frank

Rändur, liitus Tripiga 11 aastat tagasi. Tahab minna:
13 meeldimist
6 postitust / 34 kommentaari
89 (14.2%) külastatud sihtkohta
Viimased kommentaarid

Sain ka mina Swed-ist vastuse, et pankrot ei kvalifitseeru kindlustusjuhtumiks ning antud juhul arvatavasti Estonian Airi negatiivse otsuse tagajärg tähendab, et lennud asendatakse või kompenseeritakse.

Esimene neist on OK. Iseasi, et jätkureisile registreerimisega jama ei tekki.

Kui läheb kompenseerimiseks siis vaid EA lend, kuid mitte ülejäänud reisile tehtud kulutused.

Lühidalt: kõik kindlustused saadavad pikalt ning Lõuna-Ameerikasse reisiks tehtud kulutustest ca 6k on EA lennu ärajäämisel lootus tagasi saada vaid 300 euri (2 inimest) ning seda ülejäänud osa riski pole võimalik enam millegiga maandada.

Lisaks pikale teekonnale võid arvestada poole osas keskmise kiirusega 40 km/h. Seega 15-16h sõidad ja 8-9h ööbimise peale. Ringi vaatamiseks jäävad vaid minutid.

Tegin kunagi ka selle reisi: läbi Soome Nordkapi ja tagasi kuni Trondheimini rannaäärt pidi ning sealt läbi Are Stokki. 14 päeva ja ka siis oli liiga palju sõitmist.

Kui neid hytte plaanid kasutada siis peaksid juba enne 8 õhtul neid kokku leppima, peremees ei pruugi 24h kättesaadav olla. Norras võid metsikult ka ööbida aga selleks on omad reeglid, millest on ka siin foorumis korduvalt kirjutatud.

Vist ikka täna kell 20 00, Eesti aja järgi.

Gloobus´ele: Jah ma pean silmas turismi piirkondi, mida suur enamus Eesti turiste külastab. Kairos võivad ja arvatavalt ongi lood teised, juba enne reisi, postituse all "Egiptuse pantvangidraama" kirjutasin:

Üsna elementaarne on reisides jälgida turvalisusega seonduvaid riske ja need maandada. Ka täna Egiptusesse reisija peab olema tähelepanelikum, kui ülelahe reisides. Samuti on rida asju, mida ei soovitaks tänasel päeval Egiptuses ette võtta. Kasvõi Kairosse minekut tasuks tõsiselt kaaluda (kuigi olen kindel, et vähe sellest, on seal ka ikkagi valge nahaga inimesi “surnute linnaosas” homme ringi kolamas).

Miks ma aga Egiptuse kasuks otsustasin oli lihtsalt asjaolu, et oma lohakusest, et nii hilja hakkasin reisi valima laste koolivaheaja ajaks. Ajalises mõttes oli saada olevatest parim just see -> Egiptus ja Hurgada.

Kahjuks või õnneks ei ole see reisija, kes peaks jälgima liialt hinda. Seekord sai valitud lihtsalt selline reis. Kõigis siin olevates väidetes on omajagu tõttu ja ka mitte vähe isikupära ("kellele tütar, kellele ema").

Ega see Egiptus hetkel polegi nii "must-valge" vaid midagi vahepealset, loodan, et kel sinna asja leiab siinsetest aruteludest midagi asjalikku, et teha omi otsuseid.

Eesti turistide lemmik on ikkagi Egiptus http://tarbija24.ee/242426/eesti-turistide-lemmiku-tiitlit-hoiab-egiptus külastuste arvu poolest. Kahtlemata ei ole seda riiki aga eestlaste ilusamate sihtkohtade topis.

Kogu see Egiptuse teema on justkui kallutatud, paljud isegi häbenevad välja öelda, et nad "Lõuna-Eestis" käivad. Mina julgesin sinna minna, võta kaasa lapsed ja tagasi tulles anda edasi sõnumit, et pole seal häda midagi. Ma pidasin silmas riigis poliitilisest olukorrast tingitud aspekte.

