse minema. Viskasime nalja, et ju siis too müüja oli juba rahast täis söönud end. Mõnes poes oli üldse nii, et kui üritasime kauplema hakata, siis müüja juba kukkus närvitsema. Kusjuures täiega oli näha et utoopilist hinda küsis. Sellel viimasel korral tekkis justkui tunne, et nagu maailmas majanduse jahtumine, nii jahtub ka neil see kauplemine. Pärast ühe tuttava kohalikuga arutledes ütles too, et ega jah normaalsemad mõistusega inimesed on Kairosse tagasi läinud. Ja seda vaid siis kui on sama palgaga töökoha leidnud Kairost oma kodulinnast. Sharmis hotelle tuleb juurde iga päev, konkurents supersuur. Hotelliomanikud närvilised võitlemas oma eksisteerimise pärast. Palkade koha pealt…näiteks meil see kohalik tuttav oli hotelli manageri abi. Töötas Sharmis 4*hotellis. Palk oli tal kuus 2000 Le. Läks ka nüüd Kairosse tagasi. Palk sama aga 5*hotellis töö ja ametikoht madalam (meie mõistes nagu tööde juhataja ).

See on nüüd küll nõme, et trip.ee mõne näpuvea parandamiseks “muuda” nuppu kasutades postituse kõige viimaseks viskab. Minu ülaltoodud post oli alguses ikka selle “5 aprill, 2007 – 14:49” järel…
.
Nüüd on vähemalt teada, enam ei paranda. Las siis olla vigased.

Minu väike armas korter asub ülalmainitud “keskklassi” linnaosas, kus elu tavaline. Ega Sekkalasse ega sealsetesse randadesse naljalt enam kipugi. Oma kodutänavatel liikudes keegi mind liigselt ei tülita. Huvitav kogemus oli hiljuti kui läksin mööda rannaäärt põhjapoole ElDahari ja mõnesse turistidele mõeldud poodi sisse astusin. Nii kui ütlesin ana aisha hena(elan siin)kadus minu kui ostja vastu igasugune huvi. Vaatan kahetsusega, kuidas turism egiptlasi rikub. Mis teha, maailm muutub. Abieluhuvilistele lisan omalt poolt, et ka Egiptuse rahvas koosneb üksikindiviididest, kes hoolimata tugevast usust suhtuvad elusse erinevalt. Ei mõtle selle all naisturistide ümber tiirlevaid mehi, need on justnagu ühest parteist ja nende võimet või tahtmist monogaamset elu elada küll ei usu.

Hirmsasti meeldis sinu essee egiptlastest ja eriti need 3 suhtlemisfaasi…väga täpne!
Õhtuti ringi liikudes panin kah mitmel korral tähele neid altkulmu saadetud ähvardavaid pilkusid…Kolmanda faasini jõudmiseks läheb ikka palju aega ja vaeva..

