Majandusraskustes vaevlev Argentina valitsus on välja andnud korralduse, mis kohustab Argentinasse lendavaid lennufirmasid jagama väga detailset informatsiooni rahvusvaheliste lendude reisijate kohta. Ametlikult on sellise infovajaduse põhjenduseks toodud soov võidelda narkokaubanduse, illegaalse immigratsiooni ja terrorismiga, kuid kõigile on selge, et seda tehakse argentiinlaste resisihimu vähendamiseks riigi kahanevate valuutareservide tõttu.

Lennufirmad peavad iga rahvusvahelisel liinil reisiva inimese kohta Argentina maksuametile täitma 32 küsimusest koosneva küsimustiku. Lisaks andmetele inimeste nimede ja dokumendi numbri kohta soovitakse teada ka täpset lennumarsruuti, kas lennupiletite eest maksti ülekandega või sularahas, missuguse reisibüroo kaudu piletid osteti, maksja elukohta, kas reisija on selle lennufirma püsiklient. Isegi istekoht lennukis, reisija lendudele ilmumiste ja mitteilmumiste ajalugu on olulised. Kõik see peaks aitama tabada neid, kes on hoidunud kõrvale maksude maksmisest või on välismaale reisimiseks ostnud valuutat mustalt turult.

Argentina välisvaluuta reservid kahanesid eelmisel aastal 19% võrra. Sellele aitas kaasa ka samal perioodil argentiinlaste poolt välismaal kulutatud 2,7 miljardit dollarit. Märkimisväärne osa välisvaluutast kulutatakse Argentinas importkaupadele makstavateks subsiidiumiteks, sest kohalikud importöörid on kaupade hinnakontrolli tingimustes sunnitud paljusid riiki sisseveetud kaupu müüma kahjumiga.

Argentina keskpank on sellises olukorras suurendanud peesode trükkimist, mis on endaga kaasa toonud märgatava inflatsiooni. Inflatsioon ja kartused peeso uue devalveerimise ees on argentiinlaste soovi hoida oma raha dollaris üsna loomulik. Kui dollari ja peeso ametlik kurss on umbes 8,50 peesot 1 dollari eest, siis musta turu kursiks on 15,75 peesot dollari eest, mis teeb ametliku ja mitteametliku kuri vaheks 85 protsenti. Huvitava faktina Argentina keskpanga president täielikult eitab, et rahatrükkimise ja inflatsiooni vahel üldse mingit seost oleks. Hinnatõus taga olevat välised faktorid ja muutused nõudluses.

Et argentiinlaste rahakulutamist välismaal piirata, on Argentinas väljastatud krediitkaardiga välismaal ostes kehtestatud 35% suurune maks. Välismaalt Argentinasse saabujad peavad arvestama, et lennujaamades on pikad sabad, sest tolliametnikud püüavad pagasi läbivalgustamisega leida kaupu, mis võivad olla maksustatud impordimaksuga. Kuigi välismaalaste pagas sealset tolli eriti ei huvita, tuleb sellegipoolest järjekordades seista.

Seoses Argentina halveneva majandusolukorraga on American Airlines teatanud, et nad ei müü lennupileteid sinna pikemalt ette, kui 90 päeva. Liiguvad isegi kuuldused, et American Airlines ja Delta võivad lennud Buenos Airesesse üldse katkestada. See hakkaks meenutama juba Venetsueelat, kuhu lendamist paljud lennufirmad väldivad.

Kuid Argentina pole ainus Lõuna-Ameerika riik, kus soovitakse piirata oma kodanike välismaale viidavat raha. Brasiilias, kus kodanikud kulutavad välismaal tänu paljude kaupade kõrgetele hindadele keskmiselt 2 miljardit dollarit kuus, liigutakse sarnaste piirangute poole. Tõepoolest, miks tegeleda riigi maksupoliitika korrigeerimisega, kui saab oma kodanikele igasuguseid piiranguid kehtestada?