See, et Egiptus on paras peldik, ei vaja lisakommentaare.

See teema kaldub kuidagi lastele sobivate reisikohtade peale siis ka siin osas võivad arvamused minna väheke lahku ning asjad hakkavad sõltuma laste vanusest ennekõike. Kuid kindlasti igaüks tahab oma lapsele parimat ja ka parimaid puhkusi edasi anda.

Nii, et ikka vastavalt oma võimalustele ja soovidele. Kuid julgen välja pakkuda, et kogu Euroopa on lastega reisimiseks OK. Suvel - Põhjamaad, kevad-sügis - Kesk-Euroopa ja Vahemere maad jne.

Tšultanja !

Meie ühine osa on see, et me aeg-ajalt kulutame aega trip.ee-s aga antud teema juures on erinevus see, et mina tulin just Egiptusest ja räägin sellest, mida tean aga millal sina viimati käisid, me ei tea. Kuid arvatavasti mitte peale viimati teemaks olnud "draamasid".

Minu lapsed ja pere on minu isiklik asi ja kinnitan, et me ei ole ebanormaalsed. Minu võimalus on see, et suudan anda oma lastele head kasvatust, "laia silmaringi" ja kindlustunnet.

Sellist lolli videod seostada hetke poliitilisest olukorrast tingitud mõningaste segadustega on demagoogiline. Mina ja ka paljud teised võiks tuua sada põhjust, miks Egiptust külastada ja ka vastupidi. Iga inimene elab oma elu ja otsustab kuhu ja millal reisida või istuda üldsegi kodus.

Kahtlemata võib leida iga riigi kohta infot ja linke, mis kajastavad negatiivsust. Ka Eesti kohta. Sealjuures ei tuleks ma kohe seda seostama sinuga (või sinu lastega). Seepärast ka palve, et "ära lahmi" sest see ei ole kooskõlas foorumi reeglitega (otseselt välja loetav, et Nile ja minu lapsed on ebanormaalsed).

Ma ei näe mingitki põhjust, kel plaan reisida Egiptusesse, peaks selle ära jätma, riigis valitseva olukorra tõttu.
Suhtlesin paljude kohalike müüjate, taksojuhtide ja hotelli töötajatega. Kõigi ühine seisukoht oli, et turistidel on seal turvaline. Need sündmused, mis lähiajal on seal toimunud, on halb. Kuid kaugeltki mitte võrreldav ´97 aasta novembris toimunud rünnakuga turistide suunas Luxori lähistel Hatshepsuti templi juures.
Pigem on lähiaja sündmused olnud meeleavalduste tasemel, ning tähelepanu köitmiseks on kaasatud turistid. Selleks, et seda ei korduks on toodud välja turismi piirkondadesse palju korrakaitsjaid, hotellidest ei lasta lapsi üksi välja, .. püüdsin leida, midagi mis võiks olla täna tavaturistile ohtlik, aga ei leidnud midagi.

Nõustun Nile Delta´ga, et patareide laadimiseks ei pea alati reisima ja avastama ning seda on võimalik teha kodu lähedal SPA-s või 7-päeva hotelli basseini ääres. Oma perega olen teinud ka iga aasta "Nuustaku" tiire ja tütre soovil leian aega veekeskustes käimiseks. Kuid armastan ise reisida ja see meeldib ka lastele. Olen soetanud matkabussi, millega juba see aasta lähme seitsmendat aastat Euroopasse reisile. Vahemere äärne Euroopa osa (reeglina lennates) on võrreldes Egiptusega vähemalt sama mugav, turvaline ja lõbus. Hinnalt aga kindlasti kallim, ning kesk-talvel liiga jahe. Siiani pole omi lapsi lennureisile kaasanud, kui lend pikk või "pampers püksis". Loodan, et pole ainuke, kel reisimine on kirg, hobi ja meelelahutus.

