Hõbeehted?

Omadest kogemustest tean, et kõige soodsamaid ja ihaldusväärsemaid hõbedast kaelakeesid on võimalik osta Indiast. Siit küsimus paljusid riike külastanud triplastele. Missugustes riikides liikudes olete ise kohanud ahvatlevaid ja ihaldusväärsed ning ka filigraanseid hõbekaelakeesid. Tänud ette!:)

0
0
1
2

Dubai on küll kullaparadiis, kuid kui hästi otsida, siis leiab sealt ka vapustavalt kenasid hõbeehteid. Ma ei ole üldse hõbedafänn, kuid oma ainsad hõbedast ehted olen ostnud justnimelt Dubaist.

0
0

Meie pere hõbedafänn täiendab näiteks oma hõbedavarusi reeglina Egiptimaal. Ketid, sõrmused jne- kõik ehetevarustus sealt pärit.

0
0

Marokos on üks linnake - Tiznit, kus suur hõheehete turg. Minu meelest pea igale maitsele - moodsamaid ja arhailise ilmega berberi stiil. Filigraani kohta ei mäleta enam hästi. Küllap neid oli. Ise ostsin berberi stiilis kaelakee. Natuke pudi-padi võtsin ka. Hind on kaalu järgi.

0
0

Minu meelest on Tais hõbedavalik suur ja hind(kaubeldes) meie rahas alates ca 4 eeku gramm. Müüakse ka hõbeehteid prooviga 700, millel tükihind 100 Bahti. Et siis vahet pole, kas võtad peene jalaketi või laia käevõru.

0
0

Hõbedast filigraanehted on Küprose firmamärk :) Sõbrants ei jõudnud ära eputada oma paabulinnuprossi ja sellega sobivate kõrvarõngastega. Mehhikos pidi ka üks hõbedalinn olema, kust saaks ketti meetriga ja rulli päält osta, aga selle nime olen suutnud ära unustada :(

0
0

Meetriga ketist on oskajal hää ise ehteid teha, natuke poolvääriskive ja/või helmeid juurde ja voila :) Ma selle eesmärgiga ostaksingi meetriga ketti, siinsetes ehtematerjalipoodides on need nihukese hinnaga et jookse metsa...

0
0

Rahu Tripitropp, meil kõigil on olemas sellised asjad nagu- närvid. Kena õhtut sulle. ;)

0
0

Eesti on osavnäppe täis - www.isetegija.net on üks koht, kus jutustatakse ja omi asju eksponeeritakse. Nii mõnigi tuleks reisilt kohvritäie ehtematerjaliga tagasi, antagu ainult piisav finants ja näidatagu suund kätte :) Ja kes on korra endale meie ehtematerjali poodide vidinatest midagi ise valmis pusinud, oskab ka poes müügil olevate ehete puhul hinnata materjal+töö=hind suhet. Selle järgi on Küprose filigraanehted küll häbematult odavad ja see Tai 4.- EEK/gramm on ikka pagana hea diil.

Kuidas need Taist toodud ehted kandes käituvad - kas lähevad tuhmiks/mustaks või püsivad säravad?

