Ninasarviku nägemine on iga safari kõrghetk, eriti, kui neid loomi õnnestub lähedalt näha. Kuid võib juhtuda, et varsti on safarile minnes juba ette teada, et lootus ninasarvikut näha puudub – sest neid lihtsalt pole enam. Süüdi on selles Aafrikas aina kasvav salaküttimine.

Lõuna-Aafrika Vabariiigi Krügeri rahvuspargis on salaküttide surve ninasarvikutele kasvanud nüüdseks nii suureks, et rahvuspargist plaanitakse salaküttide eest evakueerida kuni 500 ninasarvikut. Kuigi ninasarviku sarvedega kauplemine on rahvusvaheliselt keelatud alates 1977. aastast, on nõudlus selle järgi Aasias, kus seda kasutatakse traditsioonilises meditsiinis ja jõukuse sümbolina, kasvanud. Ühe kilogrammi ninasarviku sarve musta turu hinnaks pakutakse 65.000 dollarit ehk ligi 50.000 eurot. See tähendab, et ninasarviku sarv on väärtuslikum kui kuld või plaatina.

Ninasarvik Lõuna-Aafrika Vabariigis Pilanesbergi rahvuspargis

Lõuna-Aafrika Vabariigis elab rohkem kui 80% kõikidest Aafrika ninasarvikutest, poole Eesti territooriumi suuruses Krügeri rahvuspargis arvatakse elavat 8400-9600 valge-ninasarvikut ja umbes 2000 teravmokk- ehk must-ninasarvikut. Krügeri rahvuspark ongi ninasarvikute salaküttimise tõttu kõige rohkem kannatanud. Kui 2007. aastal langes salaküttide käe läbi 13 ninasarvikut, siis 2013. aastal kütiti Krügeris juba 1004 ninasarvikut. Sel aastal on Lõuna-Aafrika Vabariigis tapetud juba 630 ninasarvikut, neist 408 Krügeri rahvuspargis. Sellise hävitustempo jätkudes võib Krügeri rahvuspark kümnendi pärast olla ninasarvikutest täielikult "puhastatud".

Krügeri rahvuspargi suurt territooriumi ei suudeta hoolimata sõjaväe kaasamisest salaküttide eest piisavalt hästi kaitsta. Arvatakse, et paljud salakütid on pärit Krügeri rahvuspargiga piirnevast Mosambiigist, kus paljud näevad ninasarvikujahis võimalust kiiret raha teenida. Lõuna-Aafrika keskkonnakaitsjad näevad ninasarvikute arvukuse säilitamise võimalust nende viimises kas teistesse riiklikesse või eraparkidesse või isegi naaberriikidesse Botswanasse või Sambiasse. Neist eriti Botswana oleks ninasarvikule ideaalne kodu, kuna seal on palju hõredalt asustatud alasid, millele on raske ligi pääseda.

500 ninasarviku ümberasustamine mujale on hiiglaslik ettevõtmine. Peale ninasarviku asukoha kindlakstegemist tulistatakse teda helikopterist rahustit sisaldava noolega. Seejärel saab ninasarviku uude elupaika toimetada. Ühe looma ümberasustamine maksab kuni 1500 eurot. Ühes päevas loodetakse tabada 6-8 ninasarvikut. Kuna plaani kohaselt võetakse ninasarvikute viimine teistesse parkidesse ette aasta jahedamatel kuudel, siis ilmselt ei alga operatsioon enne järgmise aasta aprilli, kui lõunapoolkeral algab sügis. Loodetavasti siis veel ikka on, keda ümber asustada.

Lisaks ninasarvikutele himustavad salakütid ka vandliluud, salaküttimise tagajärjel langes 2010-2012. aastal salaküttide käe läbi ligikaudu 100 000 elevanti. Hea uudis on aga see, et Tansaania Serengeti rahvuspargis on elevantide arvukus alates 1986. aastast peaaegu kolmekordistunud. Arvatakse, et sealne elevantide arvu kasv on toimunud paljuski tänu Keeniast Tansaaniasse liikunud elevantidele (Serengeti rahvuspark Tansaanias ja Maasai Mara rahvuspark Keenias on üks ökosüsteem).

(Piltide kommentaariks: nii lähedalt näeb ninasarvikut Aafrikas väga harva, enamasti tegutsevad nad kuskil savanni põõsastikus sadu meetreid eemal).