charlie

Uus kasutaja, liitus Tripiga 15 aastat tagasi
3 meeldimist
28 postitust / 64 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta
Viimased kommentaarid

Tere, Johhaidii!
Kas oled oma sõidu rongiga teinud? Minul tuleb juunis 2016 teha rongisõit suunal Vancouver-Seattle. Tunneks huvi, kuidas toimis, kas pileti ostsid jaamast või juba varem ette? Kuidas oli piiriületus?

Tänud!

Kas siin kirjutatutest keegi käis rattaga Indias? Plaanin tuleva aasta talve teisel poolel kuhugi soojale maale minna rattaga ja üks võimalik variant on ka India. Oleks erinevast infost ja ka reisikaaslasest huvitatud.

Tulin just rattamatkalt eelmise nädala laupäeval. Sõitsime Tallinki laevaga suunal Tallinn-Mariehamn. Laevalt sain maha kell 5 hommikul. Kui vihma ei saja, on nii mõnus ka lihtsalt pargis aega veeta. Rahulik park oli mere ääres valitsushoone taga. Lisaks olid pargis ka jäneste ja lindude puurid, võis nagu loomaaias ringi käia. Turismiinfo tehakse lahti kell 9 hommikul. Kui väike matkapliit on kaasas, ei ole hommikusöögi tegemine probleemiks.
Hotelle meie ei kasutanud, olime metsikult looduses.

Käisin 2011.a rattamatkal Tais ja Kamboodzas, seega sai omal rattal (loe: nahal) tunda sealset liikluskultuuri. Kamboodza on märgatavalt hullem kui Tai. Esiteks puuduvad seal teeperved, kus ohutult sõita. Valgusfoore nägin mina ainult Phnom Penh-is, liiklusmärke peale pealinna oli riigis ehk napilt rohkem kui käel sõrmi. Liikluses kehtib hierarhia: veoauto/buss - jeep- sõiduauto - traktor - roller- siis tükk tühja maad ning seejärel jalgrattur. Liikluseeskirjad ei kehti (ka ülekäigurajal tee andmine jalakäijale), ainsaks liikluse reguleerijaks on signaal. Sellega saab anda märku nanöövrist, ohust teel, sõbrle tervitusek tuudutada.

Vaatasin nädala eest just sama marsruuti Ryanairiga Šotimaale minekut. Sain küll kodulehelt aru, et tavapagasiks ratast ei võeta ja eraldi selle transport on päris kallis.

Saabusin ise 2 nädala eest just rattamatkalt Kagu-Aastiast ja õnneks ei juhtunud rattaga midagi. Muidugi tuli maksta eraldi tasu ratta transpordi eest. Ratas oli pappkastis ja õrnemad osad omakorda veel pehme toruisolatsiooniga kaetud. Lisaks panin rattakastile suurelt kirjad peale, et tegu on rattaga ja palun õrnalt ümber käia.
Mina oma ratta võtsin suhteliselt juppideks, et kast oma mõõtmetelt oleks väike ja nii ka mugavam üksi seda tassida.

Selles suhtes pooldan Sinu otsust, et pigem ikka korralik oma ratas (kuigi tuleb selle veo eest maksta) kaasa võtta kui kohapealt mingi logu ratast laenutada.

Lisaks on võimalus ka oma ratas kaasa võtta. Ratta ülevedu ei ole sugugi kallis, usutavasti mitte kallim kui kohapeal päevaks ratas laenutada.

Kuna omal Aerosvit-ga ees lend Bangkok´i, siis täitsa mure, mis saab kui lend tühistatakse? Kas pean 24 tundi lennujaamas ootama järgmise päeva lennule? Kas sinna saab peal, see ju ka inimesi juba täis.
Huvitav, mis pähjustab nii suuri probleeme sellel lennul?

Aitäh mcneelson. Plaanisin Siem Reapis olla 1,5 päeva, näis kas selle ajaga jõuab viisa teha valmis. Samas oli mulle kiri pandud saatkonnast passiga kaasa, kust loen välja, et enne Taist lahkumist vormistada re-entry. Kas see tähendab, et Poipetis (lahkun sealt kaudu Kamboodzasse) saan vormistada teistkordse sisenemise ja päris uut viisat ei vajagi?