0
0

Stagnaajal õppisin ka töö kõrvalt Tallinna Kultuuriülikoolis. Seal oli võimalik õppida mida iganes – keeli, eri rahvaste kultuure, ajalugu, käsitööd jne. Ja seda kõike pisku raha eest. Kaks esimest aastat õppisin inglise keelt. Oleks võinud ka hiina või portugali või mistahes muu keele selgeks saada, kuid pidasin inglise keelt kõige kohasemaks. Siis tekkis huvi käsitöö vastu. Seda oli juba vaja õppida kolm aastat. Esimene aasta heegeldamine, teine aasta tikkimine ja kolmas aasta õppisime kudumist. Nagu ikka – lõputöö ja lõputunnistus Kultuuriülikooli lõpetamise puhul. Meie õpetajaks oli üsnagi eakas õpetajast proua Erna Aljasmets. Tema kirjutatud raamatud on mul ikka alles kui talismanid sellest pikast õppeperioodist. Loomulikult on alles ka kõik tehtud tööd. Tema ütlus “Kas võib olla midagi kaunimat käsitööst, millesse on iga sõrmeliigutusega põimitud killuke päikest ja südamesoojust…?".
Mulle on siiani meelde jäänud see tema poolt öeldud lause, kuigi sellest on möödunud oma 25 aastat. Ta oli mõnusa jutuga ja õpetas meile kõike ka elust endast ning oli järeleandmatu vigade suhtes käsitöödes. Olin siis veel väga hea nägemisega ja usin ka pealekauba. Mis alustatud, see tuli lõpetada – ja ülimalt hästi. Nii siis juhtuski, et olin saanud valmis hiigelsuure peenest valgest puuvillasest heegelniidist laudlinaga, mille muster oli väga keeruline ja aeganõudev. Selle üle olin ja olen siiani ülimalt uhke. Oma suurimaks saavutuseks pean ka mulle Soomest saadetud mustrikirjast heegeldatud padjapüüri pitsist ilustust. Sellist ainulaadset mustrikirja pärandati perekonnas edasi põlvest põlve, kuid juhuslikult õnnestus heade soome sõprade kaudu endale see ka saada. Tegin ka hiigelsuure rišeljöötehnikas valge laudlina. Need kes vähegi teavad , mida see tikkimistehnika endast nõuab, võib ainult arvata, kui ilus see valmis saades oli. Hoian sedagi kui reliikviat kapis ja neid laudlinu panen lauale ainult kõige suuremate pühade aegu. Kolmandal aastal kudusin kirjatud kampsuni, mis meenutas omaaegsete Rahvatööndusettevõtte „Kodu“ kogenud käsitöömeistrite töid. Olin jõudnud nende aastatega õpetajale oma käsitöödega silma jääda. Sellel ajal toimus parasjagu Soomes rahvusvaheline käsitöönäitus. Õpetaja Erna Aljasmets palus minulgi kõik need oma kätega tehtud ahhetamapanevad käsitööd Soome saata. Kõhklesin, aeg ju tollal selline, et polnud kindlust neid endale väga armsakssaanud käsitöid Soomest pärast jälle tagasi saada. Nii siis valmistasin oma „ei“-ga õpetajale suure pettumuse, kuid õnneks oli ta ääretult mõistev……….. Võtan selle pika jutu kokku sama lausega, mida omal ajal kasutas minugi õpetaja.

0
0

Tegin eelmise postituse spetsiaalselt isetegijate/meisterdajate teemal, et lasta kõigil eelnevatel postitajatel natuke mõlgutada mõtteid oskuste teemal, mis kellelegi jõukohane ja mis mitte. Tänan Kurimoor´i, sultanja´t, Kaksteist´i, nänsi´t, Ussicke´st ja Tripitropp´i oma tähelepanekute ja nõuannete eest, missugustes riikides müüakse hõbekaelakeesid ja üldisemas mõttes üldse hõbeehteid, eriti filigraanseid. Pole ise kullasepp ja sellest tulenevalt pole oskusi filigraanehete tegemise tehnikast. Kallid triplased! Minu väga suureks sooviks on liikuda selle teemaga ikka edasi (kui pole vastuväiteid!?), sest ehk on veel teisigi triplasi, kes oleksid nõus avaldama oma arvamusi ja nõuandeid selles vallas. Nende nõuannete eest oleksin väga tänulik!

