ahti

Rändur, liitus Tripiga 16 aastat tagasi
0 meeldimist
10 postitust / 45 kommentaari
58 (9.3%) külastatud sihtkohta
Viimased kommentaarid

Räägitakse, et 20ndal koristasid nad paarist kvartalist kokku 500 tonni prügi.[img_assist|nid=60018|title=|desc=|link=node|align=right|width=700|height=466]

Mina seda ei tea, aga küsi korraldajatelt :) Minu jaoks on küll peaaegu uskumatu et Indias Teeme Ärat tehakse, aga usun et ükskõik kuhu nad prügi ka veavad, sammuke õiges suunas on see ikka.

See lend on igatahes väga äge visuaali poolest. Lend toimub sel kellaajal, kui mägedele kõige parem valgus langeb, ja silmadega vaadete ahmimist on küllaga. Mina tegin tunnise lennu jooksul sada fotot.

Võtmesõna on "Hollandi Antillide" nimes peituv Holland. Need saared on siiamaani Hollandi omad ning sellega kaasneb vajadus Amsterdami ja saarte vahel lennuühendust pidada. KLM ühendab meeldiva kasulikuga ning kasutab neid saari vahemaandumiseks oma Lõuna-Ameerikasse minevatel lendudel (Lima, Quito jne). Osad lennud maanduvad Curacaol, osad Bonaire'il.

Punane Rist ja UNICEF pole kindlasti parimad kohad toetuseks, sest sellest kui väike protsent sinna tehtud annetustest läheb abivajajatele, võib palju lugeda. Kas keegi teab paremaid annetusvariante konkreetselt selle katastroofi taastustööde ja hügieeni parandamise jaoks? Üks mõistlikuimaid variante tundub see väike Saksa agentuur http://www.humedica.org/ mis opereerib Sri Lankal ja Indias, aga ka see pole kindlalt parim variant.

Ega kellelgi lugejatest pole otsekontakte Sri Lankal või Indoneesias kohapealsete agentuuridega, mis pole lihtsalt megaorganisatsioonide kohalikud tiivad?

Kardetakse, et eriti pärast aastatagust Bami maavärinat on asjalood nii, et katastroofi tagajärgede likvideerimiseks kuluv summa on suurem kui kogu maailma riigid ja eraisikud aastas välisriikide abistamiseks suudavad kulutada...

Hea plaan igatahes, kahju et endal pole erilist võimalust lähema aasta jooksul sinnakanti tagasi minna.

Indoneesia kohta ma ei oska kommenteerida, pole käinud.

Kui aega 2-3 nädalat, siis parem võtta ette vaid üks maa. Kas siis Tai või üks tema naabritest. Kõik naabrid on tunduvalt vähem turismiseeritud ja rahvastatud kui Tai. Kui plaan on linnast väljas aega veeta, siis Tais võib see raskemaks osutuda, linna ja tsivilisatsiooni kõik kohad täis. Birma ja Tai vahel on ses suhtes umbes sama suur vahe nagu Hiiumaa ja Stockholmi ümbruse vahel.

Birma ongi kõnealustest maadest skaala ühes otsas ja Tai teises. Laos ja Kambodzha on kuskil seal vahepeal. Birmast jääb igal juhul kõige parem elamus, muljed, rahulolu reisiga jne. Aga maa on suur ja 2-3 nädal on üsna miinimum. 28-päevase viisaga keegi kogu Birmat ära ei näegi (samuti nagu ka kogu Taid ei näeks).