Võib arvata, et see number sinu nime taga näitab vanust, mitte maja numbrit…:-)
Tähendab kogemusi naiste-meeste suhetes on piisavalt selleks, et illusioone mitte luua..kuigi, nõus – vanus alati ei ole kogemuste näitaja selles vallas…
Tunned muret oma sõbranna pärast…mhm, kas jutt pole ikka iseendast? :-)
Ja räägid, et oled korduvalt Egiptuses käinud ja nimetad ennast lausa selle maa sõltlaseks ja ilmselt natukenegi suhelnud ka araabia meestega…Ja ikka ei ole millegistki aru saanud? :-)
Eks siis üritan sind (või sinu sõbrannakest) aidata – ehk on kasu..
Kas oled palju näinud kohalike meeste seltsis liikumas ilusaid, noori, blonde neiusid?
Kindlasti mitte! Üldjuhul näed araablase seltsis mitte just kõige värskemat, mitte just kõige ilusamat ja mitte eriti atraktiivset valget naist (ja arvatavasti mitte sellepärast, et araabia mehed on nii lollid ja ei tee vahet ilusa ja…ütleme…mitte nii ilusa naise vahel või et ta ei lausa EI TAHA ilusat noort naist). Tavaliselt on see kas venelanna,
idapoolne sakslanna, poolatar, eestlanna jne.. Ega neid naisi kah ei tasu vast hukka mõista – omal maal mehi leida raske…hormoonid aga möllavad ja nõuavad oma.
Sa küsid abielu kohta…miks ka mitte! Kui see valge naine on piisavalt helde käega
(see moment on äärmiselt tähtis araablase armastuse suuruses!) ja pehme südamega – miks ka mitte abielluda või vähemalt lubada igavest armastust!
Viimasel ajal on ka televisioon hakanud seda teemad lahkama. Olen näinud lausa mitut saadet, mis on pühendatud vananeva valge naise ja noore egiptlase/türklase/marokolase suhetele. Üks niisugune saade jättis eriti ereda mälestuse. Oli see kevadel või suvel – täpselt ei mäletagi…juhtusin vaatama venelaste
„Pust govorjat” saadet Andrei Malahhoviga. See saade oli pühendatud just sellele teemale. Stuudiosse olid kutsutud kuus naist: üks sakslanna ja viis venelannat.
Kõik rääkisid oma suhetest ühe imekena araabia mehega nimeha Ahmet, kes elas Hurgaadas. Igaüks särasilmi pajatas kuidas ta Ahmeti armastab ja kuidas Ahmet armastab teda, mis ta kõik talle räägib ja milliseid kingitusi on Ahmetilt saanud. Pärast küll selgus, et kõik nad kullasid selle Ahmeti lausa üle. Üks ostis talle korteri, teine kulketi, kõik vahetevahel toetasid rahaliselt (sest Ahmet on niiiiiiiiiiii jube armas ja tal niiiiiiiiii hirmsasti ei vea tööga…ise aga niiii nunnu!!), hilpudest rääkimata.
A kutsuti neid saatesse lihtsalt jutustama oma kogemusest egiptuse mehega…no mingi niisugusel ettekäändel nagu aru sain… Ja siis äkki seinale ilmub hiigelfoto, millel oli üpris kena araablane. Kõik kuus lausa kiljatasid: Ahmet! Ahmet! Eto Ahmet! Selgus, et kõik 6 pajatasid ühest ja samast „nunnust”. Üks naine kargas teise juurde, kes näitas sõrmust, mille Ahmet talle kinkis: „ See on ju minu sõrmus! Mina kinkisin selle Ahmetile…tema nii palus…ütles, et tahab et tükike minust oleks alati temaga!” …teine: „ Ära valeta! Ahmet kinkis selle sõrmuse mulle! Ta ütles, et see on tema ema sõrmus…seda antakse põlvkonnast põlvkonda vanema poja naisele” – „ Minu sõrmusel on tähed „A.A”…näita!…No näed – ongi!” jne …jne
Selgus, et kolmele naisele Ahmet tegi lapsed. Ühele koguni 3 last. Kõigiga ta pidi nüüd kohe-kohe abielluma – vaja ainult raha natukene kokku saada! Võid kolm korda arvata, mida naised tegid niisuguse jutu peale…Õige…üks müüs oma auto maha, et oma nunnule raha saata, teine võttis pangalaenu, kolmas.......Nii on siis lood selle armastusega ja abiellumisega. Kui ma õigesti mäletan…ühe või kahega ta siiski jõudis abielluda või..
Aga eks muidugi – ju on ka erandeid, ilmselt igaüks, kes loeb neid ridasid ja kel oma nunnu Egiptuses olemas, vaidleks vastu: minu Muhhamed/Ahmed/Said pole selline!
Tore ju! :-)

Ma olen egiptuses elanud juba aastaid ja v6in 100% 6elda, et k6ik t6esti pole sellised. K6ige paremad mehed on need, kes on ka reaalses elus moslemid, kes palvetavad 5× paevas, kes paastuvad, kes ei vaata v66raid naisi jne jne jne.

Need mehed, kes naiteks enne Ramadani kaivad naistega kohtamas ja siis ramadani ajal ainult hoiavad eemale, on lorud…nad ainult raagivad islamist, kuid ei praktiseeri seda.

Moslemi mees ei lahe ealeski kohtama naisterahvaga, veelvahem mingit fyysilist lahenemist…kui mees midagi yritab, on kindlalt tegu jarjekordse gigaloga.

Kurb ju:(

Number minu nime taga näitab mu sünniaastat. Olen tõesti Egiptuse sõltlane juba neli aastat. Imestad, et nii vana ja käib veel Egiptuses. Käin seal soodsa kliima pärast, mitte meeste pärast, kuna olen Eestis õnnelikus abielus juba 34 aastat. Egiptuse meestega pole mul midagi tegemist olnud. Kuna mees ei ole Egiptuse fänn, siis käin seal noorte sugulastega koos. Minu noor sugulane on väga tõsine ja tasakaalukas, kuid juhus viis temagi kokku ühe noormehega Hurgadast, kes on väga tore. Ta tutvustas meile kohalikku elu ja isegi mind tiriti kaasa ja pealegi tegi ta igal pool meile välja, mitte meie temale.
Nii, et meie puhul on kõik vastupidi kui Sina väidad.

Olen MiinaA-ga täielikult ühel meelel, õnne Sulle seal võõral maal elamiseks.

Kui mul oleks kodus araabia keeles röökivad lapsed, põgeneks ma sealt igaveseks. Hetkel teevad nad seda söögikoha kõrvallauas. Õnneks olengi juba lahkumas…
.
nänsi, sa rannas ei käi? Kui käid, siis kus? Vastikult tarastatud rannajoon siin üldiselt…
.
kaseke49, mulle näib helen pigem kahe jalaga maa peal kui kibestunud olevat. Loomulikult ei saa kõiki araablasi ühte patta panna. Samas väita, et nad eestlastega võrreldes kõik siiralt klemm kõrvuni naeratamas on, on ka vale. Mina eelistaks sellele mitmepalgelisusele eestlase otsekohesemat olekut.

