A-8 maadest võõrtöölised aitavad elavdada Ühendkuningriikide majandust

Täna avaldas uuringufirma Centre for Cities teadaande 2004. aastal EL-iga liitunud maadest pärit võõrtööliste mõju kohta Ühendkuningriikide majandusele. Uuringus vaadeldi lähemalt, missugust mõju on migratsioon avaldanud Bristoli ja Hulli linna tööturule alates 2004. aastast kuni tänase päeva majanduslanguseni.

Majanduslangus on tõstatanud migratsiooniküsimuse teemalisi vaidlusi ja peaminister Gordon Brown lubas lausa hakata järgima poliitikat, mis "jätaks brittide töökohad brittidele", kuna avastati, et ühe linna töövahendusfirma vahendas töid vaid võõrtöölistele ning võttis kohalikelt elanikelt vabrikus töötamise võimaluse.

Eelmistel aastatel oli sisserände ja töökohtade protsent kõrge. Nüüd aga toimub A-8 maadest sisseränne esmakordselt majandusolukorras, kus töökohtade arv on vähenenud, kuid tööle kandideerijate arv on suurenenud.

  • Möödunud aasta jooksul vähenes Suurbritannias vakantsete töökohtade arv 30%. Ametiühingute Kongressi väitel on riigis iga vakantse töökoha kohta 10 tööotsijat, kuid Kagu-Inglismaal on see näit kuus korda kõrgem.

  • Suurbritannia töötute arv on suurenenud peaaegu kahe miljonini ja moodustab 6,3% (aasta tagasi oli sama näitaja 5,2%).

  • Jaanuaris oli Hulli linnas iga vaba töökoha kohta 22 ja Bristolis 5 töötu abiraha saajat.

Riigi majandusliku olukorra tõttu on väideldud teemal, kas sisserändajad "võtavad" brittide töö ja kas varsti on oodata võõrtööliste massilist väljarännet Suurbritanniast. Käesolev ülevaade annab vastuse mõlemale küsimusele.

Siiani ei ole massilist võõrtööliste väljarännet toimunud. Bristoli võõrtöölised on end pigem pikemaajaliseks riigis viibimiseks sisse seadnud. 18% Bristolisse ja 7% Hulli sisserännanutest on tulnud perega.

Üle kolmandiku ei ole saabumisel kindlalt otsustanud, kui kauaks nad jäävad ning arvavad, et nad pigem "vaatavad, kuidas asjad kujunevad" enne kodumaale tagasimineku otsuse langetamist.

Võõrtöölised töötavad Bristoli tööturul paljudes eri tööstusharudes nagu näiteks majutussektoris (22%), tööstusliku tootmise valdkonnas (7%), ehitusel (5%), müügikohtades, tervishoiu vallas ja transpordisektoris (6%).

Uuring tõendab, et Hulli linnas töötab 76% võõrtöölistest peamiselt kaubaladudes ja tööstusliku tootmise valdkonnas (pakkijatena, mehaanikutena või liinitöölistena) ning võõrtöölised, kes tulevad enamasti vahendusfirmade kaudu, ei võta Hullis ega sarnastes linnades brittidelt tööd ära. Linnas on kaks paralleelset tööturgu: püsielanikele ja võõrtöölistele.

Bristolis ja sarnastes linnades töötavad võõrtöölised väga erinevates valdkondades ja seetõttu on konkurents sisserännanute ja kohalike vahel suurem. Samas on Hullis suurenenud kohalike elanike huvi siiani peamiselt võõrtööliste tehtava töö vastu.

Ettevõtjad eelistavad A-8 maadest töötajaid, sest nad on paremini motiveeritud, usaldusväärsed, täpsed ja puuduvad töölt vähem. Samuti on nad paindlikumad ja valmis tegema igasugust tööd, seetõttu on neil kohalike elanikega võrreldes väiksem võimalus töötuks jääda.

Uuringu kokkuvõtteks väidab Centre for Cities juhataja Dermot Finch, et viimase viie aasta jooksul on Ühendkuningriikide majandus A-8 maade tööjõust väga suurt kasu saanud. Sisserändajad töötasid vakantsetel töökohtadel ja aitasid ettevõtetel areneda, kuid majanduslangus on toonud muudatuse A-8 maadest pärit võõrtööliste ja kohaliku tööturu vahelisse dünaamikasse.

Hulli ja Bristoli laadsetes linnades suureneb tööpuudus ja vabu töökohti on järjest vähem, kuid võõrtööliste massilist väljarännet ei täheldata. Võõrtöölised ja hiljuti töö kaotanud kohalikud elanikud konkureerivad nüüd vähematele töökohtadele ning minevikus vähenõutud töökohtade järele on tekkinud nõudlus.

