sancs

Rändur, liitus Tripiga 10 aastat tagasi. Tahab minna:
5 meeldimist
3 postitust / 40 kommentaari
40 (6.4%) külastatud sihtkohta
Viimased kommentaarid

Vaja on rohelist kaarti ehk siis sisuliselt tõlget kehtivast liikluskindlustuspoliisist. Selle saad oma kindlustusandja käest tasuta.

Parim liikumisviis selles riigis on bussid, liiklus on väga kaootiline, isegi võrreldes Taiga. Rääkimata teede kvaliteedist.

Seega, säästa end ja liikle mugava JJ Expessiga: http://myanmarbusticket.com/buscompanies/get_company/1

Piletid on mõistlik ööbussidele ette ära osta, sest paar nädalat tagasi oli nädal aega ette kõik piletid välja müüdud ja pidin minema Yangonist Baganisse hommikusega. Samas arvestades kui palju tuledeta autosid ja traktoreid seal riigis öösel liikleb, ei olegi päevane buss nii halb mõte.

Hotellide hinnad on tõesti suhteliselt kallid võrreldes naaberriikidega, samas tubade kvaliteet üle keskmise, kuna paljud hotellid on avatud lähiaastatel.

  1. Enamus kohti soovib passi tagatiseks.

  2. Politseiga ei ole mõtet vaidlema hakata mitte kusagil. Kui tahad pääseda ilma suurema ajakuluta, siis tuleb küsida sõbralikult kas saaks ka kuidagi lihtsamalt selle probleemi ära lahendada. Üldjuhul saab.

  3. Ei või B kategooriaga sõita, sest rollerid on seal maal üle 100cm3 kubatuuriga. Samas on politseinikud selles osas küllaltki mõistvad ja kui eriliste lollustega silma ei paista, siis midagi ei tehta. Olen paaril korral ulatanud Eesti id-kaardi lubade asemel ja sellega on rahule jäädud. Liiklusõnnetuse korral ei tule A-kategooria puudumine kohe kindlasti kasuks, seega on soovitav seda siiski omada.

Mõned üldised soovitused:

  • Küsi oma hotellist, millist rollerirenti nad soovitavad ja maini soovitust ka rollerit rentides, siis on ka pettuse oht minimaalne.
  • Loe leping mõttega läbi ja vaata üle summad, mis on lepingus kirjas. Need ei ole sinna niisama pandud, vaid ka rakenduvad kui rolleri katki sõidad või lased ära varastada.
  • Tee rollerist enne lepingu allakirjastamist pildid rendile andja juuresolekul, et ei tuleks hilisemaid vaidlusi defektide osas.
  • Ürita leida veidi kvaliteetsem kiiver, sest munakoored, millega sealmaal üldjuhul sõidetakse, ei oma mitte mingisugust pead kaitsvat funktsiooni.
  • Vaata rolleri tehniline olukord üle. Rehvimuster. Pidurid. Loksud jne...

Tai on küll odav, aga 8 dollariga päevas ei tule seal mitte kuidagi välja kui tahad ka ringi liikuda.

Olen ise seal kohanud rändureid kelle päevaraha on 600bahti ehk 15eur ja see võiks ka olla reaalsem summa, millega päeva kohta arvestada.

Mina vaataksin asja rendileandja seisukohalt. Sõitsid tema pilli katki, rendile anda seda ei saa, päevad jooksevad ja seega ka summa suureneb. Remonditud asi ei ole enam uus asi ja seega on loogiline, et sinna ka mõistlik kasum vahele pandud on.

Võta 15000 bahti kaasa ja mine tee kompromiss ning jäta eestlastest normaalne mulje.

Kui kasutad võõra inimese vara, siis tuleb selle eest ka vastutada. Vägisi sind ju keegi ei sundinud sellele lepingule alla kirjutama.