Õnneks või õnnetuseks pole ma tõesti väga kursis kohalike Egiptlaste eluga. Olen ühe korra sattunud hotelli ,kus Egipti mees oli oma kahe naise ja lastega. See pilt jääb mulle eluks ajaks meelde. Imelikul kombel sattusime tihti ka ühel ajal sööma. Kuna eestlase jaoks on see võõras, siis jälgisin neid päris huviga. Mind huvitab üldse egiptuse kultuur ja tavad. Mis puutub lastesse, siis eesti lapsed oskavad ka röökida ja veel kuidas. Tahad sealt ära saada? Ju siis pole hotelliga vedanud? Mina jällegi ootan, millal saaks siit vihmasest ja külmast soojale maale.

Kulla kaseke, kust sa minu jutust nüüd võtsid, et mina olen kibestunud?! Miks sa realistlikku ellusuhtumist nimetad kibestumiseks? Vat see jäi mulle tõesti suureks mõistatuseks! Siin küll minu sõbrad/tuttavad/kolleegid-need, kes minuga kokku puutuvad ja mind tunnevad, vaidleksid sulle ägedalt vastu! Milleks nii pikk jutt endast? Aga selleks, et aru saaksid, et minu sõnu ei ole sünnitanud mitte peksasaamine, kibestumine vms, vaid oskus näha asju nii, nagu nad on. Kuigi minu elukogemus ei ole nii pikk, kui sinul :-)…aga eks aeg parandab ka seda viga. :-) Egiptuses olen vaid korra käinud. Varsti, kohe-kohe, kavatsen minna jälle ja samuti mitte meestejahile, sest lähen oma meessõbraga. Ühe toreda eesti noormehega, kellega viimased 10 aastat oleme pool maailma läbi reisinud. Aga reisides oleme üht-teist tähele pannud ja siit ka need märkused, mis sinule nii mürgistena tundusid.
Tahaks vaid loota, et sinu noore sugulase Hurgada noormehe nimi Ahmet ei ole! :-)
Üldiselt aga…vaadaku siiski siin Eestimaal ringi – äkki polegi asi nii lootusetu!
Egiptusesse aga suhtun suure lugupidamisega, eriti selle maa iidsesse kultuuri ja ajalukku. Minu lugupidamist araablastesse näitab ka see fakt, et enne sinna minekut hakkasime elukaaslasega araabia keelt õppima ja kindlasti veel täiendame seda. Minu “kibestunud” kiri sulle oli hoopis millegistki muust, kui aru said. Kuigi sinu jutt araablasest, kes teeb välja…mnjahhh! Seal saates kah selgus, et see Huragada-Ahmet kinkis ühele neiule kuldsõrmuse…

Sa oled tore noor inimene. Vabanda, et Sind nii nimetasin. Olen vist liiga kartlik kõige suhtes, mis Egiptuses on. Minu lähedasel on väga pinnapealne suhe egiptlasega ja ei tahagi , et see muutuks lähedasemaks kui lugeda neid eelpoololevaid meile. Nad suhtlevad ainult meili teel. Jõudsin abikaasa ära mõjutada ja lähen ka novembris Hurgadasse ja seekord viiendat korda ning ikka päikest otsima ning selle maa kultuuriga tutvuma.

See noor inimene on kõrgkoolis õppejõud ja arvan, et nii tark, et otsustada kas saada lähemalt tuttavaks või lõpetada sõprus egiptlasega. Nii, et ei midagi hullu, tahtsin
lihtsalt teada rohkem egiptuse kommetest ja tavadest. Kunagi oli foorumis üks eestlane egiptuses nimega Merike. Kas keegi teab, kas ta pakub veel eestlastele egiptuse toite ja
teda on võimalik külastada ja kuidas saada temaga kontakti?
Kas ta üldse tegeleb veel sellega?

Arvan , et siinkohal võiks selle egiptuse meeste teema lõpetada. Kunagi ta oli kaunis pikalt foorumis

Igati tore, et see peksasaamise ja sõrmuste jamps, mis reisi- ja puhkusehuvilisi õlgu kehitama paneb, nüüd lõppenuks kuulutatakse.
Merike kuulukse tagasi minevat esimeste üli-soodus-pakkumistega, maili leiate Otsist;)