A-8 maadest tulijail ei ole kavatsust kodumaale naaseda. Nad etendavad olulist osa Ühendkuningriikide majanduses. Dermot Finchi arvates võib Suurbritannia jääda A-8 maadest töötajatele endiselt atraktiivseks parema palga ja elustandardi tõttu ja väidab, et riik peaks neile rohkem integreerumisabi osutama, et Suurbritanniasse jääda soovijad võiksid anda oma panuse riigi majandusolukorra taastumiseks.

Allikad:

http://www.centreforcities.org/index.php?id=771 http://www.centreforcities.org/assets/files/Accession%20to%20Recession%20.pdf http://www.timesonline.co.uk/tol/news/uk/article5913970.ece http://www.epl.ee/artikkel/462192

Samal teemal on tänases (16.03.09) Financial Timesis selline artikkel: Jobless migrants should leave, say many in EU. Seal natuke teisel toonil sõnum, mis ka pealkirjast kenasti näha.

No selle vastu on rohi olemas - mingit tööd teha siis:) Küsimus oleks pigem abirahadest elamisest, kuigi nende saamisõiguse jaoks tuleks töökatkestusteta 12 kuud järjest töötada.

FT artikkel, mis on Brüsselis resideeruva ajakirjaniku sulest, ei ole küll konkreetselt Ühendkuningriikide, vaid viie suurima EL riigi kohta (kuhu kuulub ka Suurbritannia).

FT paberväljaandes on paar toredat graafikut, kust selgub, et viie EU suurima riigi võrdluses toetavad britid kõige vähem teistest EU riikidest pärit töötajate töötamist oma riigis ja ühtlasi toetavad nad kõige rohkem seisukohta, et valitsus peaks paluma töötuid võõrtöölisi riigist lahkuda.

Eks see tulegi tollestsamast toetustest elamise küsimusest siiski. Brittide riik on siiski üsna suur ja mida rohkem rahvast, seda rohkem ka arvamuseavaldusi. Kõnealune artikkel ei olnud mitte promoks, vaid realistlik uuringutulemus. Enese kohta võin konkreetselt öelda nt, et elan linnas, kus on kogu maa suurim poola rahvusest inimeste kogukond ja seetõttu on see linn kogu Suurbritannia kõige karmim koht (just nimelt ülalmainitud võõrviha suhtes, nii et ses mõttes võin olla päris objektiivne antud teemast kõnelema - kuid teiseltpoolt on see ka ainus linn kogu maal, kus Linnavalitsuse raames ja rahadega on tegev EL vastuvõtuprojekt, mis mõeldud just 2004. aastal EL-ga ühinenud maadest elanike integreerimiseks - kuigi projektijuhi sõnul olin ma esimene eestlane, keda ta eales ihusilmaga näinud:) - seega huvi oli suur, sest eestlased olid ainsad, keda see projektijuht kohanud ei olnud, kuigi projekt olnuks ka otsekui eestlastele suunatud - minult soovis ta ent tõlketeenust, mida ka patriootlikult meelestatuna EV augustikuise aastapäeva puhul talle vabatahtlikult osutasin), samuti on siin linnas tõepoolest hetkel konkurents nii 60 inimest vabale töökohale. Ellu jääbki vaid see, kes tugevaim ja kelle oskused trumpavad (juhul kui võõrtöötajaga tegemist) kohalikud üle, sest selle vastu ei ole kellegil mitte midagi kosta.

Samas on mul konkreetselt väga suur inglaste sõpruskond ja kõik neist on olnud äärmiselt lahked ja toetavad (kui nt mu laps pidi sõprade juurest koju minema ja tal ei olnud taksoraha, panid inglased selle kohe tema jaoks kokku, see oli nende jaoks lausa enesestmõistetav - olgugi, et tulla oli vaid paar tänavavahet:) ja sarnaseid juhtumeid on palju esinenud - jõulude ajal nt oli rahadega kitsam seis, kuid inglastest sõbrad tulid mõttele õlg alla panna ja teatud (päris suure) summa kinkida jms - ei räägi tollest kiitlemiseks, kuid mingit kohalike suhtumist võib siit siiski välja kindlasti ju lugeda). Minule ega ka nt minu lapsele, kes üliõpilane, ei ole mitte keegi kohalike seast ainsatki halba sõna ütelnud (v.a üks juhtum, kus nurgataguse tööbüroo töötaja ei teadnud, mis maa see Eesti on ja kas see ikka on Euroopa Liidus. Ta lihtsalt kartis hirmsasti oma naha turuleviimise pärast - aga kiire poliitilise õppetunni järel oli temagi taas väga kena).

Kuid kujutan siiski ette, et eelkommenteerija peab silmas vast inimesi, kes ei austa ei selle maa kultuuri ega kombeid ega evi ka elementaarset keeleoskust. Siis võib küll äärmiselt raske olla. Tõtt-öelda eestlastel oli tavaks kodumaal nisuguseid inimesi tibla-nimetaja all kokku võtta. Eks see ole suuresti respekti küsimus, austad teisi, austatakse ka Sind.