Erinevad riigid, erinevad nõuded. Sõidukiga millega sisened SRÜ riikidesse, pead sealt ka välja sõitma. Kui ei tule, siis on kuri karjas ja ilmselt tuleb maalt lahkumisel pikem jutuajamine tolliametnikega ning päris soolane trahv. Ei oska öelda, mis saab siis kui auto näiteks ärandatakse Venemaal, ilmselt saab sel juhul asjad kuidagi korda politsei kaasabil, aga mina ei hakkaks venes selliste asjadega eksperimenteerima. Võib liiga seiklusrikkaks kujuneda.

Teine teema on EU-sse kuuluvate Ida-Euroopa riikidega. Ükskõik millises riigis võid auto ära müüa/kinkida ja lihtkirjaliku ostu-müügi lepingu alusel saad hiljem Eesti ARK-s asjad korda ajada.

Ostsin eile piletid selle portaali kaudu Sri Lankale. Makse tegin Master Debitiga ja 10 minutiga olid e-piletid maili peal olemas.

Ei ole WikiSherpa-st veel paremat asja leidnud: http://wikisherpa.com/

Kambodža viisa saad piirilt. Vietnami viisaga on keerulisem, sest maismaa piiri saab ületada vaid saatkonnast eelnevalt taodeldud viisaga. Ainult lennujaamadest on võimalik piirilt viisat saada ja selleks on vaja teha eelnevalt interneti kaudu "letter of approval".

Ehk siis võimalik on teha vastupidine ring, algul lennukiga Taist Vietnamisse ja pärast maad mööda tagasi.

Ka Tais reisides kehtib kuldne reegel - usalda, aga kontrolli. Esimese ettejuhtuva tegelase siiraid silmi uskuda ei ole mõtet ja alati on mõtekas uurida sama asja kohta mitmest erinevast allikast. Versioonid võivad erineda üksteisest päris kardinaalselt.

Taksopettuse vastu saab väga edukalt nutitelefoniga, millel on GPS-i funktsioon ja alla tõmmatud linna kaart, mis ei peagi väga detailne olema. Juba sellise jubina olemasolust teada saades kaob taksojuhil igasugune soov marsruudiga skeemitama hakata.

Poipetist sain aasta tagasi Tai viisa (visa on arrival) probleemideta.

Eks see on nii, et mida sügavamale džunglisse plaanid reisida, seda tõsisemalt tuleks ilmselt ka ravimeid kaaluda. Kehtib ühtemoodi kogu piirkonna kohta olenemata riigipiirist.

Kui aga rännak päris metsiku looduse keskele ei vii, siis on suht tõhusaks abinõuks ka aerosoolid sääskede tõrjumiseks. Samuti tasuks toas uksed, aknad kinni hoida ja kasutada putukavõrku. Sellised elementaarsed abinõud aitavad riski vähendada päris oluliselt.

Viisa järjekord sõltub sellest kui palju visa-on-arrival taotlejaid on sellel hetkel lendudega saabunud, seega ei ole see kuidagi ette prognoositav. Minul oli 50 hindut järjekorras ees ja aega läks tugevalt üle tunni, teistkordsel sisenemisel läks aega vaid 5 minutit. Seega väga suhteline.

Mina tellisin oma viisa approvali http://visatovietnam.org lehelt. Kõik toimis väga kiiresti ja korrektselt. Paari päeva pärast minek, eks siis näha ole, kas ka viisa sama lihtsalt väljastatakse lennujaamast.

EDIT: Nüüdseks tagasi ja lennujaamas toimis kõik probleemivabalt.

Mina reisisin bussidega Saigon - Phnom Penh - Siem Reap - Bangkok ja sõit oli täiesti talutav. Sõnu limuousine ja lux ei maksa liiga tõsiselt võtta, samas ei ole ka midagi ekstreemset, osad liinid kannatasid võrdlust ka meie ekspressidega. Buss teeb piisavalt peatusi söögikohtades, vahel isegi liiga tihti. Piisavalt on aega einestamiseks. Vietnami - Kambodža piiril ajas üllataval kombel reisisaatja viisad ise korda, seega piirivalvuritega kemplema ei pidanud.