0
0

Tänan veelkord, kes vaevusid vastama mulle hõbeehete teemal. Nendest postitustest sain mõningaid huvitavaid mõtteid reisisihi seadmiseks tulevikus koos juba vaatamisväärsuste vaatamise/külastamisega. Nagu oma kogemustele toetudes kirjutasin on kogu Indias Goa üks kaunimaid paiku ja üks parimaid kuurorte Aasias Araabia mere kaldal. Sellest tulenevalt nimetatakse Goa´t India ranniku pärliks. Indiast saab osta ja olen ostnud endale soodsalt hõbe-ja kuldehteid. Samuti on võimalik soodsalt saada vääriskive, pronksi, kašmiirvaipu, India teed. Ostes juveelitooteid, tasub alati küsida müüjalt kvaliteeti tõendavat sertifikaati. Goas, Anjuna linnas, töötab küll igal kolmapäeval kõige kuulsam kirbuturg- flea market. Kuid mina olen teinud oma juveelitoodete ostud just usaldusväärse välimuse ja soovitavalt aastaid tegutsenud juveelikauplustest. Nende juveelikaupluse müüjatelt ongi võimalik osta soodsalt hõbeehteid kaalutult ja ka just filigraanseid hõbeehteid koos kvaliteeti tõendava sertifikaadiga. Teavet kogu ehte kohta annabki väga esinduslikel firmadel ehete küljes olev sertifikaat. Hõbeehete kindel eelis kuldehete ees on odavus, ka muutub hõbe järjest kvaliteetsemaks ja areneb eksklusiivsuse (filigraansuse) suunas. Samas armastavad hõbedat kasutada paljud Eesti ehtekunstnikud. Kui kuldehete juures mängivad olulist rolli hind, kvaliteet ja sära, siis hõbeda puhul on pigem arendatud kunstiväärtust ja omapära. Hõbeehete kõige levinum proov on „925“ ja see on ka minu kõige eelistatum hõbeehete ostu tingimus. Goas müüakse ka uushõbedast ehk melhiorist (rahvusvahelise väljendiga alpacca) lauahõbedat. Kui kullast juveelitoodet tähistab väike ovaalne lamava lõviga tempel, on see Eesti Proovikojas kontrollitud ja igati usaldusväärne. Lisaks Eesti Proovikoja või firma registreeritud templile näeb kuld- ja hõbeehetel väikest numbritähist, näiteks „585“, „830“, „925“ jne. Tegu on sellisel juhul tootjapoolse hõbeda- ja kullaprooviga. Kuna põhirõhk minu algatatud teemas olid hõbeehted, siis vaatamisväärsuste vaatamisest ja külastamisest selles rubriigis ei räägi. Nüüd siis enda avastustest Ateenas ja Rhodosel olevate kulla- ja hõbedaehete (sterling silver) juveeliäride kohta. Nii Ateenas endas kui Rhodosel on teada/tuntud äritänavaid, kust just ainult kvaliteetsemaid ja eksklusiivsemaid hõbeeheteid (tervet rinnaesist katvaid filigraanseid kaelaehteid, kaevõrusid ja kõrvarõngaid) osta saab. Ateenas on selleks kesklinna äritänavad oma kulla ja hõbeda juveeliäridega. Rhodosel on need juveeliärid samuti kesklinna äritänavatel, kuid Faliraki kesklinnas on Entrance of Hotel “ Ideal“ Ideal Silver Shop selleks kõige õigemaks kohaks. Hõbeda müümisel kaalutakse kaup ja ka vastavalt hõbedaproovist tulenevalt tuleb müügihind. Minu enda kui turisti jaoks on olnud siiski esmajärguline tutvuda eelkõige iga riigi vaatamisväärsustega ja alles seejärel on olnud huvipakkuv kaubandusvõrgus pakutavate toodetega tutvumine. Selleks, et seda kõike saavutada, olengi olnud eriti Rhodosel mitmeid kordi ja väga pikka aega. Nüüd nendest niinimetatud rullihõbeda (sterling silver chain) ostmistest meetrites. Neid müüakse nii India Goas kui Ateenas ning ka Rhodosel otse rullilt kaubatänavatel. Vahe selles seisnebki, mis kaubatänava ost, mis äritänava ost otse kulla ja hõbeda juveeliäridest. Rääkides kaubatänava müüjatega, kes suisa väga agressiivselt just sellelaadset kaupa pakuvad (mitte rhodolastele omaseid suveniire) , ütlevad nad rullihõbeda kohta algselt silver, kui aga satud nendega pikemalt asja üle arutlema selle ehtsuses, siis tullakse siiski lõpuks lagedale steel´ga.

Loen omaalgatatud hõbedateema lõpetatuks ja tänan kõiki arvamuse avaldajaid! :-)

0
0

See proua (või/ja härra) Jugandi vestleb iseendaga (Tripitropiga) vaheldumisi?

0
0

Jah.

0
0

Vahetevahel lööb Torumees ja veel mõni killustunud isiksuse element kah sekka.

0
0

Targal inimesel on iseenda heas seltskonnas alati hea olla, aga hambateritajad ei näi sellest muffigi teadvat;)

0
0
1
2
Lennupakkumised
Reisikaaslased