Julgeksin soovitada ka Goslari linnakest. See peatänav, mis oli küllaltki kitsas jättis unustamatu pildi. Kuigi liikluseks on avatud suurem osa tänavatest siis mõistlikum on liikuda jala ja aeg maha võtta.

Brockeni mäel nõidu me ei näinud aga volbriööga polnud ka siiski tegemist.
Harzi mäestiku lõunapoolsel küljel jäime väheke hilja peale ööbimis koha otsimisega ning olime sunnitud ööbima metsikult. Kuid nii päikese loojang, kui tõus olid vägagi kenad.

Kui seda üldse urbaniseerunud ornungiga Saksamaa kohta saab öelda siis õnneks on Harz kaugel suurlinnadest. Tasase põhja ja kesk osa kohta on see looduslikult üks vaheldusrikkamaid paikku. Mäed on veidi küll üle 1100m aga paarisaja km raadiuses teist sarnast ei leidu.

Need väike linnad on kas II maailmasõja järel kenasti taastatud või olid need sel ajal veel nii pisikesed, et liitlasväed ei pidanud vajalikuks neid lammutada. Lüneburg (ca 150km põhja suunas) on vististi ainuke linnadest, mis neil 45-ndal kahe silma vahele jäi.

Nii nagu teema pealkirjast tuleneb, on küsimus väikese lapsega hakkama saamine Marokos. Lennureis ei ole antud kontekstis primaarne.

Kui aus olla siis Maroko ei ole puhas maa. Seetõttu peab seal rohkem pöörama tähelepanu hügieenile ja toidule. Samuti on probleemiks teistsugune kultuur (mu naisel on siia maani silme ees, kui tänava ääres toimus kaamli veristamine).

Liiklemine mägedes on andnud mulle selle võimaluse, et ma saan öelda, et Maroko mägiteed on kõige hullemad, kuhu ma ise olen sattunud (Boliivias on käimata). Ka liiklus linnades ei ole see, mis Eestis. Kord elus on mulle, kerjus tänavalt raha tagasi visanud, sest tema arvates ma andsin vähe. See oli Marrakeshis.

Marokoga kaasneb päris palju täiendavaid riske võrreldes a´la Kanaaride, Madeira või vahemere saarte ja põhjarannikuga, imikuga reisides. Kindlasti aga kui suudad puhtalt välja tulla, oled pakkunud oma lapsele sooja ja päikest.

Arvestades, et otselende Marokosse pole, siis lend sinna on kokkuvõttes vaevarikas, seepärast oleks väikelastele ikka parem otselennud. Minus on piisavalt tolerantsust nii väikelaste, kui pensionääride suhtes ning mind nad väga ei häirigi. Kuid nõustun Agnes1-ga, et lapsele endale võib saada pikk lennureis suureks ebamugavuseks.

Minu arvates oli see Carrefour ka seal Marjane Mall keskuses, mis jäi nii veerand tunni kaugusele keskusest lõuna suunas. Kui küsida taksojuhilt siis kindlasti teavad.

Lennureisi vastu pidamine ilma kaasreisijaid häirimata .. nojah, sõltub lapsest. Kui aus olla siis oma lapsi ma nii väikestena pole kaasa vedanud ja Maroko ei ole ka selles osas parim valik. Kuid ennekõike peavad seda vanemad otsustama, sest teised ei tea detaile, miks inimene on otsustanud nüüd ja praegu sellise reisi ette võtta.

Ahjaa. Tuntud headuses on seal mandariinid-apelsiinid. Ei tasuks ennast neid sööma unustada, kui veel laps rinda saab (gaasivalud).

Rekkadega on nii, et pühapäeval tohivad sõita vaid külmikuga rekkad, millel kaup peal.

Esmaspäeval, kui Warssavas olime siis olid küll muuseumid avatud. Kuid see on pealinn, põhjakaldal võivad olla teised lood. Kord jäime aga muuseumi ukse taha, et meil ei olnud zlotte ja kaardimakse võimalus puudus. Õnneks mitte kauaks, sest tädi pigistas silma kinni ja lasi meid heast tahtest sisse. Absurd oli ka see, et euros ei saanud paraku maksta.

