Õppimine ja elamine Uk -s

Sooviksme teada elamise ja õppimise võimalusi Uk-s.

Heatahtlikud viited on teretulnud.

Esiteks uuri, kus koolis Sind huvitavat eriala õpetatakse. Siis kandideeri UCAS-i kaudu. Saad järgmiseks aastaks, käesoleval õppeaastal ehk saaksid kusagile clearinguga, kus õppetöö algab nt 1. oktoobril, kuid kui alustad protsessi nullist, siis võib ajast puudu tulla. Õppe maksumuse katab UK valitsuse laen. (Käendajad nagu Eestis vaja ei ole, allkirjastad vaid lepingu ja täidad ka ikka:)

Vaja oleks teha IELTS keeletest, vaata aegu Briti Nõukogu veebilehelt. Maksab umbes 2000 krooni. Etteregistreerimisega.

Kui ülikooli tingimustele vastad ja sind vastu võetakse, annab ülikool ka tavaliselt (mitte tasuta muidugi, vaid vastava summa eest) ka elamise.

Keskkool Inglismaal ja sellega seonduvad eksamid pakuvad huvi

Plaan minna järgmisest aastast õppima Inglismaa ülikooli,Ieltsi test sooritatud.Kas keegi palun oleks nõus vastama mõnele küsimusele ning natuke aitama? Lisan enda maili aadressi lizette007@hotmail.com

Aga miks küsimus konkreetselt huvitaks. Ma olen selline nn mingis mõttes ülikooliinimene, kes asjadega mingis mõttes kursis ja kokku puutunud...ja puutub...

Et kas UCAS-i kaudu kandideerinud oled?
Kas keeletestitulemus on 6.5 või rohkem, et vastava ülikooli vastava eriala nõudeid rahuldada?
Kas oled huvipakkuvad ülikoolid välja valinud?
Soovitaks akadeemiliselt paremaid ülikoole kaaluda, mis mingis pingereas siiski, siin on palju ka nn teisejärgulisemaid ülikoole....samas tasud enam-vähem sama summa igal pool, ses suhtes soovitaks siiski parematasemelist kooli....

Šotimaa ja Walesi ülikoolides....esimesed on parematasemelised....ent arvesta kindlasti ka šoti aktsendiga kui nt seal tööd õppimise kõrvale teha kavatsed....et kõrva harjutamine sellega võib veidikese aega võtta...ent neis ülikoolides saavad EL-i üliõpilased tasuta õppida...

Üldiselt on too UCAS-i süsteem imelihtne...

Ieltsi test on sooritatud ning vastus peaks tulema nov alguses.Oleme valinud välja 5-6 ülikooli ja sooviksimegi rohkem infot nende kohta inimeste käest kes koha peal on.Näit kas Cambridges õppides on võimalik ka kooli kõrvalt tööl käia või ei ole see kooli poolt lubatud jne.Kui on võimalik siis suhtleksin edasi maili teel:)

Mu meiliaadress on tiina.wilder@gmail.com
Oled teretulemast küsima...

Cambridge'i kohta võin öelda, et nn informaator on meil olemas - lapse sõbranna ja kursusekaaslane õppis seal juurat, kuid leidis selle kuiva olevat ja tuli siia ülikooli poliitikateadust õppima....aga no eks enne tule ülikoolide pakkumist oodata - see on kas tingimuslik -mille korral peab tingimustele vastama või tingimusteta pakkumine...võimatut ei ole seal kindlasti midagi.
Ent tark on ikkagi too keeletesti tulemus eelnevalt ära oodata....siis näeb, kas tuleb uus keeletest sooritada või piisab saadud tulemusest....
Üldiselt sellistes nn heades ülikoolides töölkäimist väga ei soosita, mingil määral -nt 20 tundi nädalas ehk - KUID mitte loengute ajal - kuna õppimist on hullupööra....kodutöid ja lugemist...siis ega töö jaoks - kui nt Cambridge'i Ülikooli sihid - suuremat aega jää, aga midagi annaks kindlasti teha.
Minu lapse ülikoolis on kõik alati loengus kohal....isegi öö otsa ülevalolnuna...ja uimasena...nii et mida tugevam ülikool, seda pingelisem ja seda kõrgemad standardid.

