Prantsumaa viinamarjaistandusse tööle

Tere,

Mul ammune unistus minna Pranstusmaale (võib ka mujale) istandusse viinamarju korjama. Ise juba 26.aastane naine, seega viimane aeg see asjandus teoks teha.
Eelkõige otsin kohta, kus keegi käinud ja teab, et väga orjatöö pole ja nahka üle kõrvade ei tõmmata. Pigem sellise sõbraliku õhkonnaga kohta, kus veiniasjandust oma silmaga saaks näha ja ise läbi elada. Eks veidi raha teeniks ka ikka. Ise prantsuse keelt ma ei oska.
Olen kuulnud, et enamasti algab hooaeg septembris. Seega kardan, et oma sõpradega koos minemisest ei tule midagi välja. Tahaks ikka kellegiga koos minna.
Ise endal õnnestub vast 28. augustiks saada Prantsusmaale La Rochelle üks projekt, mis lõppeb Pariisis. Seega siis sealt edasi jääkski Prantsusmaale. Kui hooaeg veel alanud pole, harrastaksin mõni aeg enne viinamarjaistandust Woofingut.
Kui selle projekti saan ja viinamarjade korjamiseks toreda kaaslase leian, oleks projektis (noorsoovahetus) veel vabu kohti. Saaks selle inimese kaasa kutsuda, nii, et ise tuleb maksta lõpuks vaod 30% reisikuludest ning kogu elamine ja projekti töötoad ning ekskursioonid on tasuta – projekti teemaks on keskkond (merekeskkond).

Mõte hea, kuid teostus.... Prantsusmaa viinaaiad on töötajatega üsna hästi komplekteeritud. Korralikes domaine'des-chateau'des asjatundmatuid marjade kallale ei lasta. Prantsuse keele oskamine on vajalik, sest nemad Sinuga inglise keelt ei üritakski purssima hakata. Pealegi on ka Prantsusmaal kriis ja sellega kaasnev tööpuudus.
Teades pisut Prantsusmaa veinimajanduse hingeelu, mataks ma selle mõtte vist maha, kuid...kes ei küsi, sellele ka ei anta.

Hei,

Mul augusti lõpp ja september vaba ja sooviks kuhugi seiklema minna. Eriti hea oleks Lõuna-Prantsumaa ja viinamarjade korjamine. Kuna endal mul seal tutvusi pole, olen mõelnud,et võiks ehk (algul) wwoofingut teha. Kas tahaks keegi kaasa tulla või vajab keegi oma plaanidesse liitujat? Prantsue keelt ma ei oska, aga olen varem hääletanud ja seigelnud.
.
.
.
Trip.ee liimis postitaja kirjutised ühe teema alla!

Woofing on rahvusvaheline mahepõllundustalude organisatsioon. Sa maksad mingi sümboolse summa, saad nimekirja sulle sobival alal asuvate talude kontaktidega ja siis kirjutad neile ja nad kutsuvad sind endale appi. Vastutasuks saab öömaja ja süüa. http://www.wwoof.org/

Hei,

Vabaneksin 21. augusti paiku ja siis u 25. septembrini aega et seigelda. Kas kellegi veel selline graafik?

Hei,
otsin ka kaaslast kellega sügisel mõnda aega taludes või farmides tööd teha. Täpne sihtkoht on lahtine, aga jääks Euroopasse. (Hispaania, Saksamaa, Inglismaa...ükskõik seega)
Plaaniks minna septembri keskel ja jääda kuni detsembrini.
Olen välismaal elanud ja 23 aastat vana, kogemustega rändur:)

Ei saa päris aru, kas tahate tööd teha või seigelda - see on suur vahe, sest kui tööd teha, siis pole küll aega seikluste jaoks. Kui ikka juba välisriigis tööl olla, siis täiega - nii saab hea kogemuse ja muidugi palk...
.
.
.

  1. Lause algab suure algustähega!
  2. Enne kirjavahemärki ei lööda tühikut, pärast kirjavahemärki lüüakse.

Palun järgmisel korral nendest reeglitest kinni pidada.
Trip.ee

Selle reisi ajal pigem ikkagi seigelda, seepärast räägingi vabatahtlikust tööst, mis on hea võimalus kohalike olude ja teatud töötraditsiooniga tutvuda (mahepõllunduse idee on mulle väga sümpaatne ja olen hea meelega nõus paar nädalat selliseid inimesi aitama). Ettekandja töö või tööstusliku toodangu kogumine muidugi ei võimaldaks nii palju vaba aega ja ringi vaadata, kuigi on võimalus raha teenida. Siiski hetkel on olulisem just seiklus. Kuid tundub, et see aasta sinna mahepõllundustalusse ikkagi ei jõua veel.

See seiklemise unistus meenutab mulle rootsi koolilapsi, kes tulid ka vabatahtlikku tööd tegema, seiklema ja keelt praktiseerima UK-sse. Arvasid, et paar tundi teevad tööd ja ülejäänud aja saavad ilma näha. Sattusid hostelisse, mis asus Śotimaa pärapõrgus, lähim kauplus 10 km, küürisid hommikust õhtuni koristada ja nutsid. Kaks korda päevas liikus rong, muud transpordivõimalust polnud. Fun'ist oli asi kaugel...