Minu kodurand on rand nr.6, ehk siis Sunny Days ElPalacio kõrval, põhjapool. Või teistpool tulles pärast Beiruti hotelli. Kui lähed väravast sisse (2 LE-d) siis kohe on rand, kus pole toole ja lesid oma linal. Seal on peamiselt kohalikud. Natuke edasi minnes on vähese rahvaga väheke räämas rand. Kõige viimane osa on kõige rahvarikkam. Seal on liivane põhi, aga vesi ei paista läbi. Minu lemmik on keskmine osa (lamamistool 5 LE) kus ei tülitata ja vesi hoolimata rämpsust läbipaistev. Seal läheb mõne meetriga sügavaks, hea snorkeldada. Natuke kaldast eemal on üks vana laevavrakk ja veel edasi platoo lausa põlvini veega.
Sekkalas olen käinud rannas, mis on Roma rannast linna pool. Seal ujub igasugu huvitavaid kalu ja mõnel korallil isegi väike eluvaim sees.
Kasekesele – ka minu egiptlasest tuttavad peavad mõeldamatuks, et väljas olles naine arvet maksab. Koos nende kuhugi minnes arvestan seda ja ei tee kalleid tellimusi. Mine kindlasti Merikesele Hurghadas külla. Vähe sellest et ta kohalikku olu hästi valdab ja maitsvat toitu teeb, ta on ka muidu väga mõnus inimene.

Nänsi, kas oled praegu seal?

Käisin seal rannas tegelikult paar korda isegi. Jäi jah täpselt Beiruti ja Sunny Days'i vahele, teeäärse pika raudaia taha. Minult ei küsitud sissepääsu eest midagi, ei näinud seal väravas kunagi kedagi. Mulle jäi küll rohkem mulje, et see väikese poolsaarega keskmine osa ja see lõpus olev ümar liivarannaga aga sogasema veega osa on ühe “firma” all. Ma läksin korra isegi mööda veepiiri Sunny Days randa kondama, ei öelnud keegi midagi. :)
.
Aga nüüd jälle õnnelikult kodus tagasi. Või noh, kui aknast välja vaadata, siis mis õnn see on…

Käin rannas hommikupoole, rahaküsijad kaovad kuskil 3–4 paiku ja siis saab vabalt sisse.

No miks kohe siis peaksin teema sassi ajama?
Jutustan mis tegelikult on ja ei maksa asja hullemaks teha kui on. Lihtsalt mõni nõrgema närviga ei julgegi Egiptuse poole vaadatagi. Ja kui aus olla siis isegi käinud terve Euroopa läbi ja alles jaan. 2008 sai ka käidud esimest korda Egiptuses ja just nende samade hirmutavate juttude pärast. Nii et olles ise käinud ja näinud ja julgustamas ka teisi. NB. Muidugi eks tuletan veelkord meelde eks igas maaimajaos olles sõltub paljugi iseendast.

Teadupärast egiptlasi ajaloolises tähenduses seal ei ole, jutt käib siis araablastest, kes elavad sellel ajaloolisel ja suure kultuuripärandiga maal ja kasutavad ära õigete egiptlaste tehtut ja vaatamisväärsusi. Tegelikult enamikul on sellest pärandist täiesti suva, peaasi, et pappi sisse voolab. Ja moslemid ja naised (turistid…heledanahalised) – kes on egiptuses käinud ja veidi väljapoole Sharmi ja Kairot tshekanud, see on tähelepannud, et 90% majadest katustel on SAT pannid – kohalikega vesteldes selgub, et armsad mehepojad vaatavd piiramatult pornot. Loogiline ju, et nähes blonde naisi selliseid asju tegemas TV-s, siis kõik blondid naised on sellised ja kerge saak.
.
.
.
Trip.ee lisas postitusele suurtähed ja palub edaspidi seda postitajal endal teha!
Ette tänades!

Krt, mul on majaseinal lausa 2 satipanni. Ilmaasjata plärasid. Nüüd naabrid teavad, milline pornofriik ma tegelikult olen… irw
Loomulik, et araablased pornot vahivad ja neil europiidset emast nähes veri peast alakehasse lööb. Kui natuke islami elusse-olusse kiikad, siis vahest tead, et tüdrukutel lõigatakse genitaalide kõige tundlikumad osad enne naiseks saamist ära. (see toimub siiani ka Egiptuse tõsimuslimite sugukondades). Mehepojad on sunnitud terve elu kas: a) tundetut-kiretut araablannat panema ja pornot vahtima või b) neil on vedanud, et elavad kuurortis – saavad blönde sebida.
Kuigi ma ei aktsepteeri islamit ja ei pea moslemitest mitte kui midagi, arvan ma, et eks nad oma kultuuriruumi ohvrid ole ja ei muuda neid naljalt miski.

