Võtame küll kohaliku giidi Xi´anist kaasa. Tema jutu järgi tuleb endale selgeks teha kas tahetakse tõsiselt ronida (siis tuleb mitme päevane trip, koos "kohustusliku" päikesetõusu vaatamisega) või teha päevane trip. Päevase tripi jõuaks Xi´anist teha siis kui sõita kohe gondliga põhjatipule, sealt hargneda teistele tippudele ja pärast gondliga alla (väike raha kulub). Tippe mida vallutada on mitu ja just üks neist nõuab ikka tõelist julgust. Ja seda vihmaga ei soovitata. Üleval pidi 2,5 - 3 tundi kuluma. Saadan mõned lingid kaart : http://www.maps-of-china.net/province/huashan.htm ja teine: http://www.huangshantour.com/english/map/huashanmap.asp kaks videot: http://www.livefortheoutdoors.com/Videos/Search-Results/Fun--misc/Is-THIS-the-scariest-path-in-the-world/ Kui ära käid anna teada kuidas oli. Ise augustis minek

Mõte oli minna sinna mai alguses. Ei ole väga selget plaani, kui palju tahaks ja oleks nõus turnima. South Peak jääb peale nähtud videosid kindlasti ära.

Alustasime ronimist õhtul kell 11, Idatippu jõudsime hommikul kell pool kuus, päike tõusis pool seitse. Maapinnal oli päeval 15 kraadi, üleval tipus oli igatahes veel lund ja päris külm seda päikest oodata. Ülesronimise ajal tegime mingi 4-5 lühikest pausi, kaua ei kannatanud istuda, külm hakkas. Alla tulime teist teed pidi ja lõpuks gondliga, kokku võttis kogu üritus u. 12h. Kuna ma ei teadnud üldse, mida oodata, oli see igati meeldejääv ronimine, üks paremaid mälestusi mu 2-nädalasest Hiina reisist. Soovitan soojalt. MSandrile kommentaariks: tavainimese jaoks on tegu igati arvestatava koormusega, seega kui tundide viisi treppe mööda ronida ei viitsi/taha/jaksa, siis pole eriti mõtet minna.

Käisin oktoobris nii Hua Shanil kui Wudangil. Nii külm siis ei olnud. Pm. nõus "tolm teel" kommentaatoriga. Pean ütlema ka , et need mäed olid minu parimad elamused hiinast. Olen vanuses 50+, kuid treenitud ja heas vormis, sain hakkama. Aga treenimata inimesele võib tõesti terve päev treppidestki ronimist liiga raske olla. Vaatasin ära ka päikesetõusu ja olin väga üllatunud, sest see oli mustvalge. See muidugi oleneb ilmast.

Plaanis ikkagi ka suvel sinna minna. Igaks juhuks küsiks rohkem Viiruselt, kuna ma ise ja grupikaaslased 50+, mõned asajd üle. Kui teha ühepäevane trip Xianist,kui gondliga üles ja gondliga alla ning South Peak ei vallutaks, kas oleks siis võimalik ka tavainimesel (mitte eriti treenitud) see mägi vallutada? Või on ta ikkagi liiga raske?

Pole ta nii hull midagi. Kui õhtul kell 23 minema hakata, siis normaalses tempos jõuab treppe mööda rahulikult päikesetõusuks tippu (kas siis Põhja- või Lõuna-).

Diskleimer. Kirjutanu 40+ ja pole omaenese arusaamise kohaselt elu sees mingi sportlik tyyp olnud. Hua Shan:i otsas käidud märts 2009 (kõrgeim punkt: Yingfeng Pavillion (lat=34.481785 lon=110.081445); päris Lõunatipu otsa viiv tee oli seekord ära tõkestatud - olla ohtlik olnud).

Mina läksin mäele päeval ja ronisin õhtuks lõunatipule kus ööbisin hotellis. hotell oli suur , kallis ja luksuslik, aga seal oli ka nö. tagatuba, mis oli kohalikele ja magati kahekordsetel naridel mehed-naised eraldi tubades ja u 10 inimest toas. Hind oli vastuvõetav, aga täpselt ei mäleta. Oli ka telgi üürimise võimalus seal hotelli õuel. Hommikupoole ööd, nii kella 5-6. ajal vist siis hakkas rahvas vaateplatvormidele liikuma ja siis oli veel pime. Kell 23 sa minema hakata ei saa, sest gondlid sõidavad üles-alla vist kella kuueni õhtul. Öösel ronida pole mõeldav.

Vaidleks vastu. Öösel ronida on vägagi mõeldav (isiklik arvmus on, et lausa soovitav). Suur osa teest on valgustatud. Ja täiesti korraliku taskulambi ylejäänud tee tarvis saab väikese raha eest (ca 15 CNY) kustiganes läheduses.

Gondel on hea hommikul allatulemiseks.

