Musta mere äärses Krimmis peaks praegu olema puhkuste tipphooaeg, aga kui palju seal turiste tegelikult on ja kuidas nende arvu tõlgendada, sõltub paljuski sellest, missugusest infoallikast andmeid hankida. Lugedes Lääne meediat, jääb mulje, et Krimmi turism on kaugel oma parimatest aegadest, vaadates aga Vene meediat, siis tundub, et väga palju paremaks asjad minna ei saagi. Järgnevalt võrdlus, kuidas näeb Krimmi turismihooaega Vene ja kuidas Lääne meedia.

Foto: St. Petersburg Times

Briti autoriteetne majandusleht Financial Times (tasuline) toob üsna emotsioonivabalt ära Venemaa enda ametlikest allikatest pärit Krimmi puudutava statistika. Selle kohaselt külastas 2014. aasta esimese 6 kuu jooksul Krimmi poolsaart kokku 1,72 miljonit inimest. Võrreldes eelmise aasta samal perioodil saabunud 2,5 miljoni inimesega on seda kolmandiku võrra vähem. Kui arvestada ainult puhkajaid, siis neid saabus selle aasta 1. jaanuarist 30. juunini 1 miljon. 2013. aasta samal perioodil oli sama number 1,7 miljonit.

Krimmi hotellide täituvus 2014. aasta esimesel poolaaasta oli umbes 30%. Prognoositakse, et 2014. aasta kokkuvõttes peatub sealsetes majutusasutustes võrreldes 2013. aastaga poole vähem turiste. Arvestades, et varem saabus 70% puhkajaid Krimmi Ukrainast, on selline prognoos üsna tõenäoline.

Kuna Krimmi elanikest 70% sissetulekuallikad sõltuvad otseselt või kaudselt turismist, on see kohalikud elanikud asetanud raskesse seisu. Turismi edendamiseks on Kreml andnud riigiettevõtetele „soovituse“ kas osaliselt või täielikult kinni maksta töötajate puhkusereisid Krimmi. Nii peaks Krimmi jõudma kümned tuhanded puhkajad. Lisaks käskis Venemaa president Vladimir Putin alandada edasi-tagasi lennukipileti hinda Moskvast Krimmi 214 dollarini võrreldes tavapärase 385 dollariga. Ka rongipileteid Krimmi doteeritakse.

Kuid isegi kõige patriootlikumad Vene puhkajad ei pääse Krimmi väga lihtsalt. Kui varem sõitis valdav osa Ukraina ja Vene puhajaid Krimmi rongiga, siis peale Krimmi annekteerimist on vaja sõita läbi Ukraina. Tänu sellele on märkimisväärselt kasvanud nende arv, kes saabuvad Krimmi kas lennuki või laevaga. Kuid mõlemal variandil on oma puudused. Krimmi pealinna Simferopoli lennuväli asub rannikust 45 km kaugusel ja tänu sealsete teede mitte just parimale seisukorrale nõuab lennujaamast puhkusekohta ja tagasi jõudmine üksjagu aega.

Lennuühenduste arv Venemaalt Krimmi on siiski piiratud ja paljud peavad alternatiivvariandina kasutama praamireisi. Poleks ju probleemi, kui mitte tähele panna seda, et nii minnes kui tulles tuleb 14-15 tundi laevas loksuda. Kui lisada siia juurde veel see, et peale piiride avanemist on paljud venelased harjunud ostma suhteliselt odavaid puhkusepakette Türki ja mujale Vahemere-äärsetesse riikidesse, siis on mõistetav, et on keeruline veenda inimesi oma puhkusest 30 tundi laevas veetma. Kindlasti mängib puhkuseplaanide tegemisel oma osa ka see, et välismaal saab puhata palju luksuslikumalt, kui Krimmis.

Venemaa jõuline ametlik surve suurendada Venemaalt Krimmi reisivate puhkajate arvu on ellu kutsunud ka täiesti uue tööstusharu. Kuigi enamik venelasi toetab Krimmi minekut Venemaa kontrolli alla, pole paljud siiski rahul, et nende puhkusekohta hakatakse riiklikult ette kirjutama. Juba leiab Venemaal kuulutusi, kus pakutakse müügiks kogu vajalikku paberimajandust (piletite koopiad, puhkusekaardid, tõendid majutuse kohta jne), mis tõendab, et oled lojaalne Venemaa kodanik ja veetnud oma puhkuse Krimmi poolsaarel. Ennustatakse, et nõudlus sellise teenuse järgi saab Venemaal küllalt suur olema. Riigilt palka saavaid aparatšikuid, kes peavad läbi puhkuskoha oma truudust tõestama, on Venemaal ju miljoneid.

Lugedes Venemaa ametlike kanalite pakutavat infot Krimmi olukorrast, ei tohiks riikliku surve järgi mingit vajadust üldse ollagi. Vene uudisteagentuuri ITAR-TASS info kohaselt on kõik puhkekeskused ja lastelaagrid rahvast täis. Voice of Russia teatel on puhkekohtade täituvus isegi kuni 120% (mida iganes see siis ka ei tähenda). Puhkajate puuduse all kannatavat ainult need kohad, mis kuuluvad ukrainlastele või pole läbi viinud suuri sooduskampaaniaid või on muidu tagasihoidliku tasemega.

Kui vaadata allolevat Raadio Vaba Euroopa tehtud videoklippi, siis nii roosiline see asi siiski vist ikkagi ei ole.

Tundub, et venelasi saadavadki samaaegselt vastandlikud emotsioonid. Uued puhkajad tunnevad puhkusest Krimmis mõnu, kuid regulaarselt Krimmis puhkavad inimesed pole just suuremas vaimustuses tühjadest restoranidest, kaupluste aknaid katvatest luukidest ja muutunud atmosfäärist. „Eelmine aasta oli siin elu ja palju lõbusam“, ütles üks Vene noormees. „Sel aastal on kõik välja surnud ja palju kallim“. Kohalikele on pilt palju kurvem. Nagu ütles üks väikest turismibürood pidav naine, siis olukord meenutab 1970. aastat, kui Krimmis möllas suur kooleraepideemia.