Trip.ee

Mina tahaks suvel samamoodi minna, lihtsalt sõita Kreekasse sisse ja teha seal üks korralik ringsõit. Ühelegi saarele otseselt minemata. Samas, vaadates netist, millistest kohtadest on kõige rohkem pilte ja infi, siis need on ikkagi saared. Turismifirmad promovad ka peamiselt saari. Tundub küll uskumatu, aga kas siis muu osa Kreekast ei ole nii huvitav ja kaunis? Ajalugu peaks seal olema küll rohkem ja seda nagu tahakski. On kellegil oma kogemusi jagada?
.
.
.
!

Käisime kaks suve tagasi autoga Ateenas, tööasjus. Seega suvitamisest ei tea midagi, võin muljetada ainult asfaldi neelamisest.

http://www.ATHENSGUIDE.COM/

tänks, hakkan õhtul kodus uurima.

Kreekas polegi midagi eriti vaadata peale lagunenud varemete, aga selle korvavadki Kreeka väikesaared mis on nii nunnud ja mõnusad, soe vesi ja päike ,armsad väiksed külad, kirikud, külalislahked ja soojad inimesed. Tahan ikka ja jälle sinna tagasi juba selle mõnusa- manjana pärast mis neile niiomane on.

“Kreekas polegi midagi eriti vaadata peale lagunenud varemete” – hämming!!! Tegelikult Kreeka on see riik, kus nii saartel kui ka mandril on palju vaatamisväärsusi, peamine on aga loodus. Ilusaid kohti on küll ja küll. Väikseid ja armsaid külakesi on samuti igal pool, peab ainult natuke ringi sõitma.

Telkimine ei ole Kreekas lubatud, samas kui sa mingi päev jääd rannas niisama tsillima, siis keegi sind ära ei aja (peamine, et ära ehita endale rannas maja ega ladu välja oma stuffi). Üldiselt ikkagi peaks arvestama majutusega, mille soodsaim hind jääks sõltuvalt sinu vajadustest ca 15–60 Eur kanti.

Soovitaksin teha ringsõidu Halkidiki poolsaarel: nii Kassandral kui ka Sithonial (tee ring peale). Külastada kindlasti tasub ka Meteorat ja Petralona koopaid. Thessalonikist ca 30 km kaugusel Ateena poole jääb selline koht nagu Paralia Katherini – see on ka üks mõnus külake hea rannaga.

Edu reisil!

Autoga saab käia Kreekas paljudes huvitavates kohtades. Näiteks Vikose kuru Albaania piiri lähedal, Meteora, Peloponnessosile võiks ringi peale teha. Meie põhiliselt sellele keskendusimegi ja oli tore. Samas Ateenas oli võimatu parkimiskohta leida ja seda kell 7 hommikul.

Telkimine keelatud?
Huvitav ma kellegi jutustusest just lugesin, et kedagi eriti ei koti, kui kuskile põõsa alla magama keerad… noh. telki vast muidu lahti ei tee, kui just padukat ei saja…
Aga kommenteerid ehk lähemalt seda telkimise asja, Alla?

Täh.

Käisin autoga Kreekas läbi Rumeenia ja Bulgaaria.
Kreekas on hästi palju käia autoga. saartele sa ei jõuagi, kui tahad natuke riiki ka näha. Olympose mägi ja meeletult ilusad, kuid mega soolase veega rannad. Olin augusti lõpus Kreekas. Päevad on tapvalt soojad. Athenas oli autoga vägagi normaalne sõita. Parkimine enamike suuremate vaatamisväärtuste juures igati ok ja odav. Kulla hinnaga on vesi pudelis :) Soovitan sõita kiirteelt maha ja läbi külade. Mägiteed kohati tunduvad, et läbitavus kaob, kuid Mazda 6 suutis igalt poolt läbi tulla. Hästi omapärased külad ja viinamarja põldusid täis mäenõlvad. Inimesed on ääretult sõbralikud ja toredad. Soovitan kindlasti Kreekasse autoreisi. Kui huvi, võin täpsemalt anda infot ja pilte.

