Mina olen eelistanud LP-d. Põhjused lihtsad:

• sisulist ja mitte nii tüüpilist turistiinfot on enam;
• lehed õhemal paberil (= infot enam ja kaal väiksem);
• ööbimispaikadest rohkem odavama klassi võimalusi (need DK-d, mida uurinud olen, pakuvad tihtipeale ainult vähemalt 3-4 tärni hotellide pakkumisi);
• puudu on pildid jms kraam, mida reisikirjas tegelikult vaja pole (ehk kellelgi on, aga kui mõelda päevale 40-kraadises kuumuses, kui kaasas kobakam kaamera, veepudel jne, siis on see mõttetu lisakaal);
• kaardid on sisukamad ja detailsemad.

Aga eks kõik sõltub lõpuks sellest, mis tüüpi reisija olla. :)

Tänan kiire vastuse eest. Mida arvad LP-s pakutavatest Pick & Mix'ist. Äkki oleks otstarbekas tellida sealt huvipakkuvaid peatükke või on ikka kogu raamat mõttekam?

Ainus võimalus - vaata mõlemale raamatule sisse ja otsusta ise. Ühe jaoks on üks parem, teisele teine, inimesed on erinevad. abednego kirjutas LP / DK erinevused hästi lahti.

Mulle endale meeldis omal ajal kõige rohkem hoopis Michelini Green Guide. LP-s oli liiga palju mõttetut tehnilist infot ("sinna-ja-sinna saab selle-ja-selle metrooliiniga sellest-ja-sellest peatusest") ja söögikohtade / hostelite üleslugemist, DK on jälle liiga pealiskaudne. Green Guide oli nende kahe vahel, mulle paras. Kui tahad, võin laenata, pääsed nii ostmisest kui valimisest.

Tõepoolest, see on väga kinni isiklikes eelistustes. Olen paar korda testi mõttes Costa Ricas ja Itaalias paralleelselt katsetanud ja jõudnud järeldusele, et omapäi reisijale on DK ikka rekordmõttetu. Seal on huvitaval kombel teatavat infot selliste vaatamisväärsuste kohta, mida pole ei LP-s ega RG-s, aga see pole samas argument DK soetamiseks.

Esmapilgul võib tunduda, et DK avab linnade puhul kuulsamaid ehitisi täielikumalt, aga lugedes täielikult pildimaterjalita reisjuhte (LP ja RG siis) sai huvitaval kombel samast asjast kordi parema info.

Aga veelkord - sõltub eelistustest. Teises postituses toodud pro/cons on adekvaatne.

Isiklikud eelistused polegi ehk nii olulised, kui reis ise. Usun, et DK on ise-reisijale väga hea reisijuht kolmeks päevaks Stockholmis või 7 päevaks Londonis näiteks (ei ole liiga palju infot ja ei jõua sedagi ära vaadata, mis pildil/kirjas), kuid pikema reisi puhul või kui plaan avastada sihtkohariiki või linna põhjalikult, siis see on ikka LP-taoliste rida.

DK-l (ja Berlitzeril) on üheks toredakse eeliseks see, et neid leiab ka raamatukogudest :)

Nõustun ka ise, et reisile kaasa võtmiseks on LP sobivam, kuid esmaseks reisi planeerimiseks kodus eelistaksin ise DK-d (annab kirjult ja kiirelt üldise ülevaate ära).

Tegelikult on need raamatud eri kategooriates. DK-st on tõsisel ränduril mõnel pikemal reisil väga vähe kasu. Lihtsalt üks suur pildiraamat vaatamisväärsuste infoga. Aga kummalisel kombel on see sari mulle siiski meeldima hakanud, sest sellistel mõnepäevastel linnatrippidel (London, Pariis, Barcelona jne), on ta üllatavalt mugav kaaslane. Lonely Planetiga saab aga hakkama igal pool. Misiganes info sulle vajalik tundub, selle suure tõenäosusega sealt sa ka leiad. Küll aga tasub jälgida seda, et mis aasta väljalase raamatust on. Kui trükiaasta jääb 3 aasta taha, siis tasub vaadata pigem mõnda teist raamatusarja. Lonely Planetiga samas kategoorias on Bradt, Rough Guides, Let's Go, Footprint. Kuna ühtegi nendest kasutanud pole, siis kiita ei oska kuid väidetavalt on Bradt ja Rough Guides kohati isegi paremad kui Lonely Planet.

Võtsin raamatukogust DK ja tellisin soodushinnaga LP - hundid söönud, lambad terved:)

Linnade kohta välja antud DK-d on küll head ja põhjalikud. Maade kohta on liiga pealiskaudsed ja "igast asjast natuke". LP kipub liigagi põhjalikuks, aga temast võiks olla palju abi mõnes vähetuntud ja metsikus paigas seiklemisel.