Kui kellelgi on kogemusi Tai Shanil käimisest, ootaks neidki meelsasti. Endal kavas sinna juuni alguses minna.

Ma ei tea, kas siis päevaseid vaateid ei tahagi nähe või? Öösel näeb ju ainult nina ette. Aga oma asi.

Päevased vaateid saab näha alla tulles.

Istun hetkel Bell Tower Youth hostelis ja ootan bussi, mis Hua Shanile viib. Kui tagasi jõuan, saab kirja, mis muljed olid.

Olen koos naisega Xianis 28.05-30.05. Broneeritud on lõunavärava juures asuv Xian Shuyuan International Youth Hostel (http://www.hostelxian.com/en/web/index.asp), kus kahene tuba maksis 120 rmb öö. Kohe selle kõrval peaks asuma terrakota-teemaline baar (http://www.parkqin.com/about_park_qin.html). Kui teil on Xianis nähtu põhjal kogemusi-ettepanekuid, oleksin nende vahendamise eest tänulik. Eriti huvitaks, kuidas Xianist 28 km kaugusel asuvate terrakotasõdurite juurde omal käel saab, sest hostel küsib terrakotasõdurite ekskursiooni eest 160 rmb inimese kohta. Mingit Panda tripi pakuvad nad ka, aga me pole veel otsustanud, kas minna. Xianist kavatseme rongiga minna Luoyangi, et külastada selle lähedal asuvaid Longmeni koopaid ja Shaolini kloostrit. Edasi on reisikavas Qufu, Tai Shan, Jinani lähedal asuv Mingi dünastia külla Zhujiayu ja Peking, kust me 9.06 tagasi lendame.

Ise olen Xianis juuni algul. Terrakotasõdurite vaatama minemiseks on mul endal olemas selline informatsioon:

Terracotta Army (Bingma Yong) - 35 km in Lintong County, Shaanxi Province
8:00 - 18:00 CNY 90
Bus Route: 914 and Tourist Bus 5 (306) at the East Square of Xian Railway Station

Tourist bus 游 U 5 ( No. 306 ) From the train station to the Terra Cotta Stone Warrior Army, passing by such famous tourists sights as the Li Mountain, Huaqing Pool, and the Mausoleum of the First Emperor

Mis mägedesse puutub, siis ise lähen Huangshan'i mägedesse. See paikneb kõvasti rohkem lõuna pool.

Kas te oma Hiina reise üle ei planeeri? Te ei kujuta ette, kui mõnus on Hiinas niisama ringi chillida.

Mina tean, et raudteejaamast peaks minema Xianist 28 km idas asuva terrakotasõdurite muuseumi juurde bussid nr 306 ja 28. Muuseumi kodukas http://www.bmy.com.cn/template/gzb/index_en.aspx on suhteliselt sisutühi. Huvitaks just kohapealne kogemus. Kurimoorile. Olin aasta tagasi üksinda kolm ja pool nädalat Indias. Planeerisin liiga ettevaatlikult ja aega jäi kõvasti üle. Seekordne reis on minu arvates liiga lühike (17 päeva). Aga alati võib midagi ära jätta, pealegi pole mul veel rongipileteid.

Ma ise käisin küll ainult Lõuna-Hiinas, aga mul olid ainult Helsingi-Guangzhou ja tagasi piletid. Lennukilt maha astudes ei kujutanud ma veel ette, mis minust edasi saab. Eelinfo, kuhu minna ja mida teha, oli siiski olemas ja taskus ka LP.

Mulle meeldib töö kõrvalt eeltööd teha ja koostada reisi marsruut, millest võib, aga ei pea kinni pidama. Piletite ostmisest reisini oli neli kuud aega ja kuna Hiina viisa jaoks oli nagunii ööbimiste broneeringuid vaja, otsisin LP ja Google abiga esmalt need. Marsruudi koostamisel olid abiks LP soovitatav marsruut, aga ühel hetkel ma loobusin sellest, kombineerides LP ja raudteegraafiku abil oma teekonna. Tulemuseks on järjest täienev ja vahepeal muutuv kava, kus ma alles täna Põhja- ja Lõuna-Pekingit detailiseerima asusin. Muide, Põhja-Hiina kohta on väga vähe reisijutte ja postitusi, need liiguvad kuidagi Finnairi sooduskampaaniatega samas rütmis.

Kas te oma Hiina reise üle ei planeeri?

Mul on täielik hasart planeerimise vastu. Naudin seda kui saan kuude viisi interneti sügavustest kõikvõimalikku infot välja otsida. Hiina reisi kohta on täitsa raamat juba valmis :) Kuna minu jaoks on tõmbenumbriks number üks loodus, siis kahetseks pärast kui midagi suurepärast nägemata jääks. Planeerimisest loobumine on minu jaoks nagu peo rikkumine.

