Viinamarjaveine tootvatesse riikidesse on kindlasti huvitav kaasa võtta meie Põltsamaa dessertveine - Kuldne või Tömmu. On leidnud positiivset vastukaja ja rõõmsat kulmukergitust. Vana Tallinn seevastu ntx prantslaste ja itaallaste hulgas vaimustust ei tekita. Olla liiga magus ja kange. Kännu Kukest ei taha nad ka aru saada :) Alati on head vastukaja leidnud kvaliteetsed eesti viinad.

Olde Hansa pähklid võiksid ka kuuluda millegi laheda hulka.

Minul vastupidiselt eelkõnelejale on Vana Tallinn üsna sooja vastuvõtu osaliseks saanud nii Austraalias kui ka Uus-Meremaal. Senini saadan seda mõndadele sõpradele teisele poole maakera.

Päts musta leiba Marineeritud seened Mustikamoos

Vana Tallinna kooreliköör meeldib küll paljudele itaallastele minu kogemuse kohaselt. Nad kasutavad seda kohvi sisse panemiseks. Taiwani kohta ei oska midagi arvata, sest asiaatidega pole kokku puutunud, aga muude välismaalaste puhul on sooja vastuvõtu saanud veel nt Saaremaa mesi (või ka muud Eesti meed, nt jõhvikalisandiga sattus ükskord olema).

Ökokraam on hea mõte. Kommide asemel sobiksid need kokku pressitud marjad - head keged kaasa tarida ja minu meelest maitsvad ka, võib-olla isegi kasulikud. Selverites peaks müügil olema, mingi talutoode, nime kahjuks ei mäleta. Põltsamaa veine soovitaks ka. Eriti Poolas, Saksamaal ja Hispaanias on tore pakkuda meie piparkooke ja martsipani. Neile muidugi eriti ei maitse:)), aga koos legendidega "meie olime esimesed" võib mõnegi lõbusa hetke veeta. Kalevi toodangust soovitaks valget šokolaadi ükskõik mis marjadega. See tundub algul mõnelegi imelik, aga kes maias, neile läheb tegelikult hästi peale. Kes vähem maias neile kirssidega tume. Olde Hansa mandlid ka.

Flora, mõtled neid Taarapõllu talu marjakrõpse? http://www.taarapollu.ee/taarapollu-talu-tooteleht/marjakropsud/ Kõik mu välismaalastest sõbrad on neist püsti vaimustuses, eriti hästi lähevad mustika- ja vaarikakrõpsud. Samuti olen viinud põdra- ja metssealihast suitsuvorsti, marineeritud angerjat, käsitööna tehtud šokolaadi.

Jah just! Minu välistuttavad ka. Ja kui ma veel räägin, et neid vaarikaid ja mustikaid on isegi metsast võimalik korjamas käia, on nad imestusest enamasti pikali kukkumas.

Ma ei tea küll, kas need ikka on puht kodumaised, kuid ma olen toonud väljamaalastele seda vinnutatud liha, "beef jerky", oranSikas pakendis. Ei mäleta firma nime. See on alati väga populaarne, va taimetoitlaste hulgas muidugi. Noile tarisin kunagi soolatud kukeseeni, kuid seda ei olnud nii lihtne transportida. Ja eelpool mainitud valged Kalevi shokolaadid eri lisanditega on tõesti samuti päris popid. Kui nad enne kohale jõudmist muidugi ära ei sula.

Valge šokolaad - pole ju šokolaad Vana Tallinn - ei kujuta end ette sõpradele, veel vähem kaugtuttavatele, likööri viimas Beef Jerky - vähem eestimaist toitu annab otsida

Kodune moos on "oma" ja tekitab hämmeldust ja maitseb ka. Mis mõttes, sa korjasid / kasvatasid marjad ISE??? Üks mu UK kolleeg raporteeris korra rõõmsalt, et tegi ise moosi, terve purgitäie... Ma näitasin talle oma värsket moosilaari, 30+ purki, ta pidi ära minestama :)

Marineeritud seened - sama. Aga kas seda ka süüakse, on iseasi. Wdym ise korjasid seeni? Nagu et metsast või? Need ju tapavad?

Musta leiba ja kilu tasub viia siis, kui on välismaa eestlased.

Aga kui tuleb tutvustada eesti kööki, siis mina jään üldiselt hätta.

Meil on tööl väga rahvusvaheline seltskond ja aeg-ajalt pakutakse oma kodumaa toite. Mõnikord on maitsvad, enamasti aga lihtsalt veidrad. Nii et ärge teie ka pahandage, kui vastuvõtjad teie ausa eesti toidu vaikselt silma alt ära toimetavad :)

Ülimalt lahe on vaadata nt grusiinlasi, kes söövad matsutades verivorsti ja seda siis suure naudinguga sinnamaani, kuna nad uurima hakkavad, millest see tehtud on: seasoolikas veri jne. Peale seda "tutvustust" võite näha, kuidas pool või veerand vorsti taldrikuservale lükatakse :)

Marjakrõpsud on küll nummid. Võtsin külakostiks ükskord kaasa, aga kuna nad olid nii maitsvad, siis jõhverdasin ise ära, sedasi gurmee-egoismist ajendatuna:) Põltsamaa sinepit võiks viia näiteks ja siis vaadata, kuidas kostitatavad suurest rõõmust nutma hakkavad. Olen viinud Kalevi shoksi, nii valget kui ka tumedamat, valge mustikatega söödi kohe käest ära. Shokolaad paraku kipub sulama soojemates maades. Ulukiliha vorstid-konservid. Endapüütud koha tarretises. Küüslaugu viina (eksootika mõttes).

Eestis käies mõtlen ikka ka oma erinevatest rahvustest sõprade ja tuttavate peale ning alati võtan neile üht teist toidupoolist kodumaalt kaasa. Aastatega ollakse Eesti toidukaubaga end juba kurssi viidud ning hittooted on järgmised: Tallinna kilufilee ja vürtsikilufileed, kohukesed (Karumsi omad maitsevad paremini ;), Kalevi šokolaad on maailma tasemel (trühvlid, Kannel, Maiuspala, Nurru tahvlid), Põltsamaa veinid, mille tootepakendid on viimastel aastatel teinud läbi suure hüppe, Eesti väiketootjate juustud (Saida). Ning loomulikult Vana Tallinn. Kui ennemuistsel ajal oli see jook Eesti visiitkaart suures Nõukogude Liidus siis nüüd teatakse seda vägagi hästi ühes teises suures liidus :D Ning jõulude ajal ka vürtsikad kodused piparkoogid.

Olde Hansa magusad mandlid unustasin lisamata.

Soovitan OÜ Kõlleste Kommimeistrite valmistatud Küüslaugušokolaadi,mis on väga omapärane Eesti toode,samuti on nende sortimendis küüslaugukommid.