Võtan ühendust maili teel nädala vahetusel, mõtlen selleks ajaks vajalikud küsimused täpselt välja et niisama tüütama ei hakka:) Tänud veelkord!

Minul tekkis kohe küsimus Tiinale: kui saladus ei ole, siis millisesse ülikooli teie lapse sõbranna poliitikateadust õppima läks? Küsin, sest tunnen ise ka huvi Suurbritannia vastu ja ühtlasi olen ka riigiteaduste tudeng, seda küll Eestis. Aga kes teab, võib-olla mõne aja pärast juba Inglismaal?:)

Sinnasamasse, kus mu lapski käib, nad on kursusekaaslased ehk siis Southamptoni Ülikooli http://www.southampton.ac.uk/socsci/politics/index.shtml - poliitikavallas on nad enim keskendunud tuuma-uuringutele ja sellega seonduvale (kuid loomulikult mitte ainult), kuna mu tütar soovib töötada NATO-s, siis oli see sobiv valik.
See on nende uurimiskeskus:
http://www.mcis.soton.ac.uk/
(see on lõunaranniku parim ülikool - kui riigiteadusi õpid, siis ehk mäletad või ehk juhtusid ise osalema kui 2008. maikuu lõpus käis Tallinnas Highfieldi Lord Raymond Plant, kes ka Lordide Koja MP ja endine Southamptoni Ülikooli poliitilise filosoofia õppejõud - kuid kogu ülikooli peakompleks asub linnaosas, nimega Highfield)(samas kui huvitab konkreetselt nn puhas poliitika, siis lõunas (Walesi lähedal) on veel Bristoli Ülikool, kus õppis nt Lembit Öpik, see on poliitikavallas ja üldse tasemelt väga tugev, samas RS-i seal ei saanud õppida). (Tasuks kaaluda siis Russell Gruppi kuuluvaid ülikoole - Russell Group on Suurbritannia Ivy League) (Aga lisaksin kohe, et ülikoolis loeb kõige rohkem konkreetse eriala tugevus - mitte niivõrd ülikooli koht pingereas - ideaalne oleks siis mõlema sümbioos - nt Cambridge Ülikool on teada-tunda oma headuses, kuid poliitikavallas see parim ei ole).
Southamptoni Ülikoolist tahab mu tütar (ta õpib küll Rahvusvahelisi Suhteid) edasi LSE-sse minna, mis on siis loogiline jätk ja poliitikateaduse alal absoluutne tipp. (Mu laps valiti sel nädalal kõigi kooli poliitikaüliõpilaste ametlikuks esindajaks ja vahemeheks üliõpilaskonna ja juhtkonna vahel koos ühe noormehega - nii et tal läheb päris hästi).

Aga nt Warwicki Ülikool (see asub rohkem põhjapoole siit) oleks poliitika alal kindlasti väga tasemel koht, kuhu kandideerida. Või kui Sind ehk huvitavad konkreetselt Balti uuringud, siis nt Aberdeeni Ülikoolis Šotimaal tegeletakse nendega süvitsi..

Samas õpib päris palju Eesti üliõpilasi (kuna Hakes'e nimeline organisatsioon Eestis vahendas) Wales'is Aberystwyth'i nimelises väikelinnas ranniku ääres, Aberystwyth'i ülikool oli maailmas esimene, kus hakati välispoliitikat õpetama...ja teaduskantsina on sealne õppetool üks maailma suurimaid ja väga tunnustatud (samuti pakuvad nad eriti magistri- ja doktoriõppes väga palju stipendiume ja toetusi) - samas üldises ülikoolide pingereas see kool jääb suhteliselt tagasihoidlikule kohale (kuid taas, loeb eelkõige konkreetse eriala tugevus).

