Reisiidee – maailma kõige äikeserikkam paik
veigo
veigo
14. aug 2015 09:46

Aastas sähvib välk planeedil Maa 1,4 miljardit korda. Igal hetkel toimub maakeral üle 2000 äikesetormi ja igas sekundis lööb välku umbes 100 korda. Suvised äikesetormid on meil Eestiski tuttav fenomen, kuid hoopis sagedamini sähvivad välgud ekvaatorilähedastel aladel, kus temperatuurid on kõrgemad. Maailma kõige äikeselisemad piirkonnad on Kesk-Aafrika, Põhja-Kolumbia ja Venezuela, Lõuna-Brasiilia ja Paraguay ning Himaalaja lõunanõlvad. Kõikides nendes piirkondades võib näha sellise intensiivsusega äikesetorme, mis Euroopas on tundmatu.

NASA koostatud maailma äikesekaart 1998 - 2013

Maailma üks elektrilisemaid paiku on Kesk-Aafrikas Kongo DV-s asuv Kifuka küla, kus aastas on 1 ruutkilomeetri kohta loendatud keskmiselt 158 välgulööki. Võrdluseks – Euroopas Alpidest põhja pool on välkude tihedus pindalaühiku kohta ja nende esinemissagedus 150 - 300 korda väiksem. Merepinnast 1000 meetri kõrgusel asuvas Kifukas põhjustab äikest Atlandi ookeanilt pärit niiske õhumass, mis peale 1700 kilomeetrist teekonda üle maailma suuruselt teise vihmametsa kohtab oma teel esimest mäeahelikku. Kuid Kifuka pole siiski piksekärgatuste esinemise sageduse maailmarekordi omanik.

Venezuelas, piirkonnas, kus Catatumbo jõgi suubub Maracaibo järve, kestavad äikesetormid sisuliselt aasta ringi. Catatumbos on aastas keskmiselt 260 äikeselist päeva, kuid on aastaid, kus see ulatub ligi 300 päevani. Catatumbo on Guinessi rekordite raamatus välja toodud kui maailma kõige välgurikkam paik, kus ühe ruutkilomeetri kohta loendatakse aastas 250 välgusähvatust.

Miks Catatumbos nii palju äikest esineb?

Catatumbos tekivad äikesetormid kohaliku topograafia ja tuulte koosmõjul. Maracaibo järv on ümbritsetud mägedest, mis jätavad Kariibi mere poolt puhuvad soojad tuuled lõksu. Soojad õhumassid põrkavad kokku Andidest allapoole voogava külmema õhuga, sundides seda tõusma seni, kuni nad kondenseeruvad äikesepilvedeks, kust lööb välku keskmiselt 28 korda minutis. Äikesetorm võib kesta isegi 9 - 10 tundi järjest ja selle algus on üsna hästi ette ennustatav – äike algab umbes tund aega peale päikeseloojangut.

Kõige vaatemängulisem on Catatumbo äike vihmahooajal oktoobri paiku. Tormid nõrgenevad kuivematel kuudel jaanuarist veebruarini.

Catatumbo äike on sedavõrd võimas, et välkude sähvimist näeb isegi 400 km kaugusel. Energiast, mis äikesetormi ajal vallandub, jätkuks kõikide Ladina-Ameerika elektripirnide jaoks.

 Catatumbo äikesetormid on Vanale Maailmale teada juba alates kolonisaatorite saabumisest ja meremehed kasutasid seda isegi omamoodi majakana. Kuid kõikide üllatuseks 2010. aasta jaanuarist aprillini välgud Catatumbos ühtäkki enam ei sähvinud. Kardeti isegi, et see looduslik fenomen on jäädavalt kadunud. Hiljem äikesetormid naasesid, ajutise äikesevaba perioodi põhjustajaks arvatakse olema sealkandis valitsenud põuda. Venezuelast, sealhulgas ka Catacumbo äikesetormist saab pikemalt vaadata sarja Vihane planeet sellest osast.

Reisikindlustus – milleks? Mul on Euroopa ravikindlustuskaart!?
If Kindlustus
Sisuturundus
Reisikindlustus – milleks? Mul on Euroopa ravikindlustuskaart!?
Kuidas muuta reisifotod unustamatuteks mälestusteks?
PrintMeEasy
Sisuturundus
Kuidas muuta reisifotod unustamatuteks mälestusteks?
Lennupakkumised
Foorum
Reisikaaslased