Üks võimalus on sõita Phnom Penh'i ja siis alla Sihanoukville'i. Teine võimalus on Saigonist mingi osa paadiga vett mööda ja siis bussiga vist otse Sihanoukville'i. Sellist varianti pakkusid paljud reisibürood Saigonis.

Kui bussiga reisida, siis kindlasti võtke soe riie ülesse bussi kaasa kui pagasi alla ära panete, sest konditsioneeriga need bussijuhid ei koonerda.

Broneerimisest nii palju, et kohapealt saab toa alati odavamalt kui oskad ilusti küsida ja sellist turistide uputust ei ole isiklikult veel seal maal kohanud, et hotellituba üldse ei leiaks. Erandiks on muidugi väikesed saared, kus teoreetiline võimalus on olemas.

Ao Nangi's ei ole just palju teha, kuna see kohake koosneb suuresti ühest peatänavast ja rannaribast. Seega mina soovitaks panustada pigem saartele.

Phi Phi on väike saar mille jalutab paari tunniga läbi. Tavaliselt suht ülerahvastatud, aga kui inimeste vastu midagi ei ole, siis kindlasti huvitavam koht viibimiseks kui Ao Nang. See on ka ainuke koht, kus mul on esinenud väikseid probleeme hotellitoa leidmisega. Hotellid on kallimad kui maismaal ja odavamat AC tuba on keerulisem leida, eriti full moon party ajal.

Paate on Phi Phi'l palju ja täpselt nii see käibki, et astud juurde, esitad oma soovi ja (soovitavalt) tingid hinna paika. Taimaal on kõik kokkuleppe küsimus ja see kas ta jääb teid ootama või tuleb järgi sõltub teie omavahelisest kokkuleppest. Järgi tulemise puhul ei ole mõtet kogu raha ette maksta, muidu võib teinekord ootamine päris pikaks kujuneda. Alati ei pruugigi tegu otseselt pettusega olla, lihtsalt raha ette saades kipub ajataju neil kaduma :)

Esimest korda Kagu-Aasiasse reisides kirusin ma ennast maa põhja, et pidin mitu nädalat seljakotis kaasa vedama tossusid, mida ma kordagi jalga ei pannud. Mugavad plätud ajasivad asja väga edukalt ära kui ei ole just plaanis sügavasse metsa matkama minna. Samas saab alati tee peal olles soetada vajalikud jalavarjud, need ju ei maksa seal kandis eriti midagi. Viimasel korral astusin Tallinn-Helsingi lennuki peale plätudes ja fliisiga, kuigi väljas oli -20c. Oli inimesi, kes vaatasid mind natuke imelikult :)

Samuti pean ise oluliseks seda, et saan oma seljakoti võtta käsipagasisse. See kergendab ja kiirendab reisi kulgu. Ei viitsi lennujaamades liigselt molutada ja oodata oma pagasit. Seega ei tule mul mõttessegi kaasa võtta terariistu, isegi küünetangid jätan koju, sest selle kõik saab ju esimesest ettejuhtuvast poest soetada peenraha eest.

Maailm on siiski suhteliselt tsiviliseeritud paik ja kui veidigi raha kaasas, siis ei maksaks seljakotti "igaks juhuks" üle pakkida.

Meie inimeste "viga" on pigem ikka selles, et Eesti keskmine palk on veel tugevalt alla 1000 euri ja seega 200 euri pärast ollakse nõus lennujaama romantikat natuke pikemalt nautima kui teistes heaolu ühiskondades :)

Cha-Ami piirkonda tõesti ei ole sattunud, võibolla siis provintsiti on jalgrattakultuur seal maal erineval tasemel.

Tõepoolest kui võrrelda mootorrattaga sõitmist Eestis ja rolleriga sõitmist Tais, siis on viimane märksa ohutum transpordiviis. Seal maal on siiski kaherattalised nii levinud liikumisvahendid, et iga autojuht oskab nendega arvestada.

