Jüri

Rändur, liitus Tripiga 10 aastat tagasi
6 meeldimist
20 postitust / 77 kommentaari
55 (8.8%) külastatud sihtkohta
Viimased kommentaarid

Täitsa kujutan ette, kuidas Keenia Trip foorumis mombasalane61 kirjutab "Käisime Eestis (Tartus) märts 2011. Sõitsime linnast läbi liini bussiga ja tõesti mitte ühtegi musta inimest ei näinud. Kui palgata kohalik saatja, siis võib veel minna, kuid muidu linna peale minna küll ei soovita..."

Ma tegin viimati estintouris.

Ei oska kahjuks aidata. Minu arvates ei olegi mõistlik pikalt lahus elada ning seetõttu võtsin pere välismaale kaasa kui sinna tööle läksin.

Jantsik,

Ma ei julge nõu anda - puudub Sinu kogemus. Aga räägin, mida ise tegin - ehk leiad siit midagi, mis võib ka Sulle kasulik olla. Mina olen oma reisid teinud palgatöötajana: päikesepuhkused, autoturism mööda Euroopat, pikendatud tööreisid, küllalennud sõpradele, iseseisvad puhkused lastega ja backpacking tiirud. Suur-organisatsiooni alumiselt astmelt pihta hakanud (500 euri kuus miinus maksud) ja jõudnud kuhugi lihtsurelike etteotsa, aga mitte juhtkonda. Tavaline Tartu ülukooli haridus, ilma medalite, magistri, välispraktika vms. Ei mingid fanaatilist töötegemist vaid kell viis pastaks kukkus, sest trenn, sõbrad ja tüdruk on vähemalt sama tähtsad kui töö.

Mis mind aitas omal ajal:

  • Karm finantsdistsipliin ehk võimetekohane elamine. Lihtne kodu, kokkad ise, outlet riided jne. Teised tellisid kõrtsis head ja paremat, aga kui mul olid sel ajal näpud põhjas, siis ma lihtsalt nautisin seltskonda ja "kuivasin". Aga reisimine tekitab ikkagi täiendava põntsu (üür vajab maksmist ka samal ajal kui ise ringi kolad). Neljandal aastal pärast tööle minekut avastasin pärast suvepuhkust, et esimest korda ei ole septembris miinus vaid olen ülal pool nulli ka pärast puhkust. Enne seda hakkasin suvist miinust tasahilju likvideerima, et detsembriks nulli jõuda ja siis taas jõulude-aastavahetusega miinusesse kukkuda ja märtsiks end taas korda ajada ning siis sünnipäevaga uuesti põhja kukkuda :). Alguses tundub lootusetu oravaratas, aga lõpuks leiad endale sobivad nipid üles. Näiteks vanemate juurde aastaks madratsile kolimine.
  • Juhtide vajaduste hea mõistmine. "Mida ma pean tegema, et saada 1-kuu palga jagu tulemuspalka. Aga 2-kuu jagu?". Mõistsin seda, mis on palgamaksjale oluline ning keskendusin sellele. Ja kui siis oled aasta otsa olnud oma rahadega tubli i.e võlgu pole ning saad oma boonuse kätte, siis ongi reisiraha olemas. Mul jäi küll esimesel 3-l korral lõpuks ikka puudu, aga noh elu ongi selline pidev õppimine.

Ettevõtlus, kui Sul ei ole vastavat närvi/head ideed või mingit erilist oskust (lauljad, rätsepad, tantsijad on tihti "iseenda oskusi müüvad ettevõtjad") on väga karm asi. Räägitakse peamiselt edukatest, aga neid, kellel metsa läheb on ka väga palju. Tulemuspõhisel palgatööl on kindlasti oma selged eelised.