Igati soovitan lugeda http://www.islam.pri.ee/reis/reis.html kasutaja miina oma, see kodulehekülg räägib tõtt.
Olen kokkupuutunud paljude kohalikega. Olen ise reisinud 4 korda Egiptusesse. Kokkupuutunud igavese armastuse vandujatega jm sellist. Aga kurb juhus õpetuseks kõikidele väikese seikluse otsijatele. Lugege artiklit tüdrukust kes õnnetult ämbrisse astus. Väike kokkuvõte sellest.
Üks Tüdruk võttis õppelaenu, läks egiptusesse puhkama, tegi õelegi reisi välja õppelaenust. Siis leidis endale sõbrad seal, kui teised tagasi Eestisse läksid, jäi tema sinna. Ilmselt rahapuudusel ja naiivsusest nõustus viima Argentiinasse pakikest. Kuidas on võimalik olla nii naiivne, et viia nö suvaline pakike kuhugile teise riiki, raha eest. Kas ta tõesti ei jaganud matsu lahti, et see ei ole niisama pakike. Või ta siiski teadis isegi et narkootikum? Selle Eragümnaasiumi kohta nii palju, et varem käis Vinni-Pajusti gümnaasiumis, kuid ei saanud ilmselt hakkama seal ning gümnaasiumi aegu langes välja, see selleks, kool tõesti ei loe siin, eriti kui inimene aastaid vähe totu on. Arvates et neiu aastatega vanemaks ja targemaks muutunud, paistab et eksisin. Igatahes nukker tõesti, naiivitar. Ise sellesse ämbrisse astusid. Tunnen kaasa perele.
http://www.postimees.ee/?…

Õpetuseks kõigile. Kahju, aga selliseid juhtumeid sadu. Küll palutakse raha terviseprobleemida jaoks, kord mille iganes ja armastajad annavad.
Minu soovitus, ärge minge sinna armastust otsima. Minge tundke hästi lõbutege mõistusega, mitte tunnetega. Seal on väga tore. Ja inimesed toredad samuti
Jääge mõistlikuks!

Mina soovitaksin ausalt öelda just vastupidi – kui üldse peret luua, siis luua seda egiptlasega ja Egiptuses. See soovitus kehtib muidugi naistele, mehed saavad Eestis kergemalt ja odavamalt läbi.

Tibid, kas te oma pere- ja armusuhteid kusagile Delfi naistefoorumisse ei tahaks viia???

Kui mehed siin Siiami või Amsterdami proste promovad, siis on kohe kaagutamist taevani, et uihh ja aihh, kui labane.

Minu arust on nende tšurkadest meesprostide promo kordi labasem, eriti kui seda juhtutakse veel ülinaiivselt positsioonilt tegema.

2 etteheidet Tripile: järjest kustuvad ära lingid minu Egiptuseteemalise blogini Egiptlasega abielus. Miks? Linke tripadvisor.com jms reisisihtkohti puudutavate veebisoovitusteni ei kustutata, aga lingid minu soovitusteni kustutatakse (mul on seal ka asjalikku infot veidi). Mis seal vahet on?
Muud ei miskit, kustutage, kui see teeb kedagi õnnelikuks, aga esiteks postituseeskirjades pole selle kohta komagi, ei ole keelatud viidata muudele allikatele, ja teiseks lingid kaovad “vargsi”, ilma et Trip tunnistaks et neid kustutab ja mis põhjusel.

Teiseks, kui Trip peab oluliseks sisu (nagu Veigo kusagil väidab) siis miks tehakse tohutuid pingutusi mingite eriti kedagi mitte häirivate kordusteemade jms puistamiseks, aga ülalolev kell 17.18 postitus, kus informatiivne sisu täielikult puudub, kus üks kirjutaja lihtsalt üritab teisi suhteliselt ülbelt paika panna, mh võrreldes peresuhteid prostituudisuhetega :-O, õilmitseb kenasti häirimatult edasi. Kummaline tähtsusjärjestus või kuidas.

Ma ootangi juba ammu, millal mind ära bännitakse…irw. Minu suhted egiptimaa meestega ei suju kohe kuidagi :PP…ja ma ei suuda lõugu (st. näppe) pidada, kuigi kunagi lubasin Egiptuse teema all mitte sõna võtta.
Samas ei kõlba ka vastupidine võõra kultuuri ülepropageerimine minu arust kuhugi, lp. Nile Delta. Reisimise koha pealt sama tühi informatsioon.
Ma ütlen veelkord, et võrgus on küllalt naistekaid, kus te võite oma suhteid propageerida ja nende üle arutleda.

Kui ühe päeva jooksul liig palju ühesuguseid linke Trip.ee- sse üles paned, siis kaovad nad automaatselt ja ilma inimese abita.

Ei Sind bännita. Sisu pole oluline, ainult vorm on.

Hirmul on suured silmad, ixxx :D. Kas sa ikka infoni ka välja jõudsid või jõudsid sõnani “abielu”.. ja kohkusid ja pistsid plehku. :P Kuidas saab võõra kultuuri tundmine enne reisimist olla “tühi informatsioon”? Mina olen alati arvanud et see on reisimisele kaasa aitav ja nii mõndagi nähtust paremini mõista võimaldav informatsioon. Nii et – mis “võõra kultuuri ülepropageerimine”? :D Egiptus on populaarne teema ja inimeste huvi on suur nii et pigem on tegu nälja kustutamisega, või kuidas? Koha peal elades näed midagi sügavamalt või mõistad täielikumalt. Suhetega pole siin midagi pistmist, oma suhted Teispoolega ma jätan targu enda teada :) ja kajastan ainult neid, mis on pigem juba kultuurinähtused kui midagi isiklikku. Abielu on lihtsalt see selgroog, mis neid pildikesi ehk sissevaateid ühendab ja teiselt poolt ka toodab. Poleks ma abielus, ei elaks ma siin ega oleks “omainimene”, järelikult ka paljut ei näeks, kogeks ega mõistaks.