Väga paljudes randades on püsti keelumärgid, et telkimine ja muu taoline tegevus on randades keelatud! Tihtipeale öösiti koristavad randa ning silendavad liiva ka traktorimasinad. Samas Ateenas Pirease rannas on vägagi palju ööbijaid, kuid need tunduvad pigem kodutute moodi… Tegelikult see Pirease piirkond on öösel üldiselt hirmuäratav… Kui õnnestud pääseda mingisse rahulikusse village'sse, siis aga usun, et keegi sind ei häiri (va armunud paarikesed, kes öösiti jalutavad ning mõni pisiloomake)… Üldiselt kreeklased on lahke rahvas, kuid nagu ikka leidub mõni inimene, kes tahab oma võimu ning õigust näidata… Kõik sõltub juhust! ;)

kolme auto ja kolme perega ja jäime väga rahule. Sõit sinna oli juba omaette elamus, kuna Albaania seal vahepeal on ikka täielik imedemaa:)) Sinna peaks lausa eraldi minema. Aga mis puudutab Kreekas ööbimist, siis meid oli koos lastega kokku 12 inimest ja ei tekkinud küll probleeme öömaja leidmisega. Olime valdavalt väiksemates motellides ja ka kodumajutustes ning lihtsalt üürimajades. Hinnaklass tuli keskmiselt 30–50 eur siis pere peale (2 täiskasvanut+2 last). Inimesed on väga sõbralikud ja külalislahked, alati tasub lihtsalt küsida ja nad juhatavad mõne suht soodsa ööbimiskoha. Vaatamisväärsusi on ka piisavalt, kuigi lastel hakkasid need kuulsad varemed lõpuks üle viskama ja nad vaid ütlesid ohates: “jälle kivid”:). Loodus on ka võrratu, kuigi teedel liikumiseks kulub natuke rohkem aega, kuna on ikkagi üsna kitsad ja mägised teed. Mul on isegi mingi marsuut veel olemas koos kommentaaridega, et kui huvi on, võin jagada. Hääd reisi!

Kui sa viitsid kirjutada, siis räägi palun sellest marsruudist. Mul on mingi aeg samuti plaanis minna Kreekasse puhkama ning ringi sõitma (ca kuu aega, kohapealt renditud autoga). Olen suur Kreeka austaja. Oleks väga hea teada, mis teed on seal kandis, kus sa oled käinud ning mis on need kõige kaunimad kohad. Tänan ette vastuse eest :)

jäta oma maili aadress

allaferman@hot.ee

Tere,
Jätan oma meiliaadressi: smyle_1@hotmail.com
Kas saadaksid mulle infot autoga reisi jaoks Kreekasse?
Plaanime minna 8 in (sh väikelaps) Kreekasse autoreisile 3 nädalaks ning sooviks natuke infot:)
Olen väga tänulik:)

.. kirjutage palun marsruudist, soovin teada Bulgaariast ja Rumeeniast kas on olemas seal mingid ohud, soovin läbida just need maad teel Kreekasse. Majutusest ka laiemalt ja telkimisplatsidest ja põhilistest vaatamisväärtustest.

Minu mail on meelis@raume.eu

Kui kirjutate tekib kindlasti mul veel küsimusi?
Minek juba juunis!

Rumeenia ainuke oht tundus olevat pimedas teel ukerdavad hobusõidukid. Muide, nii mõnelgi rippus tagatulena midagi petrooleumilambi taolist. Päris omapärane. Üldiselt on rahvas sõbralik ja parklates tuldi “rääkima”, kuigi kohalikud vanamehed ja ka teenindajad peale oma keele midagi ei oska. To Matkaja – panin oma reisikava meilile.

… aitäh Sulle kassuke, väga tore kui keegi jagab oma kogemusi, selleks see trip on loodudki. Viskasin uue teema Ukraina poolele ülesse seoses selle reisiga ja loodan samuti kogemusi kuulata (üks on juba laekunud mille eest samuti suur tänu).

Paraku trehvab siin palju selliseid kes punnivad ja vaidlevad omavahel mis tundub üsna mõtetu. Jääb selline mulje, et ollakse üks-kaks korda kuskil käinud ja siis proovitakse tervele maailmale selgeks midagi teha. Õige reisimees ei vaidle vaid jagab kogemusi teistega, igaühel on õigus omale versioonile, kuidas ta kus mida tegi ja käis ning nägi. Juhtumeid on igasuguseid, olen neid ise ka palju läbi elanud ja surmasuus rippunud, kuid sellepärast ei tasu meelt heita ja vahel ei tasu ülepingutada liialdustega. Tõsised ohud ja lood on alati head kui nendest teada antakse. Targad mõtted ja abivalmis olek ning kogemused on meile kõigile teretulnud – reisisõpradele.

