Austria pealinna Viini Landstraße linnaosas Kegelgasse ja Löwengasse tänavate vahelises kvartalis asub Austria kunstniku Friedensreich Hundertwasseri ideede järgi ehitatud kortermaja, millest on tänaseks saanud Viini üks huvitavamaid vaatamisväärsusi. 1985 aastal valminud maja ehitamine läks maksma 7 miljonit eurot ning see kuulub Viini linnale.

Friedensreich Hundertwasseri kunstnikutee algas maalimisega, kuid eelmise sajandi 50-ndatel aastatel hakkas ta aina rohkem huvituma arhitektuurist. Hundertwasseri nägemuses oli arhitektuur inimese ja looduse vaheliseks ühenduslüliks. Ta tutvustas oma seisukohti loengutel, arhitektide kutseühingutes ja manifeste kirjutades. Ühel hetkel hakkasid Hundertwasseri ideed huvitama isegi Austria tolleaegset kantslerit Bruno Kreiskyt, kes kirjutas 1977 novembris kirja Viini linnapeale Leopold Gratzile, soovitades anda Friedensreich Hundertwasserile võimalus realiseerida Viinis oma arhitektuuriline nägemus elumaja näol.

Viini linnapeale see idee meeldis ja sama aasta detsembris saigi Hundertwasser kutse planeerida Viini elumaja, mis kajastaks kõiki tema arhitektuurilisi seisukohti. Sobiva ehitusplatsi leidmine võttis siiski aega mitu aastat. Pealekauba polnud Hundertwasser hoolimata oma ideedest siiski arhitekt ja seetõttu palus ta Viini linnavalitsuselt abi arhitekti leidmisel, kes oleks võimeline tema vaatenurka arhitektuurilistesse joonistesse panema. Meheks, kes pidi Hundertwasseri ideid praktikasse panema, sai arhitekt Josef Krawina.

1979. aasta augustis-septembris esitles Krawina oma esialgseid jooniseid Hundertwasserile. Hundertwasser oli šokeeritud. Kogu kontseptsioon oli tehtud risti vastupidiselt tema nägemusele. Sirged jooned ja tasapinnad oli täpselt see, mille vastu ta oli nii palju võidelnud. Hundertwasser suutis küll Viini linnavalitsust veenda, et maja katusele peab tulema mets, kuid Krawina oli Hundertwasseri ideede suhtes jätkuvalt skeptiline. See sundis Hundertwasserit kirjutama Viini linnavalitsusele avaldust, milles palus Josef Krawina asendada mõne teise arhitektiga.

Krawina lahkuski, tema asemele sai Peter Pelikan, kellest sai Hundertwasseri pikaaegne koostööpartner.

Hundertwasseri maja ehitati aastatel 1983 – 1985. Selles tõepoolest realiseeritigi Friedensreich Hundertwasseri nägemus arhitektuurist. Majas on lainelised põrandad, katus on kaetud muru ja taimedega (selle jaoks kulus 900 tonni mulda). Lisaks rõdudele ja katusele, kus kasvab rohkem kui 250 puud, võib erinevaid taimi kohata seal, kus seda kõige vähem oodata oskaks.

Kahjuks pole Hundertwasseri maja pääsenud ka kohtuasjadest. 2001. aastal, 20 aastat peale arhitekt Josef Krawina lahkumist sellest projektist, julgustati Krawinat kohtusse pöörduma, et nõuda endale ametlikku kaasosalust Hundertwasseri maja plaaaneerimises. Austria Ülemkohus otsustaski, et Krawinal on maja autorlusele võrdsed õigused Hundertwasseriga. Seetõttu ongi selle maja ametlik nimetus Hundertwasser-Krawina maja.