Aga märgiksin siin ära, et nagu üks hiljuti ajalehes "Postimees" avaldatud Eesti kõrgharidusteemalise artikli (a la Tartu Ülikool ei mahtunud http://www.topuniversities.com/worlduniversityrankings/results/2008/overall_rankings/fullrankings/ QS maailma ülikoolide pingereas esimese 600 sekka) kommenteerija, kes käis Bristoli Ülikoolis magistriõppes ütles, on see tõsi, et kuigi siin õpitakse vaid nelja ainet, toimub see nii süvitsi, et võid kogu oma aja õppimisele kulutada - tema sõnutsi, ta ei olnud ealeski oma elus varem nii palju õppima pidanud kui seal nüüd).

Samas toon ameeriklaste tehtud maailma ülikoolide pingerea, mis avaldati 8. juulil, 2008 -seal on Southamptoni Ülikool kuuendal kohal oma tugevuse poolest ja Scholar ehk teadustöö taseme poolest lausa kogu Suurbritannia esimeseks pandud (sic!). http://www.webometrics.info/rank_by_country.asp?country=uk
Ja Tartu Ülikooli saatuse pärast muret tundjatele hea uudis, et TÜ mahtus siin esikolmesaja sekka...mingi 298 vist oli (kes tunneb huvi, võib Eesti lipu peale maade jaotuses klõpsata ja näeb...seal on teisedki Eesti ülikoolid ära toodud).

Lisaksin, et London School of Economics on ülikool, mis on samuti üks maailma esimesi, kus hakati välispoliitikat õpetama, pool aastat hiljem kui Walesis Aberystwyth'i Ülikoolis...
Aga sinna on äärmiselt raske bakalaureusetasemele sisse saada (seda peetakse poliitikateaduste vallas maailma parimaks üldse), bakalaureusetasemele pääsevad sinna enamasti vaid Suubritannia parimate erakoolide lõpetanud...
(Meeldetuletuseks, kuna see kool asub Londonis, külastavad seda maailma juhtivaimad tegelased...mäletagem kasvõi meie oma President Ilvest'ki, kes sealsamas just oma Suurbritannia visiidi ajal loengu andis:)

...ja hoiatan, et kui statistika ehk kvantitatiivsed meetodid ei meeldi...siis kuna LSE väljastab teaduskraade, on seal nn matemaatilise küljega samuti tegemist...samamoodi ka nt Southamptoni Ülikoolis, kust poliitikaeriala lõpetanu saab teaduskraadi BSc. (Et kui see fakt on veidi vastumeelne, siis soovitan uurida, millistes ülikoolides saaks sellest esialgu mööda lipsata...Aberdeeni Ülikoolis (seal õpib poliitikat vähemalt üks Tartu MHG lõpetanud tütarlaps) oleks see ehk võimalik, kindlasti on kohustuslikku kvantitatiivsete meetodite ehk statistika õpet võimalik vältida ka mujal, kus saab BA (BSc asemel).

Märkus veel: nt. Edinburghi Ülikool on küll pingereas üldiselt kõrgel kohal, kuid poliitikavaldkond seal väga tugev ei ole (Glasgow Ülikool ent nt Rahvusvahelisi Suhteid ei õpeta, vaid poliitikat, kuid see on paremal tasemel seal) - samas on Eesti üliõpilasel Edinburgh'i Ülikooli poliitikat õppima minekuks sissepääsuks vaja minimaaltulemusena kõiki viisi lõputunnistusele ja RE miinimumtulemused peavad olema 80 palli. Manchesteri Ülikool eeldas Eestist tulevatelt sotsiaalteaduste üliõpilastelt sama. (Aga neid kõiki üksikasju saab konkreetsete ülikoolide kodulehekülgedelt täpsemalt uurida).

Suur tänu Tiinale nii põhjaliku ülevaate eest:) Uurin kindlasti vastavate ülikoolide kodulehekülgedelt täpsemalt tingimuste jms kohta, aga hea on teada ka koolidega lähemalt seotud inimese muljeid/arvamusi. Nii et palju tänusid:)