Sry, käin siin üsna harva ja nii ongi jäänud teile vatamata. See marsruut ripub nüüd matkaauto.com foorumis aadressil

http://www.matkaauto.com/index.php?……

Sealt saate ise selle arvutisse salvestada. Hääd reisi!

Kes seal kreekas käinud. Kirjuta lähemalt, kuhu minna mida teha. Kus saab ööbida(telgis).
Priit.Tikk@gmail.com
.
.
.
Lause algab suure algustähega! Kohanimed samuti!

… julgen väga soovitada Anu juurde minna ööbima, kus võetakse väga koduselt vastu ja elamine on väga hubane. Varsti vist pole reisihimulist eestlast kes pole Anu juures olnud. Meie olime koos Eestisse naasvate tsiklifännidega. Sõitsime ära 24 tunniga Brasovisse, mille hulka kuulusid loomulikult söögi (molutamine) ja tankimise pausid ning üks jõe ületus praamiga. Ei kasutanud traditsioonilist marsruuti Slovakkias ja Ungaris, et jõuda Rumeeniasse, vaid sõitsime üsna Ukraina piiri lähedalt (vahepeal jäi mingi 15–20 km Ukraina piiri) ja sisenesime Rumeenia Satu-Mare kaudu. Ida-Slovakkia ja Ida-Ungari on ikka väga vaesed ja mahajäetud võrreldes kesk ja läänepoolsete aladega. Teel polnud häda kedagi, kuigi kartsime hullemat. Väga hästi toimib ka 2009 kaart Garmin-il, mis andis teada ka praami ületuse ette Ungaris. Satu-Mare-st kuni Cluj-Napoca-ni oli väga hea lasta, sest liiklust peaaegu polnudki, pärast Cluj-d muidugi tekkis juba päris kõva liiklus, kuid kasutasime seal ka mõnigaid otselõike näiteks välistasime Targu-Mures-i ja läksime vahepeal otse Mediase peale (see oli natsa vilets tee, väga lapitud ja raputas kenasti). Teine haru Cluj-st üle Sibiu on juba päris liiklustihe Brasovisse ja selle ka välistasime. Lõppsihtmärk oli meil Kreeka ja läbisime selliseid riike veel nagu Bulgaaria ning tagasi tulles Albaania, Montenegro, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina, Ungari jne., kui keegi infot vajab konkreetsete küsimuste kohta siis võin jagada.

Ei ole küll sellesse teemasse, aga endale teeb muret natuke Albaania, teeolud jne. Minek nädala pärast suuremat sorti sedaaniga.