Küsiks veel teadjamatelt. Sain posti teel kätte passi koos Tai viisaga. Tahtsin 2 sisenemist, sain ühe. Seega 2 küsimust(vabandust kui on juba varem käsitud, aga ei jäänud vastus silma):

  1. Nagu olen aru saaanud, siis eestlased Kamboodzast tulles piirilt viisat taotleda ei saa. Minu puhul konkreetsel piiripunkt Koh Kong (Kambodza) ja Hat Lek (Tai) vahel. On mingi hea soovitus, kust Phnom Penh-is viisat taotleda? Saatkond vs. turismiagentuurid?
  2. Passis oleval viisal ei ole peale märgitud kehtivusaega, kaua sellega võin Tais olla. Piirilt VoA on 15 päeva, kas saatkonnast võetu on 30 päeva või nagu Tai Helsingi saatkonna kodulehelt loen välja 60 päeva?

Vastajatele tänud ette!

Kas sa sukeldumiskauplusi oled vaadanud? Seal on küll. Nt. mina ostsin naisele Sebakist Camaro sussid (endale pole veel raatsinud osta). Eks neid tootjaid ole teisigi. Tald kummist, pealt riidest. Ehk küll kallima kui kohapealt rannaputkast üleni kummist sussid, aga ehk on ka jalas sellevõrra paremad.

Vot sellised:
http://www.sebak.ee/?id=282

Aga kui ma liigun maismaad mööda ja pileti ostan kohapealt? Kas piisavaks kinnituseks oleks kui teha Kamboodza e-viisa?

Tekkis veel küsimus seoses Aerosvit´ga.
Kuidas on kogemusi varem lennanutel pagasiga? Kaduma ei läinud midagi ja jõudis peale Kiievis ümberistumist pagas ka kohale samal ajal omanikuga?
Eriti puudutab küsimus ülegabariidilist pagasit. Broneering on mul pagasile olemas, aga veel maksmata. Teab keegi, mis pagasi lisatasu võiks olla? Kodulehelt otsides nagu ei leidnud.

Mina ei ole ka täpselt aru saanud, kuidas toimida kui minul on tagasilend 19 päeva pärast peale saabumist Taisse. Vahepeal tahaks ära käia Kamboodzas. Muidu on plaan vormistada VoA ja kaks korda 15 päevane viisa sobiks igati. Kuidas peaks piiril tõestama, et ma vahepeal riigist lahkun ja nad mulle ikkagi annaksid saabudes 15 päevase viisa. Kas on võimalik, et hakatakse tasulist transiitviisat sel puhul nõudma?

Küsiks sellist:

Kas keegi on saatkonnast tellinud viisa ka posti teel? Kodulehel ütleb, et posti teel viisataotlusele tuleb lisada oma aadressiga ümbrik ja postikulu on 10 euri. Kas see tuleb sulas ümbrikusse panna?

Kuna praegu on viisa tasuta (olles riigis kuni 15 päeva), siis kas see kehtib ka 2 sisenemise puhul?
Nimelt on plaan vahepeal piiri ületada ja siis tagasi Taisse tulla.

Andrus

Kui mul on olemas lennuupiletid (mis tähendab Estraveli infos, et KINNITATUD lennupiletid?) Bangkoki ning sealt plaanin maismaad mööda liikuda edasi naaberriikidesse ja hiljem uuesti tagasi Taisse kojulennuks, siis kuidas oleks parim viisadega toimida?
a) osta viisa piirilt esmasel sisenemisel ja uuesti sisenedes taas piirilt viisa soetada
b) teha korduvsisenemisega viisa saatkonnas
c) kas peab olema transiitviisa (kui mõne päeva möödudes Taist lahkun) või saab siiski hakkama tasuta turismiviisadega.

2004.a sai käidud autoga Kreekas. Telkisime metsikul kus juhtus nii Kreekas olles kui ka teepealsetes riikides. Mitte kuskil ei tulnud keegi pahandama.

Kreekas olles soovitaks vahelduseks rannas lebotamisele ka Olümpose mäel ära käia. Ilma erilise varustuseta saab üles.