Mul on seal ka terve lk Sharmi siseinfi, mida sa ei jõudnud märgata, ja terve lk Egiptuse majanduse ja poliitika kohta, ning jooksev blogi samateemaliste päevauudistega. Kas see on ka “tühi informatsioon”??

Meeste jutt.. kõmisete jah hästi aga see on ka kõik.

Nõus muuseas su jutuga Nile Delta. Võõra kultuuriga “võiks” inimene ennem sinnamaile lendamist tutvuda.
Aga ei väsi mainimast, et Sharm el Sheigis puhkajat see eelinfo absoluutselt ei huvita.
Kõige lihtsam on küsida, et kas tuba X hotellis on ikka päikesevaatega, kuidas mämmi anti ja kas voodilinad ja käterätid olid kasutamiskõlblikud (puhtusetaset pidasin silmas).
Kui suudad inimesi sellise asjaga kah kursis hoida, siis ainult kiidusõnud ;).

Mida sa proovid siin tõestada? Imelik, et need eestlased, kes on abielus sakslasega-venelasega-soomlasega-boliivlasega jne, ei püüa midagi tõestada. Aga abielus egiptlasega(ka teiste moslemitega) olevad naised püüavad igahinna eest midagi tõestada!

// Nile Delta 24 oktoober, 2008 – 17:08

Mina soovitaksin ausalt

Mina soovitaksin ausalt öelda just vastupidi – kui üldse peret luua, siis luua seda egiptlasega ja Egiptuses. See soovitus kehtib muidugi naistele, mehed saavad Eestis kergemalt ja odavamalt läbi. //

Mis see siis on?

Kas sul mõnda pilti endast netis pole? Tahaksin näha …

Hmmm.. võibolla siis boliivlaste puhul pole midagi soovitada?? Vot ei oska öelda, sest ei ole ise samas olukorras olnud. Räägin ainult sellest, mida ise tean. :) Sakslaste puhul aga… juba Tammsaare jutustas suhtest sakslasega. Kui mehed tohivad, siis miks naised ei või?? Edasi, egiptlased pole moslemid, kuigi neid on ka moslemeid. (A pole B, vaid hõlmab Bd – kuidas sul mataga koolis oli??) 10% on kristlased. Ja mingi protsent on paganad (sest mina olen :).

See, mida osundad, on lihtsalt vastukaaluks (liiga paljudele) muudele arvamustele siin. Ja intrigeerimiseks ;). Aitab küll juba Egiptust ja egiptlasi klohmida, ise oleme maailma mastaabis ümmargused mitte keegid.

Pilti ei ole, aga sa unista minust. ;) Just selline olengi!

Sultanja, “Sharm el Sheigis puhkaja” ei ole, ma pakun, mitte mingisugune eriline värdjalik inimtüüp, vaid küllap on harilik eestlane. Ma ise olin kunagi selline :-O. Pigem isegi väidaksin, et ta on üks normaalsemaid inimtüüpe, kuna pole friik (nagu: reisifriik, kultuurifriik). Eestlaste kasvatusel on nimelt üks suur häda – meie kohutav püüdlikkus olla KULTUURSED. Me ei käi teatrit lihtsalt nautimas – ei, me käime otsimas lavastuse sõnumit ja sügavat mõtet. Me ei suuda lihtsalt basseini ääres lesida ja kokteili limpsida – me peame kappama mööda monumente jm ahervaremeid jne jne, sest kogu aeg on hinges hirm, et äkki me pole muidu piisavalt kultuursed. Tead väga tervendav on suhelda inimestega kes mh julgevad elu lihtsalt nautida. Läbi sõrmede lasta… Ei seisa kogu aeg valvel hirmust, mis neist ometi arvatakse. Aga see selleks.

“Sharm el Sheigis puhkaja” niisiis tahab teada, et oma piskut raha hästi kasutab ja selle eest maksimaalselt saab. Ja see on ju mõistlik, või kuidas? Alles jõudsime jalule ja kröösusi on me hulgas vähevõitu. Pealegi – mis viga pangas analüütikuna vms töötada ja üksinda Tongale reisida. Aga pane kokku neljaliikmelise pere reisikulud 2 täiskasvanut + 2 last??? Ometi tahaks ka kordki aastas päikese alla (eriti kui varem olid just nimelt see lõunameresaari pidi kihutav analüütik).

Edasi, puhkus peaks ju meeldivate emotsioonidega täidetud olema või kuidas? Keegi ei taha sõita nädalaks vihastama. Kui nüüd paned kaks kokku – et ei tahaks palju kulutada, kuid tahaks siiski võimalikult meeldivalt aega veeta, siis tulebki detailid välja uurida hommikusöögi koostise ja käteräti värvini. Puhas terve mõistus, kullake, ja rohkem tolerantsi, palun!