Mis puutub viinamarjade korjamisse, siis on see füüsiliselt raske töö, lisaks sellele on ilm sitaks palav ja kui vigneroni prantsusekeelsetest käskudest aru ei saa, on kuri karjas. Aga noorele inimesele võib fun'i jaguda küll.

Kui kaks korda päevas rong liigub, on ju väga ok, parema ühendusega koht kui nii mõnigi Eesti küla. Metsad ja kolkakohad mulle meeldivad. Ja kui vabatahtlikult ollakse, võib ju alati koju minna, kui asjade käiguga rahul ei olda.
Samas olen ise läbi elanud selle olukorra, kus värskelt 18 saanud noor inimene saadetakse üksi programmiga juttude järgi väga headesse oludesse, mis kohapeal osutuvad õudusunenäoks, seetõttu olengi alati ettevaatlik, valin hoolikalt organisatsiooni, programmi, mille kaudu minna, jätan alati võimaluse taganemiseks ja lähen kellegiga koos seiklema. Samas ei saa mõne halva kogemuse pärast välistada kõiki võimalusi ja toredaid kogemusi ning kohtumisi. Olen erinevates riikides hääletanud, seljakoti, telgi ja katelokiga palavuses ja vihmas rännanud ning pärapõrgus maganud, teinud välismaal vabatahtlikku tööd, ööbinud reiside ajal Hospitalityclubi lahkete inimeste kodus, käinud välismaal noortevahetustel, sügisest lähen Bulgaariasse vahetusüliõpilaseks ja kokkuvõttes ei kahetse ma mitte midagi.
Jah, päris tööl ma välismaal veel käinud ei ole, kujutan väga hästi ette, et see ei ole meelakkumine ja vaatan vauga inimesi, kes lähevad käed taskus võõrale maale lootuses tööd leida ja on piisavalt hakkajad, et see ka leida. Kuna ma prantsuse keelt ei oska, otsingi kogemuse saamiseks leebemaid võimalusi. Kui üks mahepõllundustalu on end rahvusvahelisse organisatsiooni, mille kaudu hakkavad neile saabuma võõrkeelt rääkivad inimesed, kirja pannud, võib loota et nad tiba ehk inglise keelt ka tonkavad või on muidu avatumad suhtlejad. Mulle meeldib end proovile panna.

Kuida otsingud läinud on ja mis plaanid täpsemalt?

Kindlasti on plussiks Prantsusmaal see, et toituvad nad mõnusalt ja usutavasti laieneb see ka hooajatöölistele ja juu saab chateaus-domaines-clos's ka kohalikku hüva veini rüübata ;)

Käisin septembrikuus viinamarjakorjanduses tööl. Töö on tõesti füüsiliselt äärmiselt raske. Samas mul väga vedas - sain tuttava tuttava tuttava kaudu viimasel hetkel pakkumise viinamäele, kus mind ka majutati ja anti neli korda päevas kuninglikult süüa. 12 päeva tegime seal tööd. raske oli, aga kogemusena huvitav ja Ida-Euroopa mõistes makstakse ka väga hästi palka (korjajatele 50 eurtsi päevas kätte, tassijatele veidi rohkem). Prantsuskeelt räägin kuulu järgi päris hästi, aga nende kohalikust murdest aru saamisega oli ikkagi probleeme.

Nõks on selles, et neid sobivaid tingimusi pakkuvaid Chateau'sid ei ole väga kerge leida, eriti kui kogemus puudub. Kõige kindlam võimalus on otsida veebist mõni firma, kes välismaalaseid sinna tööle organiseerib - vahendustasu eest muidugi.

Kui omal käel minna, siis esiteks peab prantsuse keelt oskama, et saaks hakata varakult internetist pakkumisi otsima (nii umbes juunis-juulis. Korjamise hooaeg algab lõuna pool augustis, põhja pool septembri lõpus) ja neile helistama (milleks on vaja prantsuse keelt osata). Märksõnaks "les vendanges", teiseks peab sul olema Prantsusmaal "numéro securité social" (ehk "social security number" inglise keeles, eestikeelset vastet ma ei tea) ilma milleta kuskile tööle saada on väga raske (istandusi kontrollitakse äärmisel tihedalt, et nende töötajad kõik legaased oleks). Ja lõpuks veel see probleem, et enamik kohti tänapäeval enam töötajatele sööki ja majutust ei paku. Ma oleks seal veel telgis elamist ette kujutanud, aga ise oma toidu eest muretsemine oleks kindlasti üle jõu käinud ning väga kalliks läinud, arvestades tööpäevade pikkust ja seda kui väsinud ma alati olin.

Kogu mu jutu mõte on selles, et minge ja tehke - kindlasti on kultuuriliselt väärt kogemus:) Aga asjaajamisega tasub võimalikult varakult pihta hakata või hoopis mõnele professionaalile maksta, et ta sinu eest asja ära ajaks - muidu võib väga keeruliseks minna.

Kuna veinindus ja Prantsusmaa on üks minu elu osasid ning Sinu tekst on siin teemas ainuke asjalik kogemustel põhinev, siis tegin ta eestlasele loetavaks ja muutsin bännitust tagasi avalikuks.

Paluks tulevikus austada meie foorumi reegleid ja pidada lugu emakeele õigekirjast. Usu mind, teksti, kus laused ja - eriti - nimed + kohanimed algavad suurtähtedega on lihtsam ja ka meeldivam lugeda.

Parimat

ixxx
vanemtoimetaja