Ja kui konkreetselt ehitamisest rääkida, siis hea & kohusetundlik meistrimees on Eestis defitsiit. Ma olen oma kodu Nõmmel 2 korda kapitaal-remontinud, lisaks ehitanud seal kuuri, parandanud katust, kutsunud lumekoristajad ja teinud korrastustöid aias. Mõned staarid, kes mul on käinud (elektrik, mööblimeister) - täitsa lootusetu on jutule saada, meestel on tööd nii kõvasti ees, et paar kuud ette pead broneerima. Õnneks ma pakkusin neile tööd kõige hullema masu ajal ja eks nad mäletavad mind ka hea ehk sõnaga :)

Leida selline töömees, kes tõesti TAHAB tööd teha, suudab oma tööd ausalt ja kriitiliselt hinnata (need kivid/lauad tuleb uuesti panna, sest läksid viltu) ning suudab samal ajal kliendiga viisakalt suhelda... noh on õnnestunud kümne aasta jooksul mõned korrad.

Mine vaata, kuidas pangas tellerid klientidega suhtlevad - milline stiil Sulle meeldis? Proovi sama teha oma kliendiga ja ta on tõenäoliselt nõus usaldusväärse inimese ja meeldiva suhte eest maksma 5-10% rohkem. Enamus inimesi, kes ehitustöid tellivad, saavad endale tegelikult lubada 200 euri asemel 220 maksta. Kõik erakliendid vaatavad kohe üle 1. kas on tunked/tööriided, 2. kas tööriistad on korrektselt kastis, 3. kas on puhas inimene. Üks ehitaja jätab endast maha sodihunniku ja mõned lõhutud nurgad, teine koristab kõik kokku ja tuba särab pärast ning suudab samal ajal lastega veel nalja ka teha. Ja kui inimesel pole korrektset varustust või ta ei hoolitse selle eest, siis on tegemist mingi haltuura-vennaga, kes tuleb kohe ukse taha saata. Kui ta ise on lohakas räpakoll, siis ta tõenäoliselt ehitab sama moodi. Ja nagu Sa mingit antud lubadust ei pea, siis kogu vaev on olnud ilma-asjata, sest usaldus haihtus õhku ...

Ma vist kõige odavama mehe olen palganud ühe korra - lund koristama. Ja see oli ka viga. Oleks pidanud rohkem maksma ja parema tulemuse võtma. Katusel olid täkked sees pärast (selgus sügisvihmaga).

Ehk oli abi. Head reisikihu rahuldamist.
J.

Tere

Kuna mulle on reisifotograafia oluline osa reisist, siis ise reisin alati peegliga ja küsimus on milliseid objektiive kaasa vedada (ning kas statiiviga end varustada). Kui ei ole nii emotsionaalset suhet pildistamisega, siis soovitaksin kompakt-kaamera kaasa võtta. Eelistest on siin juba palju juttu olnud. Peegli kaasavedamiseni jõudsin läbi 6 aasta. Alustasin kompaktidega ja kui kaamera hakkas eneseteostust piirama, siis vahetasin parema mudeli vastu. Lõpuks jõudsin peeglini.

Jüri

Edvin, I visited Berat and Kruja. At the time of my travel, the North-Eastern part of the country was still considered unsafe, plus I was travelling with a small kid, so we didnt go to the mountains.

http://www.pbase.com/jyri/albania&page=all

Thanks for the offer guys. I visited Albania 4 years ago and it still is one of my favourite places. Very friendly people and lovely nature especially the southern coastline starting from Vlore.

Ma olen suurt kasvu inimene ja ma saan 35l kotiga hakkama, kuhu kõik hädavajalik ära mahub. Aga kasutan matkadel 55l. Enamuse ajast on ta pooltühi, aga kui mõni mitmepäevane loodusretk ees, siis saab sinna veel mahutada magamiskoti ja toidukraami. Samuti hea enne kojutulekut omada vaba ruumi kuhu kingitusi panna.

Käsipagasiga reisimine on ka väga hea point. Ma ärireisidel lähtun sellest alati, aga matkadel siiani mitte.