Ma ei tea kuskohast Te Albaania piiri ületate, kuid meie ületasime Kristallopigi (Kreeka)ja Bilisht (Albaania). Järgnev suurem linn oli KORCE ja liikusime edasi Pogradec-Lin. Selle vahelisele alale jääb järv Ohridsko (üsna suur) kus teisel kaldal asub Makedoonia. Kohalikud käisid seal ujumas kuid ennast küll ei tõmmanud sest vesi oli rämpsu täis (põhi) kuid paistis 3–4 m sügavusele ka läbi väga hästi. Samuti ujuvad selles järves pisikesed maod ca 1m pikad (õnnestus neid nähagi aga inimestele ohutud kuid igaüks siis kohe vette ei lähe). See tee kuni Lin-ni oli üsna talutav ja vahepeal oli isegi väga korralik. Tohutud prügimäed ainult ja teeääres kalu müüvad poisid (angerjad), viskavad sõidu ajal lausa vastu esiklaasi, muidugi ei lase nad sel juhul käest kala lahti. Raha vahetage pangas sest turvamees valvab Teie selja taga sest Eurokunde on kuningas, jäi mulje et kohalikke ei lasta panka sissegi kui raha pole, mida seal on vähestel. Mind teenidati väga viisakalt, olin ka panga ainus klient keset päeva. 40 EUR-i eest sai 5 500 kohalikku tugrikut pangas (sõime Albaania kohta väga korralikus restoranis mis ulatus terassina järvele ja maksime 1 500 tugrikut 5 inimest). Kviitung toodi meile paberitükil mis oli kuskilt rebitud ja seal oli kirjutatud 1500 = 20 EUR-i. Meie ütlesime, et meil tugrikud olemas ja andsime 2000 sest väiksemaid kupüüre polnud enam. Kelner läks minema ja ei tulnudki enam tagasi. Läksime otsima ja nõudsime oma 500, kuid ta oli jõudnud unustada igasuguse viisakuse ja samuti 10 ingliskeelset sõna mis ta ennist oskas. Püüdis meile selgeks teha et 2000 ongi 20 EUR-i, jäime endale kindlaks ja kätega tegime selgeks, et kui meil kohalikku raha poleks olnud oleks sinu teha kurss ja me oleks pidanud maksma niipalju kui sa küsid. Vend ei saanud aru, õigemini mängis lolli ja tegi siis oma vöökoti lahti ja ütles et tal ainult metall seal, kuid sahtleid oli rohkem ja üks meie käbedatest tüdrukutest pistis käe sinna kotti ja tõmbas paberrahad välja. Võtsime jõuga 500 ja ütlesime, et väga meeldiv oli kohtuda. Sellel maal püütakse Sind tõmmata igal momendil, väga suured bensiinijaamad Tirana all kus saab ka kaardiga maksta, kuid siis ka kütus kallim. Liiklus on üsna julm (ohtlikud möödasõidud ja ettesõidud), ise tuleb olla väga ettevaatlik ja värske. Albaaniast läbisõidul nägime oma 50 politseiposti (sisuliselt igas külas ja Tiranas igal ristmikul, neid ma sinna ei arvestanud). Kui liikluseeskirja ei riku ei pea ka keegi kinni (meil oli nii), pea eeskirjadest kinni. Täielik Mersude vabariik mudelid 1970–2000, kõik esindatud ja paketibussid. Ülejäänud marke juba väga vähe va Tirana, see täitsa teine maailm (puhas, külalislahke jne.). Elad Tallinna prügimäel siis võib tõmmata paralleele Albaaniaga, ikka väga kole va pealinn. Lin-ist läheb Tirana-sse üle Elbasani suur magistraaltee kaardi järgi mis tuleb Makedoonisat, kuid osutus enamvähem kitsekarjuste teeks. 60–70 km mägedes lõpmatute serpentiinidega. Ei lugenud kuid pakuks 100 ringi neid kindlasti sellel teel. Serpentiinid on väga kitsad, isegi mina pidin oma VAN-i ükskord tagurdama sest ei keeranud lihtsalt välja ja üle otsa polnud ka tahtmist. Piirdeid seal mingeid loomulikult pole ja ääri samuti, kui välja paned maandud lihtsalt 0,5 km allpool. Mingi 20 km läheb trass üle tippude 1,3–1,7 km kõrguselt, kus kahelpool kuristik ja tee nii kitsas, et kui teine vastu tuleb siis peeglite vahele jäävad millimeetrid. Mul tuli kastiauto vastu (pikki rekkasid sinna vist ei lubata, vähemalt ei kohanud meie), tõmbasin nats äärele ja jäin lihtsalt seisma, naised nuuksusid taga sest vaade kõrvale kuristikku võttis meie paljunäinud nais mäesuusatajatel hinge kinni. Ukerdas kuidagi mööda teine. Samal ajal ajavad kohalikud oma pannidega seal veel mööda. Hulgaliselt lilli ja mälestusmärke palistamas igal kilomeetril. Muidu asfalt aga ääred üsna laialt murdunud ja siis suured augud sellest tingitud seal ääres, mis teeb tee veelgi kitsamaks ja väga ebatasane. Augu parandamisel teerulli ei kasutatud st sõtkuti jalgadega kinni asfalt. Kiirus oli meil sellel teelõigul 20–30 km/h. Olen ka 2 km kõrgusel autoga off road sõitnud (tõsi jeep-iga) kuid sellist asja nägin samuti esimest korda. Kõhe ei hakanud aga väga väsitav oli küll. Autot ei tasu silmist eriti lasta kui lähete eemale, või siis kõik esemed silmapiirilt autost ära. Samasugune tee ootas meid ees Tiranast Montenegrosse, kus algul olid teeremondid ja ennem piiri ca 20 km jälle 30–40 km/h sest tee oli nii halb, et pudelist vee saamine kätte oli raske (joomine), kuid see polnud mägedes. See jutt ei ole mõeldud hirmutamiseks vaid tahan anda edasi mida ise olen kogenud ja missugused olud ning ohud võivad ees oodata (antud teelõigul). Tirana liikluses jutte ega ridu pole eriti igaüks sõidab kuidas heaks arvab, samuti näitas minu 2009 Garmini kaart ainult peateid seal. Ettevaatlik eestlane ei jää kuskil hätta ma usun ja saab veel väikse kogemuse ektreemsusest mis annab hiljem power-i ja vähem nõrgemad kogevad hirmu ja õudu, mis kokkuvõttes muutub ka power-iks. Olge tublid ja veelkord ettevaatlikud, kuid tasub seda kõike kindlasti ära.