Varasemast ajast oli see Sopot rohkem Poola laulupealinn, võiks Leplandi käest küsida, millal toimub ... äkki astud sealt läbi ka. (pean silmas Ott Leplandi, meie laulepealinna võitjat. Tegelikult oli see vist Anne Veski, kes seal kaheksakümnendate keskel võitjaks osutus).

Marokost leiad üsna palju Euroopast imporditud kaupu, eriti Hispaania ja Prantsusmaa päritolu. Olen kindel, et nende hulgast leiad ka endale ja lapsele sobilikku. Iseasi, et kuidas sa leiad seal üles suuremad poed, sest väiksemates "supermarketitest" sa neid (lapsetoit, mähkmed) ei pruugi leida.

Marrakeshi turult palun ära mine neid otsima, kes käinud teab ise, millest räägin. Õigemini hoia sellest võimalikult kaugele.

Kindlasti äratad kohalike silmis tähelepanu, kui nii väikse ja valge lapsega ringi liigud. Lihtsalt arvesta keskmisest suurema tähelepanuga, mis võib ka kohati kasuks tulla, kui vajad abi.

See teema on isegi laiem, kui pealkirjast välja loeb. Üldistatult võiks see olla - häirivad turistid.

Kord tuli "pauk luuvarrest": Tallinnast lennukile minnes, istusid meie taha kaks väljapeetud vanemat eesti daami, saabudes aga istusid me taga kaks ropendavat, maani täis ja kõiki lauldes kommenteerivat "ilusat-rikast-tarka" naist. Ei olnud parim lennureis.

Reaalne elu on aga see, et häiriv turist on ca 69% juhtudest venelane ja 96% juhtudest on põhjuseks alko. Omades paljusid vene sõpru siis nende seletus "viina joomisele" on, et see on osa rahvuskultuurist.

Lisaks meenub juhus, kus Bora-Boral korralikus hotellis prantslane hommikusöögi lauas komplekteeris endale ja oma perele lõuna- ja õhtusööke käekottidesse. Julgen panna selle mehe samale tasemele, mis purjutav venelane, koondnimetusega: häiriv turist.

Iseenesest on Fortuna poolt hea küsimus.

Olen ka tundnud ebameeldivusi, ning seda just parimates hotellides. Esimesed korrad nad häirised rohkem, hiljem vähem aga paraku on lihtsam neist mitte välja teha. Vene turist on rikas turist ning teda ei minda ka nii kergesti noomima, sest nad teevad head kassat hotellilegi. Muidugi, kui kaasa võetud alko on otsa korral.

Siinjuures meenub legend lärmakatest vene turistidest, kes öö läbi olid hotelli öörahu rikkunud ning lõpuks ühel sakslasel viskas üle ja ta läks neid noomima: "no kuulge, kell juba kuus hommikul aga Teie ... ". Vastuseks sai: "no aga Teie sakslased tulite meie maale pool viis hommikul!"

On olemas riike, kuhu nad ei kipu. Need on kas väga kauged ja kallid või kriminogeensed. See aga ei ole vastus teemaalgatajale. Sõber Valgevenest tuli tagasi puhkuselt ka Egiptusest ning küsimusele, kas oli hea puhkus, sain vastuseks: "Vägev, jõime nädalaga nelja peale 18l viina." ... Pärast seda ma jäin mõtlema, kas on ikka sõber ...

Kaks nädalat tagasi tulin Guatemalast ning annaksin sellele riigile plusse. Kui ikka julgust on minna ja olla oma tegemistes ettevaatlik siis näed ikka päris "naturaalset elu".