Sveitsi nuga on tõesti üks asjalik vidin kaasa võtta. Komplektis olevate kääridega saab isegi lihtsama juuksepiiramise tehtud kui pahmakas liiga suureks kipub minema.

Viimase kahe kuu jooksul olen kõige rohkem rahul olnud:

  • kiirkuivavate pikkade pükstega. 5-10 minutit pärast vihma lõppu või jõest läbi minekut on teised juba päris mugavad jalas
  • suusapesuga. Kui satud madalamatesse mägedesse, kus 30 kraadi asemel vaid mõned pügalad sooja öösel ja päeval 15, siis päästab olukorra.
  • sandaalidega, mis sobivad nii linnas, kõrbes kui vees kõndimiseks.
  • vihma- ja tuulekindla jakiga. Kuni kere kuivas ja soojas, on tuju hea.

Ise otsisin enne matka inspiratsiooni http://onebag.com lehelt. Ilma fotokolata jäin 8 kg peale s.h seljakott ise.

Rääkisite vahepeal valgusallikatest - Mongoolias nägin ühel prantsuse daamil sellist vändaga taskulampi. Noh nagu "dünamo" - ketras seal minuti-paar ja ega see nüüd mingi prozhektor polnud aga telgis leiab kõik üles, mis vaja.

Lugemiseks olid austraalia matkalistel kaasas mingid udupeened ja väikesed kükloobid. Ma ise jäin välgumihkli ja mobla tasemele, aga nagu eelpool mainitud, mobla ei kesta pikalt kui looduses oled ja laadida ei saa.

Igasugu väikesed mugavusasjad on matkates toredad, seega kuni kott alla 10% kehakaalust moodustab, siis ma võtaksin veel midagi kaasa. Hügieeni ja meditsiinikotikese teeksin ka pigem korraliku kui tagasihoidliku.

Tavadest rääkides peaksid nii võõrustajad kui reisijad jätma üksteisele ruumi. Ma ei kavatse Hiinas olles igale poole rögastada, süües luristada ja matsutada ning ühika voodis suitsu teha, lihtsalt sellepärast, et kohalikel on nii kombeks.

Samamoodi ei pahanda ma moslemist sõbra peale, kes Eestis saunas riideid tahab kanda. Nii nagu tema ei pahanda, et teised on paljad.

Samuti ei tunne end halvasti, et Makedoonia, Serbia, Poola, Bosnia ja Läti politseid olen ära ostnud. Keskmise hinnaga 10 euri paar. Eestis vastuvõetamatu, neis riikides sel ajahetkel argine praktika.

See teema on liiga lai, et üheselt vastata. Sôltub, milline kohalik tava omaks võtta ja milline mitte. See olukord, kus sa turistina ilmselge ämbri teed on ju kõige lihtsam ja mustvalgem.

Hei

Kuna need kolm riiki paiknevad soolikatena üksteise "all" ning rannikust mägedeni on ca 5-10km, siis üldiselt alternatiivi põhjast-lõunasse liikumisel ei ole. Näiteks Montenegrost Belgradi sõita (kus on järgmine kiirtee põhja sõitmiseks) võtab ca 15 h. Selle ajaga oleksite juba Poolas kui otse põhja tulistada :-)

Kui kange isu on vältida sama teed, siis ma sõidaks läbi Makedoonia ja sealt läbi Serbia tagasi.

Albaania on väga väga tore sihtkoht. Ainult teed võivad seal olla kohati väga tagasihoidlikud.

J.

Hirmus lugu. Loodan, et kõik pääsevad võimalikult ruttu.

Aitäh jagamast. Toredad pildid.

Tere,

Kirjutan algsel teemal, kuigi arutelu on sealt eemale triivinud. Tripil saab alati olema raske võistelda fakti/folkloorikoguna rahvusvaheliste foorumite ja portaalidega. Näiteks küsimused "kuidas saada Capadocciast Alepposse?" või "milliseid häid hosteleid on Dahabis?" või "palju maksab Alzeeria viisa?". Potentsiaalsete sisutootjate arv lihtsalt on niivõrd palju väiksem ning igasse maailmanurka me ei jõua ka.