Kas sa Matkaja oskad öelda palju aega võttis see ralli läbi Albaania.
Mul veel mõttes ka alternatiivne marsuut läbi Berat-Gjirokasteri.

Meie ralli kestis pika päeva ja poole ööni siis saime Albaaniast välja, muidugi kuulusid sinna hulka vaatamised ja söömised. Trassi pikkus oli ca 350 km aga pikk päev läks ära. Sinu väljaöeldud marsruut läheb pikemalt üle mägede kui minul, arvan, et pead päevaga juba mägedes arvestama. Ööseks mina sinna küll ei tahaks jääda (vähemalt naistega, ekstreemsused kuuluvad meeste klubisse, kuid on ka väga tublisid naisi) ja seal puuduvad peaaegu kämpingud ja motellid, rääkimata hotellidest. Mina oma marsruudil ei näinud, ainult suuremates kohtades. Ega mul polnudki meeletut Albaania vaatamise soovi, kuid tee peale ta jäi, siis sai nats ka ringi vaadatud. Jeep on seal paras auto turnimiseks, siis võiks tagasi isegi minna.

Hakkab pilt selguma, Kreekasse ilmselt kiiresti läbi Serbia, tagasi tasapisi Albaania kaudu(see 350km marsuut ilmselt). Usun, et see ei ole viimane sõit sinnakanti, nii et ega selle korraga ei peagi kõike nägema jne. Vlore- Sarande jääb ka ilmselt tulevikku. Sellel sõidul peaeesmärk Korfuga korralik tutvumine ja tagasiteel põhjalikum Montenegro uurimine. Sõiduks läheb täpselt nädala pärast. Karta midagi ei ole, piisab ettevaatlikusest , samu hirmujutte kuulsin ka enne eelmise aasta Rumeenia sõitu, mälestused on aga väga OK.

Kirjuta kuskaudu siis Kreekasse panid ja kuidas tagasi. Hea oleks suht täpne teede marsruut. See mis nägid on teine asi ja milline kultuur teedel.
Ette tänades.

Tagasi ikka.
Marsuut järgmine.
1.Päev-Läti-Leedu-Bialystok-Lublin-Rzeszow. Kuni Lublinini oli väga OK, suures osas head ja väga head teeolud. Alates Lublinist üsna häirivad pikiroopad,mis segasid eriti möödasõitu, oma osa oli ka vihmal kindlasti. Sõit kestis 8.oo-01.00 järgmise ööni, 2–3 tundi kulus peatuste peale.
2.Päev-Rzeszow-Prešov-Košice-Budapest-Subotica-Belgrad-Predejane(öömaja mägihotellis). Põikasime sisse ka Niši linna öömaja otsingul, aga see linn tundus üsna kenaks võttepaigaks mõnele odavale õudukale). Ungari teed on 5+, sõida nii kiiresti kui julgust on, Serbias häirisid teeremondid kohati, teemaksu peale kulus ca 500–600EEK, odavam on maksta kohalikes dinaarides, aga vahetuskursist ma ei saanudki aru, eri tanklates oli see väga erineva hinnaga. Diisel maksis umbes 19EEK, meil samal ajal 15EEK vist. Ja sõita tuleb silmad ees ja taga. Kiirteel oli ka ohtlik moment, kus keegi oli põrutanud piiretesse vasakul rajal, politseid veel kohal ei olnud, keegi seisis paremal rajal ohutulede vilkudes , nii et ruumi oli pisut vähe sealt läbi saada, minu ees oli 3 autovahega just möödasõitnu, kel tõmbas külje ette sealt mööda sõites, reageerisin sekundi murdosa jooksul ja kõik lõppes õnnelikult. On sõelumist ja hulle möödasõite, tee ei olnud kogu aeg kaherealine, kusagil enne Belgradi hakkas sadama, ja ohutuse huvides võtsin kiirust maha, Belgradist läheb läbi korralik kiirtee, mis aga on põnevate tõusude laskumistega. Piiriületus 1 tund Ungari_serbia piiril, lisaks veel 2–3 tundi peatusi päeva pikkuseks oli 9.00–00.00
3.päev-Predejane(9.00)-Kumanovo-Veles-ja siis ikka mööda E75 edasi kuni Igoumenitsasse. Makedoonia teed ei olnud eriti kiita, pisut ikka raputas ja pikiroopaid oli ka, Kreeka kiirteed loomulikult 5+, teemaksud oli väikesed, kokku vast läks 15EUR Makedoonia ja Kreeka peale kokku. Paar tundi oli jälle peatusi ja Corfu praami peal olime umbes 18.00.
Kujunes aga välja nii, et otsustasime võimalikult kaua olla Corful ja Albaania avastamine jääb tulevikku. Sõitsin terve tee üksinda, mitme juhiga oleks see sõit väga lihtne. Kilomeetreid ühe otsa peale tuli ca 3000. Tagasiteel olime Igoumenitsas umbes 12.00 ajal päeval, ööbimised olid Szegedis(Ungari) ja Bialystokis. Mõni võiks küsida, et miks ei lennanud sinna, aga ju see on siis meie stiil-mõlemat pidi rändamisel on omad + ja -, meie jaoks on nii mugavam ja ka tunduvalt huvitavam. HEAD UUT REISIAASTA KÕIGILE. Kui on veel küsimusi, siis võib kirjutada ka rain@karksi.com