Liikusin erinevate vahenditega aga nädalaks võtsin ka rendiauto. See, et ma selle ühes tükis tagastasin oli õnnelike asjade kokku langevus. Ostsin küll parima teede kaardi, kuid neid teid, mida sai sõidetud, ei olnud seal peal. Kohati tuli sõita läbi mägijõgede, põldude vahesid, jne .. ja ega need kõrvalteed head ka ei olnud. Kuid nii nagu ikka me kõik soovime näha seda tegelikust, mitte turistidele lavastatust - oli see väikeste pingutustega ka kätte saadav. Kesk-Ameerikas aga minuni jõudis teadmine, et mida tähendab olla "valge inimene".

Kui meil siin ei saa naised poest toidukotidega autoni siis seal tulid naised metsast puudega. Puud olid ilusti kokkuseotuna pea peal. See mees, kes üüratul põllul, mäeserval käsitsi mullakamarat ümber pööras ja õhtul külas teiste meestega õlut jõi, ... püstolid vööl. Paljuski seal nähtu pani mõtlema, kui hästi me elame.

Igal juhul, kes sinna kanti minemas siis parim variant on ise ringi liikuda. Olen siit varem lugenud, et pimedal ajal bussid ei sõida aga tegelikult oli neid päris palju liikvel. Kohtasime aga palju seda, et "gringode" käest võetakse kallimat hinda. Ka politsei tuli põhjendamatult raha tahtma, mille lahendasin veerandtunnise jutu ajamisega (tema hispaania, mina inglise keeles) andsin talle kimbu häid banaane ja läksime sõpradena laiali. Tegelikult on see hispaania keele väiksemgi oskus väga vajalik.

Ma olen reisinud aastaid, lennanud sadu tuhandeid miile ning mu pagasiga on olnud saabudes alati kõik korras. Seda ilma "torudeta" siis ma küll ei saa aru, et ma eelnevalt midagi valesti ütlesin. Rahutu idee võib olla paljude jaoks kasulik, kuid ma arvan siiani ennast kuuluvat suurema enamuse hulka, kes saavad hakkama vanamoodsalt.
Selgituseks, et kui lennujaamadest olen ostnud veine jne. siis olen alles hoidnud neid võrksukasid, mida järgnevatel reisidel on mugav kasutada. Samuti on küllaltki palju selliseid reisijaid, kes ökonoomsemalt on üritanud toimetada ning võtavad kaasa palju sööki ja jooki. Tagasi tullakse aga poole tühjema ja poole kergema kohvriga.
Vabandan, et kui ma kedagi häirisin. Andsin ju ainult edasi kõige klassikalisemaid soovitusi.

Kui siinjuures ettevõtta järgmine tase, matkabussiga reisides, kuidas pakkida purke ja pudeleid. Olen kindel, et see on isegi tõsisem küsimus. Siin on paratamatus, et kasvõi külmkapp on sul kord täis ja siis pooltühi. Kõigis olukordades, ka järsemad pidurdused, pöörded ja ka kohalt minekud, jääksid asjad terveks ning seisaksid omal kohal on väga oluline. Arusaadavalt sa kõike ei saa kogu aeg niimoodi pakkida nagu lennureisil kohvrit. Asjad peavad olema ka mugavalt kätte saadavad. Kodanik "rahutu" toru idee pani mul mõte liikuma, et peaks tegema matkabussi tagaosas olevasse garaazi sellise torudest riiuli, kuhu oleks hea panna klaaspudeleid ...

Tegelikult saab ka ilma torudeta.
Nt. Lennujaamades on sellised võrksukad pudelite tarbeks. Igasuguste pakkimiste juures on reegel, et sa ei tohi panna neid omavahel kõrvuti ning võimalusel tuleb panna neeed kohvri keskele, mitte servadesse. Keeratavad korgid tuleks veidi üle keerata. Hambapastad, shamponid jne .. on mõistlik panna omaette kilekotti. Hea oleks, kui kohver poleks pool tühi ehk asjad omapäi ei muudaks kohvris asukohti. Lisaks paneme meie alati osa asju veel kilekotidesse, kuna need on liialt mustad ning osa asju sellepärast, et need kindlasti ei läheks mustaks. Keskmine reisikohvri pakkimine toimub 5 min, ning alles siis, kui kõik asjad on kohvri kõrval. Vigu tehakse reeglina hiljem asjade lisamisega, mil need jäävad kohvri pealispinnale.
See, kuidas lennujaamades pagasit menetletakse on karm. Põhimõtteliselt, peab arvestama, et see kohver võib kukkuda paari meetri kõrguselt ning selle peale võidakse panna veel 100 kilo kohvreid.
Lisaks olen sunnitud aeg-ajalt pakkima foto- ja videotehnikat äraantava pagasi hulka (kuna on seda vahest rohkem kaasas) ning sellega tasub ka pakkimisel olla ettevaatlik.