Peale pikki kõhklusi sai viimasel hetkel valitud Xian ja ajakoht oli muidu paha- maipühade ajal ning kartsin, et ei saa 2 päeva ette ostes enam normaalse hinnaga Beijing-Xian-Beijing pileteid rääkimata hotellist. Vale- edasi-tagasi lend 900 RMB. Seega- üle 1 nädala ette ei tohi Hiina siselendudele pileteid osta. Bell Toweri ja Drum Toweri vahel vanalinna keskväljakul asuva korraliku 3 tärni hotelli Shaanxi Wen Yuan tuba maksis 260 RMB (kasvõi kahele) Kõrvalolev Bell Tower Youth hostel kahene vaid 20 RMB vähem. Muide, selle koha baar-söögikoht toimib ekspatriottide kogunemiskohana. Sõltub inimestest, kui mina võin magada üksi ka telgis, siis naisega reisides lisan oma vajadustele kindlasti ühe tärni. Ja sellele kulutatud raha ei pea kahetsema. Aga inimesed on erinevad, teistel võib olla vastupidi.

Savisõdurite juures võtsin LP soovituste järgi endale giidi (100 RMB), mis oli väga hea investeering, sest muidu oleks seal veel igavam olnud. Kui te valmistate ennast ette, et seal on väga igav, siis te kindlasti pärast ei pettu, sest giidi jutust ja märkustest leiab mõndagi huvitavat, mida pärast tähele panna. Ja seda kuulsat talupoega, kes terrakotasõdalast esimesena labidaga tabas, õnnestus mul ka näha, kuigi tema autogrammiga raamat jäi minust ostmata. (kui see ikka oli sama vanamees :-) ) Kohale sai soovitatud 915 bussiga, kuigi 306 puhul on kindlam, et õigesse kohta välja jõuab (mind peksti koos ülejäänud reisijatega oluliselt varem maha) Minul kulus kohapeal 1,5 tundi ning usutavasti palju rohkem ei kulu ka teistel.

Päris mõnus oli peale sõdalasi minna ennast kuulsatesse kuumaveeallikatesse leotama. Mitte legendaarsesse suvepaleesse, kuhu ka pileteid müüakse, vaid lähedalolevasse Huaqing Aegean International Hot Springs Resort & Spasse. Mitmed tunnid kulusid mõnusasti ennast vaheldumisi kuumades mineraalvannides ja päikese käes soendades, hiina kombel kuumalkivillebamise saun oli ka. Süüa sai, juua sai ja massaaži oleks ka veel saanud. Tõsi, kõik ülejäänud külastajad on hiinlased ja keegi hoolimata rahvusvahelisusele viitavast nimest inglise keelest aru ei saanud, kuid keha- ja viipekeel aitas ikka välja.

Hua Shani oli esialgne plaan ise kohale sõita, kuid viimasel hetkel lõin käega ja ostsin tuuri, hinnalt tuli mugavusele ca 50 RMB peale maksta, mida pole just liiga palju. Tõsine kabetamine oli reisiseltskonna linna pealt kokku korjamine mitme bussi, ootamiste ja hiinapäraste segadustega ehk lihtne asi oli taas kord keeruliseks aetud. Kohale jõudsime peale hiina tohtrite sundkülastust (koos ravimitemüügiga) ja sunnitud lõunat alles 12-ks, 5 tundi peale minu väljakuulutatud hotellistnoppimist. Ja tagasi pidi bussi juures olema 5,5 tundi hiljem. Kuna aega jäi napiks, siis käidud sai Põhja, Lääne ja Lõunatipul ning vaevalt enam Idatipulgi midagi väga erilist oleks olnud lisada. Ennast sportaseks ei pea, kuid kõrgustevõtmine hingematvalt raske polnud. Siiski ka peale kõisraudtee mõnude kasutamist tegid 40+ mehel õhtuks mõned liigesed haiget ja jalamassaaž kulus marjaks.

Xiani olulisim vaatamisväärsus on minu jaoks pigem moslemi kvartal. Väga hiinalik, kuid samas nii eripärane. Toit on seal eriline ja väga maitsev, mujale suurt ei jõudnudki. Bell Toweri taga olev "pelmeenirestoran" on see eest räigelt ülehaibitud - nii kehvi jiaoji'sid (häälda: dziaodzõ) pole ammu saanud.

Ja veel- Bell Towerist lõunavärava poole minnes teine suurem tänav paremale ning ca 300 m pärast vaskule on Defu Xiang (loe: dõ fu šiang), mis on Xiani pubide-baaride tänav elava muusikaga. Mõnus aura ja rahulik fiiling. Ööklubidest oli Lõunatänaval koht nimega "Zero" päris hea programmiga. Aga paistab, et ka Xianis ööklubis ei tantsita.

Ilusaid Xiani-elamusi!