Khat - mis see on?
veigo
veigo
9. juuni 2014 13:49

Hiljuti võis Postimehest lugeda uudist, kus kirjeldati Prantsusmaad ja Suurbritanniat ühendavas Eurotunnelis 2 tonni khatiga kinni peetud veoautot. Eurooplased seda taime eriti ei tunne, küll aga on see oluline osa Aafrika sarvele ja Araabia poolsaarele jäävate riikide kultuurist ja majandusest, mis torkab paratamatult silma, kui sealkandis ringi reisida. Mis see khat siis õigupoolest on?

Foto: kenyanat7.wordpress.com

Khati põõsa lehti näritakse tema ergutava toime tõttu. Portaali narko.ee andmetel sisaldab khati taim psühhoaktiivseid ained aineid katiini ja katinooni, kokku umbes pool protsenti. Katiin on kesknärvisüsteemi ergutav aine, mille mõju on amfetamiini omast natuke nõrgem, katinooni mõju on aga üsna samasugune nagu amfetamiinil (see oli teooria, praktikast hiljem).

Khati taime (Catha edulis) uimastavat toimet on Aafrika idaosas ja Araabia poolsaarel teatud juba sajandeid, kui mitte aastatuhandeid. Arvatakse, et khati kasvatamine sai alguse Etioopiast. Kui uskuda rännumees söör Richard Burtonit, siis on khati sünnikohaks Etioopia idaossa jääva Harari ümbrus (sealse õlletehase tume õlu on ilmselt Etioopia parim!), kust taim 15. sajandil levis edasi Jeemenisse. Khat ei ole taime ainus nimi, eri riikides kutsutakse seda ka sõnadega qat, qaat, jaad, chat ja jimma. Keenias kannab khat aga nime miraa. Jeemenis ja Ida-Aafrika riikides nagu Etioopia, Djibouti, Somaalimaa, Somaalia ja Keenia on khati kasvatamine, müük ja tarbimine täiesti legaalne tegevus.

Kuna khatilehtede stimuleeriv mõnu on peale korjamist suhteliselt lühiajaline (2-3 päeva), siis on mõistetav, miks khat kuni viimase ajani mujal eriti tuntud pole. Selle põhiline tarbimine jääbki kasvatamispiirkondadesse. Transpordivõimaluste arenedes on khati hakatud toimetama ka mujale, kus elavad Etioopia, Somaalia ja Keenia kogukonnad. Euroopas oli selle tarvitamine kuni viimase ajani legaalne siiski vist ainult Ühendkuningriikides.

Kuigi Ida-Aafrikas on lihtne ära käia khatinärimist kordagi nägemata, on piirkondades, kus elab rohkem mosleimeid, khatikaubandust raske mitte märgata. Nii mõneski kohas on khatikasvatamisest saanud põhiline majandusharu. Näiteks Jeemenis suureneb khatitoodang tänu heale majanduslikule tasuvusele igal aasta 10-15% ning hinnanguliselt kulub tervelt 40% selle mitte eriti veerikka riigi veest just khatitaimede niisutamiseks.

Maailma khatikasvatuse keskuseks loetakse aga Keenia mäe (Mt. Kenya) jalamil asuva Meru piirkonna viljakaid künkaid. Merus on olemas isegi spetsiaalne miraa-turg (kohe matatu-parkla kõrval ja päris huvitav läbi jalutada). Mitmetes Meru lähedastes kohtades on miraa kasvatamine, pakendamine ja müük sisuliselt ainus toimiv sissetulekuallikas. Meru piirkonna miraad hinnatakse kõrgelt ja vajadus seda kiirelt mujale transportida on ellu kutsunud Aafrika kontekstis suhteliselt haruldase täpsusega toimiva logistikasüsteemi. Tähtsat osa selles mängivad Meru ja muude linnade vahel sõitvad matatujuhid (matatu=mikrobuss).

Mõned muidu unisevõitu Keenia linnakesed elavad pealelõunal üle tõelise ümbersünni, kui suurem osa linnast muutub suureks vabaõhu miraaturuks. Näiteks Merust natuke põhja pool asuvas Isiolos haarab pärastlõunane banaanilehtedesse mähitud miraaokste müümine-ostmine ja selle närimisega kaasnev sotsialiseerumine kogu linna. Kohalikud on lahkesti valmis miraa närimist tutvustama. Näiteks seletavad kõik, et väikesed lehed on paremad (=kangemad) kui suured ja uuem mood olevat miraad närimiskummi asemel koos Sprite'iga koos tarvitada.

Pärastlõuna Keenias Isiolos. Miraamüügil on hoog sees.

Kui aga rääkida khati/miraa reaalsest ergutavast toimest, siis ainuüksi khati lihtsa kättesaadavuse tõttu pole huvilistel reisi Ida-Aafrikasse mõtet küll planeerima hakata. Olen kaks korda püüdnud miraa ergutavast mõjust aru saada, kuid alati on minu kannatus täiesti tulemusteta kuskil tunniajase närimise järgi otsa saanud. Suu saab paksuks, seda küll, aga seda ei tahaks veel ergutavaks nimetada. Aga Aafrikas ajapuudust pole ja päris paljud tarvitavad igapäevaselt päris suure koguse khatilehti. Ju siis see mõju on ikkagi vist olemas.

Toodud jutt pole ei khati poolt ega vastu, vaid pigem taustainfo Ida-Aafrika kultuuriruumist. Teinekord reisil ehk hea teada, et kuskil ukse juures või lettidel rippuv banaanileht kannab teatavat sõnumit.

Kes Scrabblet mängib, siis "QAT" on üks väheseid sõnu inglise keeles, kus on sees Q ja puudub U :)

0
0

Ka mina oma Jeemeni tuuri ajal ei suutnud selle qati loomust avastada, ca 1,5 tunni jooksul sai seda kogu aeg põske lükatud ja peale hiidhampstri:) tunde muud ei olnud. Samas on Sanaa täis väljaveninud põskedega särasilmseid tegelasi, kes ilmselgelt selles mingi kaifi suudavad välja imeda.

0
0

Kuigi viimasel ajal on inglise keele tõttu levimas igasugu nimekujusid, siis eesti keeles on sellel taimel olemas ilus nimi - katapõõsas. Ja näritakse siis katat. Hea kvaliteediga katat piisavalt kaua närides mingi efekt ikka tekib küll lõpuks, aga see on võrreldav heal juhul ühe õllepudeli efektiga. Rohkem pole aega olnud närida :) Pigem on see näiteks Jeemenis selline sotsiaalne pahe, et pealelõunal lihtsalt tuleb minna ja hakata sõpradega katat närima. Ja seega kaob sinna hulk vähesest rahast (paljudes peredes üle poole eelarvest) ja pool tööpäeva.

0
0

Vatse - aitäh eestikeelse nimekuju eest! Edaspidi siis katapõõsas. Keenias panin samuti tähele, et igapäevane pealelõunane sotsialiseerumine on rahakotile suhtelises plaanis sama koormav, kui meie tinistaks iga päev tundide viisi õlut. Meil kutsutakse seda muidugi vähe teisiti.

0
0
Kuidas muuta reisifotod unustamatuteks mälestusteks?
PrintMeEasy
Sisuturundus
Kuidas muuta reisifotod unustamatuteks mälestusteks?
Reisikindlustus – milleks? Mul on Euroopa ravikindlustuskaart!?
If Kindlustus
Sisuturundus
Reisikindlustus – milleks? Mul on Euroopa ravikindlustuskaart!?
Lennupakkumised
Foorum
Reisikaaslased