Naelkummidega olen sõitnud Valgevenes viimased kolm talve ja miilits, kui on kontrollinud, pole sellest kordagi küsimust teinud. Eesti load on OK.
Kaasa kindlasti kindlustuse roheline kaart ja kui tehnilises passis juhinime sees pole siis not.volikiri.

Mina ei saa garanteerida, et ka tulevikus 100% eestlastega saab olema Egiptuses OK. Kuid see paanika, mida siin külvatakse on liiast. Ilma reisimatagi on selge, kes kodust välja astub, temaga võib midagi juhtuda. Veelgi enam, kodus sureb suurem osa inimestest.

Üsna elementaarne on reisides jälgida turvalisusega seonduvaid riske ja need maandada. Ka täna Egiptusesse reisija peab olema tähelepanelikum, kui ülelahe reisides. Samuti on rida asju, mida ei soovitaks tänasel päeval Egiptuses ette võtta. Kasvõi Kairosse minek tasuks tõsiselt kaaluda (kuigi olen kindel, et vähe sellest, on seal ka ikkagi valge nahaga inimesi "surnute linnaosas" homme ringi kolamas).

Ma küll olen ise kaks korda Egiptuses käinud ja lubanud, et ma sinna enam ei lähe. Kuid tänaseks olen ostnud piletid ja võtan kaasa lapsed, et nad saaksid puhata ja sooja. Teist nii odavat reisikohta ma hetkel ei leia, rääkimata mugavusest: otselend, ajavahe=0, hotellil 5* ja oma veepark, AI jne. See ei ole reis uute kohtade avastamise nimel.

Nädal tagasi tulin tagasi Guatemalast ning kinnitan vaid välisministeeriumi seisukohta: kõige kriminaalsem Kesk-Ameerika riik. Reaalselt tapetakse päevas üle 50 inimese, narkoteemad, poliitiliselt ebastabiilne, vaesus .. võiks jätkata veelgi. Teisalt aga ka lahke rahvas, maiade ajalugu, vulkaanid ja looduseilu, vähe turiste, hotell ülikõva (Zorro justkui lahkus vahetult enne meid) .. Lühidalt: tahan julgustada inimesi reisima minekul, sest kuidagi tuleb oma akusid laadida, et olla ise rõõmsam ja jagada seda teistelegi

Lähestikku? El Hierro ja Gran Canaria vahe on üle 200 km. Minu arvates on kartus oluline liialdus.

Olen ise roninud kahe suitseva vulkaani otsa (Reunionil Piton de la Fournaise ja Guatemalas Pacaya), ning mõlemal juhul kraatrist 200 m kaugusele.

Kahtlemata on mõlemal rännakul arvestatud riskidega ning need on huvilistele jaoks olnud avatud. Viimasel juhul oli küll "turva" kaasas. Teemaalgatajale soovin rahuliku meelt ja antud olukorras mitte üle reageerida.

