Iisraeli turismiametnikud on viimased aastad kõvasti vaeva näinud, et tuua Punase mere äärne suvituslinn Eilat tagasi eurooplaste puhkusekaardile. Pingutused on veelgi intensiivistunud peale Türgi ja Venemaa vaheliste turismisuhete katkemist Venemaa sõjalennuki allatulistamise tõttu.
Eilat asub Aqaba lahe ääres, mis on maailma üks populaarsemaid sukeldumiskohti tänu hästisäilinud korallidele ja heale nähtavusele (20-30 meetrit). Vaatamata sellele, et Eilat on vabakaubandustsoon, kus puudub käibemaks, on turistide vool Eilatisse aasta-aastalt vähenenud, seda nii välismaalt kui Iisraeli enda seest. Välja tuuakse mitmeid põhjuseid.
Esiteks on Euroopas kinnistunud kuvand, et see kant on ebastabiilne, kuid ehk olulisemgi on see, et tihti ei vasta Eilati hinnatase pakutavale kvaliteedile. Näiteks Eilati hotellidele antud tärnid pole võrreldavad Euroopa hotellide tärnidega ja on reaalsuses madalamad. Hinnatase on sellele vaatamata suhteliselt kõrge. Lisaks kipub teenindajatel puudu jääma väljaõppest (v.t. arvamuslugu Jerusalem Postis. Ja loomulikult lennuühenduste vähesus.
Näib, et olukord Eilati turismis hakkab siiski paremuse suunas liikuma, kui odavlennufirma Ryanair avas novembris 3 uut liini Eilati Ovda lennuväljale – Kaunasest, Krakovist ja Budapestist. Selliste liinide avamine tundus mõnevõrra üllatav, kuid veelgi üllatavam oli lendude väga soodsad piletihinnad. Näiteks Kaunasest võis leida edasi-tagasi lende 60-80 euroga. Jaanuaris on mõned piletid veelgi odavamad, alates 45 eurost. Krakovist on pakutud ka 23 euroseid edasi-tagasi lende. Kuidas on võimalik, et lennupiletite Eilatisse on lendude pikkust arvestades siiski stabiilselt nii odavad?
Selgub, et Iisraeli Turismiministeerium maksab Ryanairile lendamise eest kõvasti peale. Iga reisija kohta moodustab see 45 eurot. Arvestades, et Ryanair on lubanud esimesel aastal Eilatisse viia umbes 40 000 inimest, teeb see aastaseks toetuseks 1,8 miljonit eurot. Arvestades, et turistidelt loodetakse kohalikku majandusse saada umbes 10 korda suurem summa, polegi see ehk väga halb rahapaigutus. Tulevikuvisoon on veelgi suurem – Ryanair soovib avada liinid ka Saksamaalt, Suurbritanniast ja mujalt, kasvatades aastase reisijate arvu 120 000-ni.
Ryanair on aastaid uurinud võimalust alustada lende ka Tel Avivi, kuid takistuseks on Tel Avivi Ben Gurioni lennuvälja kõrged maksud. Ben Gurioni lendamine on lennufirmadele 30% kallim võrreldes Kopenhaageni Kastrupi lennuväljaga ja kaks korda kallim kui Kölni lennuväljale lendamine. Kuna lennud Euroopast Iisraeli on võrreldes Euroopa-siseste liinidega pikemad, on lennukid ühel lennul pikemalt kinni, siis kõrged lennujaamamaksud teevad kasumlikult lendamise keeruliseks. WizzAir on seda siiski suutnud.
Kas Eilatist saab konkurent Kanaari saartele ja Marokole, nagu Eilatis loodetakse? Eks tulevik näita, kuid praegu ollakse sellest veel päris kaugel. Kuigi Kaunas pole meile kõige mugavam koht lendu alustada, on iga võimalus soodsalt sooja saada teretulnud. Eriti, kui lendamisele peale makstakse.
