Kanada ja Alaska vahel on ainult psühholoogiline piir, putkad on küll püsti, aga piirivalvureid ei leia tikutulega ka. Kanada lõunapiiril neid muidugi jagub. Põhjus on suht lihtne, põhjas ei ole immigrante, narkomaane ja muidu pätte. Enamasti ületataxe piiri oma sugulaste külastamise eesmärgil. Pahalastele ei ole sinna asja, nimesed seal ei ela kuigi rikkalt, aga jahipüssi käsitlevad filigraanselt. Tavaliselt kaovad pahalased jäägitult. Mis aga piiri puudutab, on seda mõistlik ületada juunist septembrini (ma ei mõtle täpset piiri), sest Alaska mäeahelik on Ameerika kõrgeim ja nalja ei mõista.

Vaidlen Kaapsile natuke vastu: piir on täitsa olemas ja piirivalvureid tikutulega otsima ei pea, nad on seal kohal küll. Ametlikes piiriületuskohtades vähemalt - liustike/mägede vahel võid sa tõesti ilma mingi probleemita ühest riigist teise jalutada. Tõsi, piiripunktid ei ole sellised, nagu suurtes lennujaamades või Eesti-Venemaa vahel, kus inimene metallidetektoritest läbi saadetakse ja kotid üle kontrollitakse ja pikalt-pikalt kahtlase pilguga passi uuritakse: kohalikelt ei küsita tihtilugu muud dokumenti kui juhiluba ning autosse sisse vaadates küsitakse lihtsalt mokaotsast: "Tood sa kaasa midagi, mida sul väljudes polnud?" Välismaalasena pead sa aga passi ja viisa igal juhul valmis panema, eriti Kanada piirvalvurite jaoks. Kui ületad piiri autoga, siis ole valmis ka "random selection"-iks (kh, "random" mai ääss!), kus autost kanepi jälgi otsitakse - kuna väga paljud inimesed, kes Alaskale suveks kogunevad, on natuke hipilikud, siis on ka kanepi tõmbamine tavaline. Kanadalastele korra vahele jäänutele pannakse aga peale eluaegne sissesõidukeeld, tean isiklikult kolme inimest, kes seetõttu Kanadasse ei saa, et neil autos kanepikonisid leiti. (Ja sellest "random selection" läbiotsimisest olen ise ka läbi käinud, kuigi ilma igasuguse kanepita.) USA lennujaamadega ei tasu aga Alaska piiripunkte tõesti võrrelda - ei ole seal ei teetõkkeid, kurjade nägudega turvasid ega püssimehi.