Tripil on samas olulised eelised - esiteks on ta emakeelne; teiseks võib eeldada, et keskmise tripiku hinnangud langevad pigem kokku mõne teise tripiku omadega, kui näiteks Jim omadega Teksasest. Meil on ühine kultuuritaust ning kui kaas-tripik arvab, et "see hostel on hea puhas", siis tundub Sulle see usaldusväärsem arvamus kui Jim'i oma Thorntrees.

Kui mul oleks Tripi edasist käekäiku võimalik mõjutada, siis ma keskenduksin (tajutava) usaldusväärsuse hoidmisele ja arendamisele. Selleks on näiteks:
(1. modereerimine (tubli töö juba pikemat aega)
(2. kasutajapiltide lisamine (võimalus olemas, nüüd ka sellisel suurusel, et midagi näeb). Taas loob usaldust, kui "näed, kes nii arvas".
(3. kasutaja-tasemete loomine ("toimetaja", "reisiguru", "algaja reisisell" jms). Kas see kasutaja, kes arvas, et Wadi-Rum on "maailma kõige ägedam kõrb" on Eestist üldse välja saanud? Eks igas foorumis ole oma metoodika ja süsteem, kuidas hierarhias üles liikuda.
(4. hea tava jõustamine (postituse keel, kasutajanime valik jne). Kui küsid "Kas hostel Cul-de-sac on hea valik?", siis oletame, et saad kaks vastust. Esimene on kasutajalt axh65 "5-". Teine on kasutajalt Jüri Tamm "Ööbisime seal eelmise aasta suvel, neil oli siis veel probleeme sooja veega. Puhas koht ja viisakas teenindus. Vaatasime seal lähedal veel 3 hostelit, aga Cul meeldis kõige rohkem". Kumb tekitas rohkem usaldust/tajutavat väärtust?
(5. Võimalus teistel kasutajatel konkreetse postituse või teema "kasulikkust" hinnata. Siis leiab kiiremini terad üles.
(6. lisavidinad kasutajate tugevamaks haakimiseks nagu (foto)konkursid, arvamus-baromeetrid jms.

Samuti arvan, et Trip võiks täita suuremat rolli reisivaldkonna aruteludel. See tõenäoliselt eeldab valdkonnas kompetentsete toimetajate olemasolu (nt kaasata keegi, kes omab meditsiini-alaseid teadmisi). Tervis, erinevad varustuse alaliigid, reisi-eetika jne. Praegu ma ei tuleks selle peale, et Tripist arvamust küsida erinevate vaktsiinide kohta või kuidas autot reisiks putitada. Mõlema jaoks on nishi-foorumid.

Üks idee, mida tahaks ise teostada on veel; aga ma ei ole jõudnud seda veel korralikult läbi mõelda :-) Jätan selle tuleviku-aruteludeks.

Ma loodan, et mu arvamustest ja ideedest on toimetusele kasu. Jõudu teile ja aitäh senitehtu eest!

Jüri

Hei

Kuhu tasub teha esimene ruska-retk? Ruka kant on kõige lähem, kas põhja pool oleks midagi oluliselt teistmoodi?

Aitäh!
Jüri

http://www.travelindependent.info/whattopack.htm

Põhjalikud seletused-põhjendused, millises olukorras, mida kaasa võtta. Selleks, et kott ei dikteeriks Sinu elu, tuleb kott saada 35-40l peale / ca 10kg. Ja autoril on seal rida mõtteid, kuidas seda saavutada.

Mõned mõtted:

  • magamiskott ja saapad õigustavad end harva
  • kohapealt saab reeglina asju odavamalt

Hääd lugemist ja (mitte)nõustumist.