Laos on tegelikult üldmuljelt Birmale üpris sarnane (kuigi mitte ikka päris Birma tase..), aga väiksem ja seega piiratud aja puhul mugavam. Kui jutt on rahvusparkidest, siis Põhja-Laos ongi nagu üks suur rahvuspark, loodust palju, inimesi vähe. 3 nädalaga näeb ära enamiku Põhja-Laosest. On väga selgelt defineeritud tourist trail (Vientiane-Vang Vieng-Luang Prabang-Udomxai-Muang Sing), millelt kõrvelakaldumine on soovitav (aga Vang Viengi koopad ja Luang Prabang tuleb tegelikult ikka ka ära näha). Mina tegin Luang Prabangist alates ringi Phonsavan-Nam Noen-Nong Khiaw, ja ei kahetse. Phongsali pidi olema kõige ilusam koht. Kuuldavasti on mõni turist isegi käinud üle jõe Sainyabuli provintsis, tahaks ka minna. Kindlasti äärmine kolgas aga huvitav. Laoses on üks parimaid reisimise viise jalgrattaga, sest ühistransport on vaevaline ja teed augulised. Mitmed pikamaasõitjad on Laosest läbi läinud ja asjaga väga rahul.

Kambodzha.. raske kirjeldada, külmaks ta ei jäta, mina pigem pettusin aga paljud saavad tugeva elamuse.

Välismaalaste telkimine on kõigis nimetatud maades problemaatiline. Tais on raske leida sobilikku vaikset kohta, Kambodzhas on kuritegevus reaalne probleem, Laoses ja Birmas aga ei kipu ametiisikud vist seda lubama (kuigi usun et praktikas ametiisikud sind kimbutama ei tule..)

Kaua sa seal juba passinud oled ja palju veel olla tuleb?

Mulle tundub, et konkreetse öömaja/guesthouse mainimine selles teemas on natuke libe tee, sest seal sõltub kole palju sellest kui hea isiklik klapp sul pererahvaga on... ja see on juba väga subjektiivne asi, mõni saab parema kontakti Ahmediga, mõni Suniliga.

Kui Hellemai teksti algusest peale lugesin, siis ka mulle esimesena pähe tulnud koht on Tais: Sangkhlaburi, Birma piiri lähedal Kanchanaburist läänes, Three Pagodas Pass'i lähedal. Umbes-täpselt nii rahulik nagu näha juuresolevalt pildilt, guesthouse aias olevalt paadisillalt võid sulpsti sisse hüpata. Järv on tegelikult paisjärv, omal ajal olid sellel kohal külad ja räägitakse et madala veeseisu ajal paistavad mõnede stuupade tipud veest välja ka.

Indias on vist parimad sellised kohad Himaalajas. Meenub Munsyari, see on külake pärapõrgus Nepaali ja Tiibeti piiri lähedal. Lähimast raudteejaamast (Kathgodam) 3 tundi dzhiibiga Almorasse ja sealt veel 10-12 tundi edasi mööda Himaalajat, mida võib sõidu ajal võrrelda Ameerika mägedega. Dzhiibis pooled oksendavad. Munsyaris lõpeb autotee. Seal on (peale mõnede ilmetute hotellide) üks vanamees kes peab Martolia Lodge'i. Aias kasvatab ta lilli ja peab koera. Nagu polekski India. Kusjuures ta ise ütleb et enamik ta külalistest tulevad vähemalt nädalaks. Munsyarist algab ka matkarada Milami liustikule, soovitan soojalt.

Ka Hiiumaal Kärdla ja Lehtma vahel, Tõrvanina rannal laulavad natuke. Vähemalt tegid nad seda 20 aastat tagasi.

Liivikutest rääkides, Hiiumaal Kaibaldis on männimetsa keskel suurim liivik Eestis ja räägiti et ka Euroopas.

Noh, ega kindel ei või olla mida selliste kuulutuste panijad mõtlevad, kuid ma pakun et neil on olnud lihtsalt valusaid kogemusi kaaslaste padu- ja lausjoomisega reisil. Mõned eesti mehed joovad väga väga palju. Ise pole ma sellisel reisil olnud, aga tuttav jutustas ühest Austria suusareisist, kus starditi Tallinna kesklinnast ja oksendamise skoor sai avatud Kosmose kino juures.