Mõned soovitused:

  1. Teekond: vaata internetist (viamichelin.com ,,,) kui pikk on sinu planeeritav teekond ja lisa sellele vähemalt 20% saad eeldatava teekonna pikkuse. Siit on ainult matemaatika edasi, kui palju läheb raha autoküttele ning kui arvestad keskmiseks liikumis kiiruseks 40..50 km/h saad aja, mis kulub sõitmisele. Kui ikka Holland-Hispaania-Itaalia ots siis võib kokku tulla 10 000 km. Mul võtab buss 13l/100km kohta (ka siis ma ei sõida üle 90 km/h) -> 1300l ehk ca 1800.- eur küttele (1,4 eur/l kesk). Sõiduaega puhtalt oleks ca 220h ja kui 14 päeva peale jagada siis päeva kohta 16h. Magamiseks 8h päevas, ringi vaatamiseks 0h.
    Minu soovitus: see peaks olema vähemalt kuu ajane reis ning kulude jagamise suhtes on mõistlik vaadata 6-kohaline buss ja vastav seltskond.

  2. Kohad külastamiseks: esmasel minemisel võid vaadata, milliseid reisi sihtkohti külastavad reisifirmad (a´la Germalo jne.), teine variant on tuhnida Google Earthis ning otsida, kus on rohkem pilte tehtud. Reeglina on need külastatavamad kohad. Kuid matkabussi eeliseks, et sul on juurdepääs ka teistesse kohtadesse, kuna tihti reisibürood teevad oma marsruute lennureisidel suur linnade läheduses (nt. Praha ja selle lähiümbrus on massturistide hallata, aga on palju kohti ülejäänud riigis, mis on külastamist kindlasti väärt). Tegelikult reisimaksumust vaadates ei tohiks olla probleem osta ka sihtkoha LP või midagi eestikeelset ja käepärast kirjandust.

  3. Kui varem oli nii, et kogu söök tuli kaasa vedada siis nüüdsete eesti toiduhindadega paraku pole enam see määrav. Kahtlemata ise tehes süüa, hoiad kokku. Hommikuti planeeri tund tõusmisele-einestamisele-kokku pakkimisele, õhtuti seevastu aga ca kolm tundi. Saate rahulikult süüa teha, napsu võtta ja nautida kohta, kuhu maandusite. Bussi pead tankima kütte ja veega ning tühjendama ka paake ja WC-d. Ka selle peale kulub teel olles aega. Oluline ongi siinjuures, et planeeriksid piisavalt aega vajalikeks toiminguteks.

  4. Kui leiad bussi siis soovitan kindlasti minna. Küsimus on marsruudis ja finantsides. Pole mõtet tõmmelda linnukeste kirja panemisele: "käidud". Eeloleval suvel plaanin minna Ungarisse-Slovakkiasse. Olen neist riikidest korduvalt läbi sõitnud ja ka pikemalt peatunud, kuid leian, et seal on avastamist veelgi. Tegelikult soovitaks just esmasele reisile minejale ka seda varianti. Eelised: eeldatav teekond lühem, ca 4500 km; hinnalt odavam, kui "endised kapriigid"; olen külastunud kolme erinevat termaalbasseini ning kinnitan, et need on seda väärt, Tatrad on juba piisavalt kõrged, et nautida mägedega seonduvaid ja ka kohalikuga pudeli rummi ära juua ning kuulda mida teine rahvas ilmaelust arvab ....

Kodutöö tuleb sul endal aga ise ära teha.

Küsimuse esimese osa vastus: ei oska soovitada matkaauto rentijat. Kui aus olla siis matkabuss ei ole päris B kategooria ka ning sõidukogemus mängib olulist rolli. Sageli kiputakse nendega, kas mägedesse või linnadesse, kus on sõitmine raskendatud. Samuti trassidel on keerulisemad möödasõidud aeglastest autodest jne. ... tegelikult on sõidukogemuse omamine oluline.