Ja uurivad nad ikka küll, küllap suhteliselt paljud lihtsalt rohkem loevad ja uurivad, kui küsivad ja kommenteerivad ;). Sest umbes selline suhe foorumites harilikult on – et märksa rohkemad loevad kui osalevad.

Jõudu!

Lp. viimased osatäitjad. Palun vahetage omavahel postiaadresse või jätkake oma sisutühja poleemikat teistel ressurssidel. Nt. siin oodatakse teid väga: http://egiptus.forumcircle.com/index.php

sic@külm

Yks ye ja yks p'aev Kairos seigelnuna on muidugi veel vara yldistada, aga kui kusi ja muu r'app agulites v'alja arvata, siis on kohalikud 'aarmiselt meeldivad inimesed.

Katsuvad muidugi igasugu asju v'oimalikult kallilt kaela m'a'arida, aga keegi ei sunni ju ostma, kui ise loll ja ahne ei ole.

Lennujaamas kysisid taksojuhid algul 85 naela, aga l'aksin lihtsalt peatusse bussi ootama. Lopuks sain yhe egipti poisiga koos Egiptuse muuseumini. Molemad maksime 25 ja juht soovitas hostelit (Sun) kah.

Hotell maksis 25 naela. Lihtsalt teadsin, et naaberhotelli (Lialy) yhistuba maksab 30 kr, kui taheti 105 sesse yksiktuppa panna.
Keegi ei pea muidugi sellistes kohtades yebima, aga ma l'ahen nii kui nii homme Vahemere poole ja vajasin ainult voodikohta ning noori jaapanlasi ma ei karda juba ammu.

Yks kaupmees pakkus kyll teed juua ja siis l'ohna'olisid proovida, aga see mind ei k'oitnud ja l'ksin lihtsalt v'lja.

Seni on kyll k'oik lihtsalt naeratusega loobunud mind tyytamast, kui aru saavad, et ma tean, mida tahan. Ytlen neile “Laa shukran” ja nemad vastu “Welcome to Cairo”

Olge ise s'obralikud ja siis ollakse ka teiega viisakad.

Mehele minemise ohtu mul muidugi pole HH!

Neid jolgub Kairo t"anaval igat v"rvi nahaga, aga paljude meeste laubal on imelik tume laik - vanemal polvel lausa korba moodi. Kas see tuleb millegagi m"a"arimisest v`oi on p"arilik?

See on pärilik mutianpu.

See näitab kui usin ja andunud palvetaja inimene on.

See mark naitab, et inimene palvetab palju, samas olen kuulnud, et m6ni teeb selle ise, et teiste ees hasti “aus ja usklik” paista.

Pidevast laup vastu maad olemisest siis?

Kuidas?

Mehe kohta ei tea, aga olen n"ainud poisse pinkidel tydrukutega kylg kylje k6rval istumas.

Mina olen siin jutukas kyll vist viimane, keda rassismis syydistada, aga lubage t6esti kysida, TUBLID EESTI NAISED, mis sunnib teid Egiptusse j"a"ama peale kenade ja rikaste meeste.
Siin on ju talvelgi jube palav ja t"anavad on isegi eestlasele talumatult r"apased.

Kenad inimesed pole ju sihukeseks enesepiinamiseks piisav p6hjus.

Hmm.. mis meestesse puutub (alustame aga jälle :P), siis ma ei tea ühtki Eesti naist, kes oleks siin rikka mehe otsa komistanud, kuigi neid siin ju tõepoolest on. Rikkus ei anna häbeneda, naised! Kuigi samas ka – kus neid rikkaid mehi siis pole? Rikkus pole meeste puhul defitsiit. Hellus on. Egiptlane julgeb armastada ja seda ka igal moel väljendada. Ja nad on pagana head isad oma lastele.

Mis siinsesse ühiskonda puutub, siis laias laastus võib inimesed liigitada ütleme et tarbijateks ja ehitajateks. Tarbijad kiibitsevad juba üles ehitatud kaunites ühiskonnaruumides teiste ehitustööd nautides. Ehk suunduvad peamiselt Läände. Ehitajad seevastu.. heheee :P ehitajad teadagi tunnevad end kõige paremini otse ehitustandril, seda kaunidust just nimelt oma käega rajades. Minu meelest ühesõnaga Egiptus on selgelt tulevikuühiskond, täis alles kasutamata võimalusi. Ja Euroopa.. nomaeitea. Iga kord kui ma Euroopas käin siis kõik on nii pagana lõpuni viimistletult ontlik, et kuigi see kõik on muidugi nii hirmus kena, siis üsna pea hakkab mul lihtsalt jube igav.

Kolmandaks, mis kuumusse puutub, siis siin Vahemere pool ja Niiluse jõe orus meil olid läinud jaanuaris järjest põrandad jääs. Hakkabki just jälle peale. Brrr…

Alandlikult Teie
N.D.