Samuti see jutt (kika vist rääkis?) et Tshiilis olla Lufthansa hullude päevade lõpus keeldutud eestlastele alkoholi müümast. Ehk siis viinaga liialdamise äärmused, mis kahjuks on väga tavalised. Kuulutuse panija tahtis ehk vaid sellist asja vältida.

Guesthouse nimi on Martolia Lodge.

OK. Manali kandis pole ma jah käinud, aga kuulu järgi pidi see olema sihuke halvas mõttes backpackerite koht... mustmiljon valget, kes tõmbavad kanepit, käivad meditation course'idel ja otsivad valgustust. Seal ja Dharamsalas on kindlasti palju neid, kes nädalateks ja kuudeks paigale jäävad.

Paigalejäämiseks on vist sobivamad kauged kohad -- mitte Delhist kergesti ligipääsetavad hillstationid nagu Shimla või Nainital.
Maikuus, kui Delhis temperatuur üle 40 tõuseb, põgenevad tasandikuinimesed massiliselt sinna ja see pole mõnikord lõbus.

Juhul kui sa otsid mingit kohta, mis oleks eriti kaugel pärapõrgus, siis mul on tegelikult üks hea soovitus ka: küla nimega Munsiyari (Munsyari). Asub Kumaonis, üsna lähedal Nepaalile ja Tiibetile, ca 30km Nanda Devist ja Himaalaja peaahelikust. 2200m kõrgusel järsul mäeküljel, oru vastaspoolel on 6000m Panchchuli tipud. Orupõhjas on Gori Ganga, mis tuleb Milami liustikult läbi peaaheliku. Mina käisin seal 2001 mais, matkasin Munsiyarist Milami liustikuni ja tagasi. Munsiyarisse pääseb nii: kõigepealt rongiga Kathgodam'i (Nainitali lähedal). Sealt minibussi/dzhiibiga Almorasse (3h, lihtne). Almorast dzhiibiga Munsiyarisse (10h, tõsine mägitee, 15 inimest dzhiibis, pooled oksendavad vähemalt korra, ca 1 dzhiip päevas, kuula Almoras hoolega maad). Munsiyaris on lisaks paarile inetule hotellile üks väike lahke vanamees väikese guesthousega, kus ta erinevalt ülejäänud Indiast kasvatab lilli ja peab koera. Nimi ei ole mul peas, katsun hiljemalt esmaspäevaks selle järgi vaadata ja siia kirja panna. Sihuke idülliline koht, turiste on väga vähe, ja need kes on peatuvad sageli vanamehe juures mitu nädalat.

Assa! Ju on see sama Sara-tüdruk jah, Terra Incognitas ta rääkis et Tshiili oli tema eelmine armastus. Kust seda Tshiili-raamatut saab, kas eesti keelde ka tõlgitud?

OK, siis jah, saan aru. Loomulikult on see huvitavam teekond kui lennukiga :)

Kuskohas sa India mägedes kavatsed olla? India Himaalaja on mu absoluutne meelispaik senini. Ehk lähen sel sügisel Garhwali tagasi. Sikkim polnud mumeelest nii muljetavaldav, ja Himachal Pradeshis ega Ladakhis pole ma veel käinud.

Oi, hellemai, kui saad siis tervita minu poolt seda kutti kes Cafe Culturet peab. Eh, igatsus tuleb peale, mis sest et viimati alles pool aastat tagasi Freak Streetil olin. Kus öömajas sa oled? Mina alati Annapurna Lodges, valdavalt toad 301, 305, 405.

Teema juurde tagasi tulles.. krt ma pole mingit erilist idaeuroopa värki märganud. Lääneeurooplaste hulgas on minumeelest siiski palju ka neid kellel ülalkirjeldatud stomack problemit pole. Eks ka eestlastel on stomack problem, kui vaadata nende käitumist turismimekades.