Plaan sel suvel Kreekasse minna. Ikka Voyager+haagissuvila. Siin kirjeldusi lugedes jääb mulje, et Albaaniast peaks me kindlasti eemale hoidma kui suvilaga oleme? Ja siis veel küsimusi: kas kuskil piiril on ka viisa vajalik, milliseid valuutasid peaks kindlasti kaasa varuma.
Vb on kellegil veel midagi olulist soovitada? Nagu ikka kõiksugune info väga teretulnud!!!
PS! Kas me saame Korfule koos auto+suvilaga sõita, kas seal on kämpad ja palju see ülesõit maksta võiks. Või on soovitada mingeid eriti vahvaid mereäärseid külasid, kämpasid. Ühesõnaga kõike! :-)

Tänud ette juba:-)

Rzeszow-Prešov-Košice või kiirteed?

Sõitsin suvel üle Rzeszow-Prešov-Košice, see on kilomeetrites lühim tee, aga keskmine kiirus jääb viletsaks – järgmine kord lähen kindlasti mööda kiirteid (Varssavi – Katovice – Bratislava – Budapest jne). Kuidas Korful oli? Mis maksab praam ja kui tihti käib?

Terviseid :-)

Usun, et on olemas kämpakohad, aga kohaloldud aja jooksul nägin ainult üht-kaht suvilat auto taga, kuigi mugavuse huvideks jätaks suvila maha. Ka Voyager on Corfu tänavate jaoks liiga suur, tekivad pisikesed probleemid igale poole mahtumise ja parkimisega. Ise olime 5m sedaaniga, kohati oli ka raske, aga liiklus on viisakas ja võõra numbriga autole anti enamasti teed . Aga võimatut ka midagi pole. Nädalane öömaja Corful maksis neljale (2×kahene apartment 200m rannast)420EUR, söögitegemisvõimalus jms. Tee peale jäi 4 ööbimist, mis maksis umbes 200EUR neljale. Praam suveperioodil iga 15min järel auto+4 inimest oli 120EUR edasi-tagasi. Kuidas oli? Meeldis. Oli plaanis jääda kolmeks päevaks, aga olime lõpuks nädala.

Praama oli ikka poole tunnise vahega,aga suurt vahet pole.

sai käidud kaks aastat järjest Kreetal, olin üksi roolis, sai sõidetud ca 8500km kokku edasi-tagasi, seega ütlen, et kämpinguga(matkabussiga) on suht raske liikuda, eriti Kreekas, ja pedaali ei saa eriti sellega ka vajutada. Soovitaks ikkagi sõiduautot + telgid ja kogu matkavarustus autosse kaasa. Hoiad kokku kütuse pealt märgatavalt! (kui bussiga on 10l/100km peale + praam on x2 kallim, siis sõiduautoga oli 5–6l/100km peale, seega 300–350l vahet). Aga noh, maitse asi ) edu reisides!