2500 km? Mina läheks Istriasse või Horvaatia põhjapoolsetele saartele (Krk näiteks). Istria eeliseks, et saab rohkem ringi vaadata ja soovi korral ka Itaaliasse-Sloveeniasse sisse põrgata. Kui kindel plaan looduses ja rannas vedeleda, siis saare peal on praegu tiba rahulikum ja kaunim. Mida lõunapoole Horvaatias sõita, seda rohkem kilomeetreid muidugi, aga loodus läheb aina ilusamaks (mitte, et põhjas inetu oleks).

Nagu ütlesid, on internet materjale täis. Üks, mis mulle silma jäi Beyond Baikal http://www.wanderlust.co.uk/magazine/articles/destinations/beyond-baikal

Kui Hannese kommentaarid on puhas kuld, siis see artikkel ehk pronksi mõõdu annab välja :-)

Mul seisis Eesti numbrimärkidega auto 3.5 aastat ilma kindlustuseta Belgradi tänavatel. Keegi ei tundnud huvi. Samas mul oli 5-7.a. vana jaapanlane. Sakslasi varastatakse oluliselt rohkem, Passatid jms on suurim riskigrupp. Parklasse jätmist hindan ma ohutuks. Samas kõik kohalikud kasutasid (minu meelest vanast harjumusest) roolilukke.

Noorem generatsioon (alla 30 või isegi 35. reeglina vene keelest aru ei saa. Mina prooviks esmalt inglise keelt. Samas vene keel on ikkagi sõsarkeel, seega kui turul vaja aru saada, kas õun on magus või hapu, siis tasub pigem vene keelega mässata.

Vahetuspunktides on kiirem teenindus ja parem kurss.

Iga serblane teab oma palka ka euros. Kuigi reaalset vahet pole, saad mõlemad ilusasti igal pool dinaarideks vahetada.

http://www.wanderlust.co.uk/article.php?page_id=3172

Linnadest jäid kõige rohkem UK reisijad rahule Luang Prabangi, Siena ja Berliiniga. Eelmise aasta lemmikutest on seekord esikümnes lisaks mainitud Luang Prabangile veel Kyoto, Krakov ja Boston ning taaskord Tallinn soliidsel 10ndal kohal.

Riikidest eesotsas Namiibia, Oman, Uus-Meremaa, Austraalia ja Laos. Eelmise aasta lemmik Jaapan seekord kuues.

Uuendusena on riikide seas eraldatud "uued sihtkohad" (emergining destinations) - sinna rahulolu edetabeli etteotsa jõudsid Kolumbia, Madagascar ja eelmisel aastal "põhinimekirjas" neljanda koha saandu Bhutaan. Ka Malediivid ja Iisrael kuuluvad nende liigituse kohaselt uute sihtkohtade hulka.

Väga hea sümmeetria piltidel ja ilusad värvid. Lust vaadata.

Kui ise peaks sellise asja ette võtma, siis paneks varasel pärastlõunal Eestist leekima, jõuaks õhtuks Poola ja sõidaks läbi öö. Keskpäevaks Bratislavas. Ma olen ca 10 korda sõitnud ja päevane Poola ei ole transpordiks sobilik kui aega vähe :-)

Ma elasin 3.5 aasta Serbias ning reisin samal ajal Balkanil ringi - Bosnia, Makedoonia, Albaania (ja ka tuntumad kohad nagu Horvaatia, Sloveenia ja Bulgaaria). Need oleks nüüd 1.5 aastat vanad meenutused. mirtel.xanga.com on mõned neist segamini teiste reisidega.

Olin seal kaks aastat tagasi aastat vahetamas. Võrratult tore linn. Päeval oli ka Taksimi kandis meeleolukas ja tore, õhtul sinna ei läinud. Hommik väina ääres on vist kõige toredam 1. jaanuar üldse läbi aegade. Pidude osas ei kahjuks midagi arvata, ses osas meie huvid tõenäoliselt ei kattu. Aga kui 8 miljoni inimesega metropolis sobivat pidu ei leia ... siis vist ei leia kuskil.