Mina ei kommenteerinudki midagi, lihtsalt FT uuring sattus silma alla.

Nojah, kuid see tuleb ikkagi tollestsamast suure osa sisserändajate suhtumisest. Ei taha küll kedagi solvata, kuid olen oma rahvuskaaslastegi (eestlaste) seas näinud suhtumist, et ei olekski kodumaal enne keeltekursustele minna vaja, sest vene keeles saab Suurbritannias kõik asjad ära aetud. (Kommentaarid on vist üleliigsed).

Nt respektist kohalike vastu ei räägi me tänaval ega kodust väljaspool mitte eesti, vaid kohalikku keelt jne - see on elementaarne. Aga võib loomulikult elada nn kommuunis nagu nt paljud idaeurooplased ja ajada kõiki omi asju mingis idaeuroopa keeles. (Eestlaste põhiosal on siiski erinev suhtumine). Oleks ju loomulik kui lähed teisele maale ja austusest selle maa vastu sulandud mingis mõttes selle maa kultuuri (säilitades siiski oma rahvusliku identiteedi, mitte hakates väljaspool oma kodumaad looma olukorda, kus politsei nt peaks poola keelt oskama jms - taoline hoiak kindlasti sünnitab ju põliselanikes trotsi, kes vaatavad, et appi, neid vallutatakse mingite rändhõimude poolt:).

1,5 miljonit UK-sse kolinud poolakat (neist pooled Londonis) on selgelt võimas mass, millele on üsna kerge lihtsakoelisi skeeme üles ehitada.

Kui ma olin 92. aasta sügisel USA-s Floridas, siis kohtusin Jacksonville'i linnas mõnede sinnakolinud Eestimaa venelastega, kes rääkisid loo (mida tegelikult kindlasti ollakse naljavormis kuulnud, kuid mis oli tõsielust) vene tädikesest, kes elas seal, elas oma kogukonnas, mis oli nagu mini-Venemaa ja kus siis kõiki asju aetigi ka loomulikult vene keeles. Tädike läks siis kord kommuunivälisesse poodi ja küsis vene keeles, et kuulge näidake mulle seda asja....müüja ei saanud aru. Tädike küsis uuesti, ikka vene keeles. Müüja raputas pead. Tädi sai vihaseks ja lõi käega ja ütles - ikka vene keeles, On aga baaba. Elan siin juba kolmkümmend aastat ja tema ikka ei suvatse vene keelt ära õppida:)

Nüüd, mis puutub Ameerikasse, siis see on rahvuste paabel ja isegi taolised äärmuslikud juhtumid on pigem kentsakad, kuid neisse suhtutakse rahulikult. Inglastes on aga juurdunud teadlikkus, et see on NENDE maa. Ja siin loomulikult tuntakse viha taolist suhtumist nähes. Elementaarne. Et kui oled Roomas, siis tee roomlaste moodi.

Et siit ehk siis tulebki vahe sisse ehk jookseb kultuurilise erinevuse piir, et keda kutsuda idaeurooplaseks ja keda mitte.

http://forums.gumtree.com/about237722-0-asc-225.html

"Its not just Poles, its any country that has massive amounts of immigration, that behaves in some cases badly, that quickly gets a bad reputation. Ask even the most protectionist of British people about Estonians and there is not a problem."

Uurisin veidi Veigo tõstatatud küsimust, gumtrees oli selleteemaline foorum ja kõige tulisem väitleja seal tuli välja taolise (südantsoojendava) kommentaariga... tõlgiksin siis viimase lause neile, kes ehk inglise keelest väga aru ei saa...

(Väitlus käis enamasti brittide ja poolakate vahel....britid olid seisukohal, et immigrandid kadugu...aga siis kui üks poolakas ütles, et tahab endale Briti kodakondsuse varsti võtta, sulas selle briti süda...ja ta soovis sellele poolakale vaid parimat jne).

"Küsige isegi kõige tulisema protektsionistliku Briti rahvuse esindaja käest (kes oma maad, kultuuri ja vaateid jms kaitseb), mida nad näiteks arvavad eestlastest ja nende kohta ei ole ühelgi britil midagi halba kosta."

(Ju ta on siis kenade eestlastega kokku puutunud, igatahes oli see väga vihaselt väitleva briti suust kena kompliment ju kaasmaalastele....)

Over the past year, job vacancies across the UK have fallen by 30% to 479,000.

Riigis on tänaseks 2 miljonit töötut ja umbes pool miljonit vakantset töökohta.

Jätsin tolle numbri meelega artiklisse sisse kirjutamata, kuid arvan, et neil, kes siia maale tööotsingutele tulekut kaaluvad, oleks kindlasti tark enne lõpliku otsuse langetamist selle näitajaga arvestada.