Sõitsin sellel teel 13. juuni k.a. suunaga Riisiperre. Oli igati korras ja suurte pakkidega matkarattal läbitav.

Omalgi plaan seal augusti keskpaigas nädal veeta. Seega oleksin ka huvitatud kasvõi nimekirjast kohtadest, mida kindlasti võiks külastada.
Olen ise ka antud piirkonna raamatuid otsinud, kuid eesti keeles midagi pole. Püüdsin just täna Amazon-st tellida kasvõi inglise keelset, aga sain vastuseks, et minu soovitud aadressile (Eesti ja Tartu) nad ei saada.

Ei hakka uut teemat avama, kuid tahaks teada: kas ratast lennukiga vedades on kindel hind rattale, olenemata palju kast kaalub või käib ratas ikka kaalult läbi ja lisakilode eest tuleb täiendavalt maksta?

Kuid Rumeenias ja Bulgaarias küll. Võin kinnitada kassuke sõnu, et Rumeenia teekvaliteet on suht täbar, eriti linnades. Maastik ka kohati mägine, seega suurt kihutada ei saa. Rumeenia ja Bulgaaria vahel pidime ületama piiri laevaga üle Doonau jõe, mis tähendas korralikku rahalist väljaminekut. Lisaks laevapiletitele "röövis" rumeenlane raha ka väljasõidu eest ja bulgaarlane sissesõidu eest (erinevad maksud). Aasta oli siis 2004, ehk nüüd Euroopa Liidus olles sellist raharöövimist ei toimu.

Olen igati nõus eelpool kirjeldatud nõuannetega. Ratta kvaliteeti ei näita eriti see, mis tootja nimi on raamile kirjutatud (kuigi mingil määral küll).
Parim oleks ise jalgratas kokku panna. Tuleb küll kallim, aga saad rõhuda kvaliteedile. Tavaklient vaatab ratast ostes poes ratta käiguvahetajaid ja neid ka reklaamivad rattatootjad (a la ratas pannakse kokku odavates juppidest aga tagavahetaja pannakse Shimano XT ja reklaamitaksegi kui superkvaliteetratast).
Matkaratta juures oleksid olulised:
Raam: ise kasutan maastikuratast ja alumiiniumraami (kuna käin sellega ka metsavahel sõitmas). Kui nüüd ainult matkaks võtta, võiks eelistada terasraami (CrMo tähis inglise keeles). Terasraami saab purunemise puhul iga keevitusaparaadiga kuskil külas kokku keevitada, alumiiniumraami ei paranda kuidagi. Iseasi, kas korralik raam niikergelt purunebki.
jooksud: ehk peamie asi ratta juures, peavad olema kerged ja tugevad. Jooksudest sõltub kogu ratta liikumine. 1 g kaalu kokkuhoidu jooksudel on võrdne 4 g kokkuhoidu kogu ratta juures. Ei soovita osta udupeeneid võistlusjookse (a la Mavic CrossMax). Võistlusjooksud on mõeldud kaalule 70–75 kg. Tava meesterahvas on ca 80–90 kg, lisaks varustus 15–20 kg. Väike arvutus näitab, et kohe on jooksud puru. Samas ei soovita ka eriti odavaid.
Käiguvahetid ei oma rattamatkal tähtsust, kuna käiguvahetus ei pea toimuma nii kiiresti kui võistlustingimustes. Kindlasti eelista head keskjooksu, kvaliteetseid väntasid, tagakassetti ja korralikku ketti.
Olulised on ka kummid. Kindlasti üks parimaid maailmas on Continental TravelContakt, mis on spetsiaalselt rattamatkamisele mõeldud. Rehv on tugevdatud seintega ja tehtud eriti torke ja purunemiskindlaks.

Aitäh viimasele vastajale, see on tõesti hea mõte.

Veel küsiks randade kohta. kas kohtad, kus ujuda saab on ülerahvastatud (nt. St. Tropez) või on ka üksikuid kohti ujumiseks. Huvi oleks veidi ka snorgeldamist teha, seega huvitaksid kohad kus peale inimeste ka mingeid mereloomi näeb.