Spirit007

Reisisell, liitus Tripiga 10 aastat tagasi. Tahab minna:
0 meeldimist
3 postitust / 12 kommentaari
8 (1.3%) külastatud sihtkohta
Viimased kommentaarid

ma otsin metallitööd(CNC, lihvimine, töötlus jne) tehastes ja ilma vahendajata on raske tehasesse minna

...ja kohale sai kiiremini kui bussiga, kuna enamuse ajast oli takso kiiruseks 140 - 180 km/h, välja arvatud kui tegime paar peatust pensiinijaamas...aga 3 - 4 inimesega on kindlalt kasulikum nii reisida, aga juba omaette kysimus on kas sellise hinnaga peale saab kui yldse v6etakse...

Kasutasin taksot s6itmaks Valenciast Madriidi. Oli 350eur...v6isin taksos suitsu teha, alkoholi tarbida ja oma maitse järgi muusikat kuulata...

Mr.Vitali Pihlak on firma Duubel Kinnisvara oü tööjou värbaja. On keegi käinud tema kaudu töölähetustel?

hetkel viibin Peruus ja motted liiguvad juba Eesti poole, lahiajal ostan endale lennuki pileti ja siis tagasi siia Maariamaale....kuigi eriti ei tahaks lahkuda...siin hakkab varsti suvi :P

chica teab, et see mis meie vahel on ei kesta igaviku ja ka mul on teisepool maakera sobrad, perekond jne kellest ma hoolin....

aga kui ma hull peaks oma plaane muutma voi Eesti saabuma siis ma annan ka siin foorumis sellest teada ;)

kas eestis juba lumine?

tervitused koigile;)

sai kaidud Ecuadoris, viibisin moned nadalad Quitos, no parimat kohta ei anna soovida....seal on uks linnaosa mida kutsutakse Gringo Citiks, ehk valgete linnaks, kus on palju ooklubisi, paare ja palju muud huvitavat...no selliseid kogemusi ja lobutsemisi mida ma kogesin seal oldud aja jooksul...lihtsalt ei anna vorrelda minevikuga...vast nuud voin oelda, et olen elu nainud, voi elu on mind nainud...heh:)

sammuti torkas silma inimeste uldine vaesustase ja elumanoovrid, ehk maa mis on jaotatud kaheks...rikkad ja vaesed....emad koos oma lastega, ehk vaevalt paar kolm aastat vanad, nende silmadest vois lugeda kurbust elu ees kus nad on ja ainus lohutus on kodu, kus oleks ohtul toit laual...nad muusid tanaval maiustusi, sigarette ja muud tini tana, nii nagu ma aru sain oli see nende ainus sissetulek....paljud Eestlased kurdavad oma sitta sissetuleku ja elutaseme parast, aga ehk moned peaksid viibima seal kus ma olin ja ma olen suht kindel, et paljude inimeste vaartushinnangud langevad omale oigele tasemele...vot nii

ajeee....no igastahes praegu on mul OK, elu on siin ikka kuradi vaene ja inimesed on ka nagu nad on, moned on sobralikud ja teised jalle mittesallivad, ehk nii nagu igas uhiskonnas, valge gringona ma hakkan tasapisi juba kahetsema, et ma nii valge olen, tunnen siin end nagu eksponaati ja kord paevas tekkib paratamatult selline tunne, et miks ma natuke nende varvi ei ole...igastahes, vahepeal ma motlesin, et koige parem koht alustamiseks oleks siin ehk moni kohalik loomaaed, kuskil puuris kus inimesed saavad mind raha eest vaadata :)) ok nali naljaks, aga muidu on elu siin tegelikult suht huvitav, alles moni aeg tagasi oli siin maavarin, ehki nii nagu kuulsin oli selle tsenter ca 170km eemal, siiski ka Limas oli seda paris tugevalt tunda ja kuigi minule see tundus suht huvitav, oli tanaval palju inimesi kes sibisid edasi tagasi nagu peata loomad ja husteeritsesid, kohalike sonul igastahes viimane tugevam maavarin oli siin ca 13 aastat tagasi.
Nadal hiljem peale maavarinat sai igastahes kohaliku sobraga soidetud Tacnasse (asub Boliivia piiri juures) ja vaatepilt mida me nagime keset teekonda oli suht dramaatiline, mida ligemale me maavarina tsentrile( ja ka Tacnale) joudsime, seda rohkem oli kokkuvarisend maju...naiteks uks suurem linn kus me vahepeatuse tegime, seal oleks voinud allesjaanud elamuid uhe kae sormedel kokku lugeda ja palju oli ka neid kes oma uueks eluasemeks telgi valind (loodan, et ajutiseks), igastahes niigi vaene uhiskond sai suht ranga hoobi sellega ja egas tea kui kaua voib kesta, et elu jalle normaalses tempos kulgema hakkab.

Sai ka tutvutud uhe 18 aastase tudrukuga kes oli parit Ecuadorist ja parasjagu puhkusel Peruus (minust aasta noorem) ja paistis, et minusugune gringo pakkub talle palju huvi ja kuigu mul polnud taskus punast krossigi, veetsime uhe toreda ohtu baaris, seda loomulikult tema raha eest (nii piinlik kui see ka mulle ei tundunud)...aga uks hetk joudsime ka selleni, et mida ma siin teen ja kuhu jargmiseks lahen...ja eks ma siis seletasin temale millise supi sisse olen sattunud ja kuidas asjalood on ja suureks ullatusek, tehti ettepanek koos temaga Ecuadori minna ja tema sonul edasine on lihtsalt saatus...

eks nais mis elu toob...

paikest koigile!

inimesed.....kui hullemaks minna ei saa, siis uskuge mind-alati saab