Selles Varraku Rännuraamatu sarjas, kus fantastiline "Dzhinnide linn" ja minuarust kesisevõitu "Ma nägin maailma algust" on, jätkub muidki väga huvitavaid raamatuid. Näiteks Sara Wheeleri Antarktika-raamat "Terra Incognita" on ka väga hea.

150 dollari kohta tundub see teekond ju kohutavalt pikk olema. Nagu ma aru saan, oled sa praegu Indias? Ehk siis otsetee (lennates) asemel maad mööda meeletu ring India-Pakistan-Kashgar-Urumchi-Kunming-Laos. See on ju 8000 kilomeetrit, raske ette kujutada kuidas seda oleks võimalik 150 dollariga läbida.

Tiibeti kaudu minekut oled sa ilmselt juba kaalunud, seal on vist põhiprobleem kontrollpunktide vältimine jne. ThornTree kohaselt suleti 26.aprillil SARSi tõttu Nepaali/Tiibeti piir ja kõik KTM-Lhasa lennud on cancelled. Nii et sealtkaudu on kah riskantne.

Kas sa oled mõelnud ka merd mööda minekule, India->Andamani saared->Tai? See läheks küll vist rohkem maksma.

Eks sellel sõnal ole jah kaks kõla.



Halvakõlalise backpackerluse mekad on KSR, Thamel, ja Tai rannad.



Heakõlalise omad on rohkem sinna Birma ja India vähekäidavate kohtade poole.

Opera 6.11/Linux, töötab küll.

Arvan, et VIPitsemisega tripis probleeme eriti ei tule. LP ThornTrees on need probleemid natuke olemas, kuid seal on VIPide postitussagedus nii suur (1..20 kirja päevas) et see muutub paratamatult nende elu oluliseks osaks. Trippi vôetakse ju ikka natuke kergemalt ja probleemid pole nii suured.

Kokkutulekule tuleks ka mina hea meelega.

Kord kui ma Delhis waitinglistil olin, andsid checkinnitibid ühele business classi tüübile kinga selle eest, et ta oli reconfirminud ainult 48h enne lendu, samas kui nõutav on vähemalt 72h. Vabanenud koha sain mina. Mõistagi sealsamas business classis.

Kah Mareki jutuga päri.

Aga mul on küll väga lahedad muljed Laoses inimestega suhtlemisest kehakeele ja 20 sõna abil (millest pooled on numbrid). Lõuna-Amis vabalt igaühega maailma asjust rääkimiseks on muidugi vaja enam-vähem korralikult hisp keelt osata, kuu-paarise õppimise järel saab ainult hädavajalikud asjad räägitud... tead mulle tundub et Laoses selle miimika ja 20 sõnaga sai rohkem :) Võibolla sellepärast, et erinevalt Lõuna-Amist ei eelda keegi et sa nende keelt räägiks, ja ei hakka sulle vuristama Tshiili slängis tenemo que tomar un autobu al lao de supermercao a la do...

Laoses, jah, on probleemiks need toonid.. või kuidas neid maakeeli nimetataksaegi. Ühesõnaga see, et sõnal võib olla täiesti erinev tähendus vastavalt sellele, millise intonatsiooniga ta öeldud on -- langeva, tõusva, või siis mingi muuga. 6 eri intonatsiooni on, nagu Tai keeleski. Ehk siis "lao lao" on "Laose alkohol", esimene sõna öeldakse lihtsalt teisiti kui teine.

Krt ei ole seal Kengtungis see oopium midagi nii silma all -- passisin seal ju 3 päeva ja midagi sellist ei näinud, muidugi ei kiputa sind ka eriti kuskile laskma seal. Ja väidetavalt näeb põldude kandis tuulav valge warlordidele üldiselt väga DEA agendi moodi välja, ja parim DEA agent on nende arvates surnud DEA agent...

Aga nii Mareki kui ka Kristjani soovitusele kirjutan kahe käega alla, Laos ja Birma on ilmarändurile väga, väga head maad.