Teine pool küsimusest, riikide kohta, on vastuseks: ainuüksi Saksamaad olen läbi sõitnud kaks korda kaks nädalat ning selline riikide valik eeldaks vähemalt kuude pikkust matkamist. Kui tahad head reisi siis arvesta kaks esimest ja viimast päeva: sõidupäevad keskmiselt 1000 km/päev (eeldab min. kaht juhti) ja reisipäevad keskmiselt 100 .. 150km/päev.
Sõidupäevade sisse tasuks planeerida ka mingi korralikum peatus, kus jalga sirutada ja normaalselt keha kinnitada. Kui reisipäeval vähe liigud on aega peatusteks ning igal juhul on lõpptulemus parem. Viimasel reisil möödunud suvel käisin Lõuna-Saksamaal, kohal olemiseks jäi 10 päeva millest küll kolm päeva olin Shveitsis ning kokku pärast lugesime, et erinevateks peatusteks tuli 22 kohta (linnad, muuseumid, looduspargid, ...).

Maksab see reis omajagu: kuna mul oma buss siis, laias laastus autoküte 1/2 ja muud (toidud, pääsmed, teemaksud, ...) 1/2. Viimati läks kõik kokku ca 2000.- euri 4 inimese peale. Kui aga pikem ots plaanis (nt. Hispaania) siis on tänaste küte hindadega raske jääda 1000.- euri sisse. Prantsusmaa on paras valik ka sellisel juhul: liigud mööda kiirteid, maksad palju teemakse kesk 0.2 eur/km - saad kiiresti edasi - maad ennast ei näe. Liigud mööda kohalikke teid, näed maad, kaotad aega - teemaksudest hoidud ... ja ei suuda uskuda, kui palju neil on ringteid.

Raske on võõrale seletada, milliseid maid ja milliseid kohti külastada. See sõltub seltskonna huvidest. Nooremad otsivad pigem meelelahutust, randa, .. vanemad muuseume, looduserahu. Kuid minu reegel on üks päev naistele - shoppamiseks. See on neile väga vajalik, selgitused oleks liigsed.

Kuhu mitte minna? Kui, siis valiku kriteeriumiks on turvariskid. Kuid, kui selles osas suudetakse riske maandada võib tulemus olla vastupidine. Ülehomme lähen Guatemalasse, kuhu meie välisministeerium soovitab üldsegi mitte minna ...
Samas olen viimasel ajal olnud seotud Valgevenega ning olen sunnitud kinnitama, et üks tore maa. Euroopale "maalitud pilt" lähtub poliitikast aga riiki lähemalt tundes apoliitilisena ja lähimineviku meeldetuletavana, on riik külastamiseks täitsa talutav. Läbi sealsete tuttavate oleme teinud-näinud seda, mida ei müü ükski reisibüroo ning kokkuvõtvalt: kõik sõltub kuidas reise enda jaoks korraldada.
Vastupidiselt võib sattuda ka nn turvalistes riikides olukordadesse, kus on keeruline hakkama saada. Reunionil olles läks meil vulkaani juures käik vähe pikale (võtsime selle käigu ette, mis ixxx-l jäi pooleli) ning pääsemine sealt oli paras katsumus. See oleks aga pikem jutt, kuid sinna ma tagasi ei tahaks minna (tegelikult tuleks valida parem ilm ja vastav varustus).
Vietnam ?! See seltskond kellega sai oldud 2008 seal olid eranditult positiivselt üllatunud. See kobra verega viin tõmbas peo ikka kenasti käima .. ning kui "Saigonis" elusalt üle tänava sai oli ka väga hea tunne.
Ma arvan, et kui keegi on rohkem, kui kaks korda käinud Egiptuses peaks aru saama, et sinna pole mõtet minna.
Kalameeste moodi: Pole kehva ilma, peab olema lihtsalt õige varustus.

Õnnestus osta piletid Madeirale mõned päevad enne mudalaviine ning nüüd jälgin saarel toimuvat keskmisest rohkem. Teede sulgude ja levada´de juurde pääsude kohta leiad infot: http://madeirahelp.com . Iseenesest on tegemist mägedest alla tulevate kanalite üle kallaste ajamisega ning tavaliste vetega tuli kaasa suures koguses muda ja kive. Praegu veoautod ja kopad töötavad ning ka nende tööpiirkonnad on lehel kenasti ära toodud. Tegelikult on kõik vaatamisväärsused kätte saadavad.