Samas kehtib seal minu kogemuste põhjal reegel, et karda teist valget turisti, kes sulle autoga või rolleriga lähedale tuleb. Kõige ettearvamatuma käitumisega ongi nemad. Samuti karda ennast ja ära mine liiga uljaks, sest tihti teevad inimesed turistina võõrsil asju, mille peale kodus ei tulekski...

Loomulikult on seal näha ka palju õnnetusi rolleritega, aga kui arvestada kui vähe on Eestis mootorrattaid ja kui palju inimesi siin ühe suvega ennast mootorratastel vigaseks ja surnuks sõidavad, siis julgen pakkuda, et Eestis on selliseid juhtumeid suhtarvuna 100x enam.

Keegi siin eespool küsis jalgratta rentimise kohta. Mina olen näinud jalgratast seal ainult lastel ja paaril korral ka külavahel. Üldiselt on seal lihtsalt enamuse ajast nii palav, et jalgrattaga sõitmine ei õigusta ennast mitte kuidagi.

Hea ajastus tõepoolest. Loomulikult oli selle algse postituse mõte informeerida teisi foorumikasutajaid. Foorum ju selleks ongi, et ei peaks kõike omal nahal järele proovima. Oma hilisemad lennud olen saanud veel soodsamalt tehtud ja äriklassi järgi vajadust ei ole senini tundnud:)

Bangkokist tagasi tulles hilines lennuki väljumine 4 tundi Pariisis oleva tormi tõttu. Seega ei oleks me enam Amsterdamis jõudnud Tallinna lennukile.

Air France organiseeris meile otsepileti China Airiga Amsterdami nii, et meil oli piisavalt aega jõudmaks Tallinna lennu peale. Kogu esialgne lend tagasi oli siis Bangkok-Pariis-Amsterdam-Tallinn Air Franciga, seetõttu ilmselt ka ladus ja tasuta asendusreis meile otse Amsterdami anti.

Kui oleksid olnud erinevate lennufirmade lennud, siis ma ei kujuta ette.. olekski vist pidanud uued piletid ostma ja pärast kindustusest pappi tagasi kauplema.

Mina saan aru, et saade toob vaatajani lihtsalt kaks erinevat reisimise tahku. Üks siis Jõekalda stiil, mis on omane paljudele ka meie endi kaasmaalastele ehk siis peenutsemine ja reisimine ühest luksuslikust hotellitoast järgmisesse, vahepeal peatudes ka mõnes massiturismi sihtkohas, adumata oma ümber olevat tegelikku eluolu.

Teine ehk Margna stiil ei ole mitte ekstreemne vaid ekstreemsem. Ekstreemsus sõltub ju suuresti ka inimese personaalsest vaatenurgast. Sellele kes alati on reisinud Jõekalda stiilis, tundub Margna stiil vägagi ekstreemne. Teisele, kes üksi ja seljakotiga pool maailma läbi on rännanud, ajab tõesti sõna ektreemne selles kontekstis näo muigele. Arvestada ju tuleb ka seda, et saade on tehtud keskmisele tüüpilisele eestlasele, kelle jaoks igasugune reisimine on küllaltki ekstreemne tegevus.

Paraku on see saade ikkagi suht lahja välja kukkunud, eriti just Jõekalda osa. Tundub nagu ta ei saaks reisimise ideele üldse hästi pihta. Samas nii paljude foobiatega tegelasel ongi vist reisimist keeruline nautida :)

to adams

Ilmselgelt oligi probleem selles, et teised andsid juhiload :)
Kui kõik oleksite üksmeelselt ulatanud ID-kaardid, siis vaevalt et politseinik oleks midagi aru saanud.

el obrero

Kolmekesi on täiesti sõidetav :) Üks kohalik neiu sõidutas meid niimoodi ringi ja kui muidu ma eriti naiste käte rooli ei taha usaldada, siis peale esimest paari minutit tundsin end täiesti mugavalt :)