Suhted on siin erinevad Eestist ja elu naisena positiivses mõttes veel eriti erinev.
Mulle ka meeldib Egiptuse elu kõrvalt vaadata. Kõike seda ehitamist ja arengut. Pisut kurvaks teeb, et ükskord on siin elu samasugune või peaaegu sama nagu Euroopas.
Talumatut palavust ei ole Punase mere ääres kohanud, ikka mõnusalt soe ja talvel liigagi jahe.

Mitte üheski araabia riigis ei saa elu kunagi olema samasugune, kui Euroopas.

Täna peesitasin Sharmis ühes kõrvalisemas lahesopis. Ei avalik ega ka hotellirand. Selline mõnus vaikne turistivaba koht, kus peamiselt vaid mõni kohalik käib. Minu kõrvale tuli üks araabia-euroopa segapaar. Ei saanudki aru, kust naine pärit oli, suhtlesid igatahes inglise keeles. Käisid snorgeldamas, lebotasid niisama päikese käes, hoidsid kätt jne. Mingi aeg ilmus randa ka üks vene neiu, kes istus veepiirile maha ja sulistas seal niisama omaette. Selline hea figuuriga neiu. Algul ilmus kuskilt üks must mees mesijuttu ajama. Juba esimese 3 min jooksul sai ta totsile käpad külge aetud. Kuna aga kõik paistsid endaga rahul olevat, lasin pea alla tagasi. Kui 10 min pärast jälle vaatasin, oli neiu ümber musti mehi juba 3 tk. Kõik üritasid üksteise võidu tähelepanu võita. Külma(lt kaalutleva) põhjamaa mehena seda pealt vaadata ausalt öelda üsna koomiline. :) Ja siis tuli veel üks must mees. Ja veel üks. Nagu kärbsed s*ta peale. Siis ma juba jälgisin pidevalt silmanurgast mängu. Eemalt vaadates tundus tots seltskonda kaifivat. Siis mingi hetk hakkas ta aga käperdada üritavaid käsi tagasi lükkama. Kohe ei saanud pihta, kas mänglevalt või tõsiselt. Sellest aga piisas, et mingi vend, kes vist juhtumisi ülalt kaljult asja pealt näinud oli, valjult araabia keeles lõugama hakkaks. Kamp tõmbus igatahes tibi juurest eemale. Mõne minuti pärast olid kohal mustas mundris turismipolitseinikud, kes kogu pundi minema viisid. Siis tuli üks tagasi ja asus mu kõrval selle algse segapaari mustema poole esindajat karmil toonil küsitlema. Lasi mingi dokumendi (näis olevat kaelakaart, ilmselt kuurortalal viibimise luba vms) välja otsida ja murdis selle demonstratiivselt pooleks. Nagu ma aru sain, siis ka sel vennal enam edaspidi Sharm'i asja polnud. Nii et maiad on nad ikka valge liha järele ja et seda vähegi ohjes hoida, on korrakaitseorganid päris karmid. Isegi, kui must ja valge pool omavahel üksmeelsed olevat näivad.

Üks sõna – recolonize!

Ükskõik mida siin egiptlaste kohta kirjutatakse, ei maksa seda täie tõena võtta.
Minu meelest on täiesti mõttetu siin midagi üldistama hakata. Igas oaasis või linnas elavad erinevad inimesed: Siwa rahvas on sõbralik ega käi oma äriga nii pinda nagu Bahariya beduiinid, Aswan'i nuubialased üritavad lahke naeratusega su rahakotti heldima panna ega pahanda ka siis kui see ei õnnestu.

Egiptlaste hulgas võib olla ääretult abivalmeid ja sõbralikke inimesi. Mind on aidatud ilma, et ma seda palukski.
Samas võib turismikeskustes kohata äärmiselt tüütuid tegelasi, kes püüavad sinust viimase raha välja lüpsta.
Väga üksikud on välismaalaste suhtes isegi vaenulikud.

Kui välja arvata mõned Kairo pommimeistrid ja lunarahajõugud kõrbetes, siis on Egiptus oluliselt turvalisem kui Eesti. Ei kujuta ette, et keegi mind seal ründaks või midagi varastaks. Kui sind seal keegi petab, siis on see ikka enda kaine mõistus.

Üks imelik juhtum Dakhla oaasist.
Veetsin hotellis 3 ööd. Peremees tegi õhtuti süüa ja nalja. Iga päev püüdsin talle oma toa eest maksta, aga tema ütles ikka “Bukra.” = “Homme.” Viimasel päeval ütlesin, et nüüd pead küll raha võtma või jäädki ilma, sest ma sõidan edasi. Vanamees oli viimaks nõus. Andsin sajase. Tema ütleb, et pole piisavalt tagasi anda. Ütlesin, et minu peenrahast ei jätku. Küsis: “Kui palju seda on?” – “47 gini” “Ah jätkub kah.” Ilmselt poleks väga kurvastanud kah kui päris maksmata oleks jäänud.