Vaatasin ka filmi ("Iraani tõeline pale") ja tahtsin samasuguse teema püstitada. Eks see tädi veidi üle pingutas, paras egofilm oli, kuid asjal võib täitsa tõetera sees olla. Arvestades ka Rollingute hiljutist intsidenti Iraanis. Pealtnäha vaga riik, aga... Vatse, räääägi! :)

Iraanis käinud võiks kommenteerida tõesti.

Minus tekitas see film igatahes rohkem küsimusi kui vastuseid. Kõigepealt saabus äratundmis"rõõm", et filmi autor läheneb asjale klassikalise lääne inimese seisukohalt. Sama skeem, mida juba pikemat aega rakendatakse eriti selliste riikide peal nagu Kuuba ja Myanmar. Boikoteerige ja ignoreerige, sest rikutakse inimõigusi! OK, nõus, et rikutakse, aga filmi teinud tädi arvab, et kui välissurve mõjul tuleb demokraatia, siis saabki kõik pliks-plaks korda. Et siis kohe kõik pirrud kahel otsal...

Igal asjal on alati vähemalt kaks otsa. Minu arvates nägime me filmis ühe inimese üpris ühekülgset lähenemist, kus lääne mõtteviisiga harjunud inimesele pakuti just sellist kontsentraati nagu ta kõige tõenäolisemalt alla neelab. No mis kuramuse loll jutt see juba riikisaamisest muud oli? Et ainult mingi Slovakkia (või misiganes riiks see nüüd oligi) firma rühmareisiga saab Iraani. Natuke raske on peale sellist lauspläma ülejäänud filmi tõsiselt võtta.

Miks ei näinud ma kõige vähematki analüüsi Iraani olukorra põhjustest ja juurtest? Miks olid kõik nii lahkelt kaamera ees seisma, kui igaüht võib selle eest surnuks piinata? Midagi on selle filmiga täitsa mäda. Pettumus on seda suurem, et inglased on üldiselt minu lemmikdokumentalistid. Kurb, kui arvamust peakski selliste filmide põhjal kujundama.

Mis välja tuleb, kui lääne mallide kohaselt demokratiseerimisprotsesse alustada, võib igaüks Robert Kaplani raamatust "The Ends of the Earth" lugeda.

Loomulikult ootan minagi, et iraanlased saaks oma riigi paremaks kui praegu. Aga kahtlen sügavalt, kas selline "kurjuse telje" stiilis propaganda mingit sellesuunalist positiivset efekti omab.

No nii. Kahjuks jäi film nägemata ja läks meelest lasta linti ka võtta :( Seega ei oska filmi ka eriti kommenteerida. Minu mäletamist mööda oli samast filmist juttu ka LP TTs selle talve jooksul, aga ei suutnud enam seda üles leida. Teadjamate arvamustest jäi meelde see, et palju oli juurde pandud, aga osa oli muidugi ka tõtt.

Aga selge on see, et Iraan ei ole vaba ja demokraatlik maa ja seal toimub nii mõndagi. Pakun, et kui võrdluseks võtta näiteks Põhja-Korea siis on tegemist ikka väga vaba maaga, aga näiteks Lääne-Euroopaga muidugi võrrelda ei anna. Praegugi võib meil lehest lugeda, kuidas reformimeelseid üritatakse saabuvatest valimistest eemal hoida jne. Samuti võidakse kohalt lasta liiga vabameelseid linnapäid, professoreid, liiga vabameelseid ajalehti on pidevalt kinni pandud, samuti ka liiga vabameelseid ajakirjanikke jne.

Endal polnud 6 nädala jooksul kordagi mingit kokku puudet vaenulike võimudega. Alguses sai üsna ettevaatlik oldud (ikka need samad jutud karmist korrast, Komiteh-st jne), aga kuna mingeid märke salapärastest meestest kuskil polnud sai pärast poole juba väga vabalt käitutud. Erinevate inimestega sai palju räägitud ja keegi ei kartnud välismaalasega suhelda ega isegi mulle valitsust kritiseerida, seda ka näiteks liinibussis teiste iraanlaste kuuldes kõvasti kuulutades, et Iraan muidu hea, aga Iraanis no azadii (vabadus). Kas 20 aastat tagasi Leningradis oleks mõni venelane välismaalasele trollis rääkida, et seal pole vabadust? Üksikud naisterahvad julgesid samuti tänaval juttu rääkida, takso juht julges mööda Teherani kihutades lahtiste akendega autos kõvasti muusikat kuulata (see peaks vist praegu veel keelatud olema), kuulsin mitmetelt reisijatelt nendest kurikuulsatest kohalike noorte pidudest, kus alkoholi ja narkootikume on hulgi jne. Mõte selles, et kohtusin väga paljude erinevate inimestega, kelledest paljud eksisid mitmete reeglite ja seaduste vastu ning nendega koos siis ka mina, aga sellest hoolimata polnud mul mingit kokkupuudet ühegi vaenuliku ametimehega ja komiteh mehi (neid salapolitseist) ei kohanud kordagi. Samuti ei tundnud keegi kunagi mingit hirmu ega vaadanud kahtlustava näoga ringi, et äkki keegi jälgib kui ta välismaalasele riigivaenulikku infot jagab. Ja kõik muu taoline.

90ndatel enne Khatami presidendiks saamist, oli asi küll teist moodi ja 2000. a. Iraanis käinutelt olen kuulnud, et ka siis veel hoiti ümbrusel veidi silma peal kui avameelselt tänaval juttu räägiti. Eelmine aasta oli vist siin või kuskil mujal juttu ka ühelt eestlaselt, kes demonstratsiooni pildistades Komiteh tähelepanu pälvis ja pidi kott peas mööda linna sõitma ja siis kuskil aru andma, mida ja miks ta pildistas. Kusjuures pildid jäidki tal digikasse lõpuks alles :) Ja rollingutel läks ju väga hästi, isegi väga kahtlust äratavalt põgenedes ja mööda linna kihutades küsiti neilt lõpuks vaid korraks dokumente ja isegi vabandati tüli tekitamise pärast. Pakun, et kui mõni meist nii moodi KAPO eest põgeneks, siis tuleks tal kõvasti seletamist, et miks ta seda tegi, eriti kui tema juurest midagi kahtlast ei leitaks :)

Kindel, et Iraani vanem islamimeelne osa valitsusest ja riigi juhtimisest on paha (nagu ka paljude teiste maade valitsused), samas ei puutu minu ja paljude teiste Iraanis käinute kogemuste järgi selle paha valitsuse olemasolu peaaegu kuidagi seal viibimisse (ka teistel maadel on meie jaoks veidraid seadusi ja kombeid) ja tuleb olla väga ebaõnnelik, et selle paha valitsuse pahade käsilastega kokku puutuda. Inimõiguste jutt sõltub muidugi igaühe põhimõtetest, kui käid näiteks Venemaal, Türgis, Tuneesias, USAs jne siis ei tohiks ka Iraani minnes oma põhimõtete vastu eriti eksida. Ja kohalike jaoks on ka väga kasulik kui keegi väljast poolt neile oma vaateid jagab ja räägib ka tegelikust olukorrast maailmas, mis jääb kuhugi nende põhiliste infoallikate Iraani uudisteagentuuri ja Ameerika Hääle vahele.

Ei tea kas nüüd siit filmile kommentaariks ka midagi sobib. Kellelgil videos pole seda? Vaataks ka.

Võtsin filmi videosse. [email protected]