Kas teile ei tundu, et tahaks lihtsalt oma praeguse elu visata kus see ja teine ja põrutada maailma avastama? Mul on see mõte juba aasta aega vähemalt peas ringi siband... Teie, kes te olete nii teinud-kust te küll sellise otsustamisejulguse võtsite ja muidugi raha? Raha kulub ju meeletult... Turvaline on ju omas mullis elada-kindel töö ja palk ja kõik tuttav,ja mis pärast saab? Samas, milline rutiin ja tunne nagu elu lihtsalt möööööööödub...
Mida rohkem ma ringi reisin, seda rohkem mulle tundub, et elul Eestis ei ole ikka midagi viga. Samas, võibolla on asi selles, et püsivalt kuhugi mujale pidama jäämine ei ole minu jaoks kunagi tõsiseltvõetav variant olnud. Rutiini vastu saab aga võibolla lihtsamalt kui vabatahtliku pagulusega. Proovi näiteks mõnda uut hobi või spordiala.
Väga tuttav tunne ja juba pikemat aega... Olen paar aastat tööreisimise ja igasuguse vahelduse otsimisega suutnud seda talitseda, aga nüüd vist läheb jälle käest ära.. Kola selga ja hipitama.
Samas, iga kord reisu pealt tulles vaatan Eesti elu jälle uue pilguga ja leian, et päris hea on siin olla. Aga mõne aja pärast vajuvad asjad jälle harjunud rööbaste poole ja tahaks jälle kuskile..
Alles hiljuti oli valdavaks mureks see, et ei olnud tööd mida teha 8 tundi päevas. Nüüd näikse see vist möödas olema.
Samas Eestis on ka palju selliseid kohti, kus külad tühjaks jäävad ja kontoritööst tüdinenud noored ja tugevad inimesed hädasti ära kuluksid. Mõned aastad tagasi sattusin Peipsi kandis paar nädalat jalgsi ringi liikuma ning nägin liiga palju ilusaid aga ammu mahajäetud talukohti. Sellest peale olen soovitanud ikka inimestel, kes ei ole rahul riigikorraga või Eesti ühiskonnaga üldisemalt, sinna kolida. Suurepärane võimalus arendada naturaalmajandust ning samal ajal oma mõtetes korda luua.
See äraminemisetung on mingi fenomen, mis teatud tüüpi inimesi viimasel ajal kummitab. Mis seal salata, tean, sest kuulun ka nende hulka ja olen ühtteist märganud. Käin vahetevahel Eestist ära, aga isu täis ei saa. Ehk tõesti ei jää piisavalt kauaks. Kuid ühtlasi ma olen täiesti teadlik selles, et tõelised rännakud tehakse enda sees. Võõrad paigad aitavad vaid neid kiiremini, ilma vaevata teostada. Katsu sa ühe koha peal aastaid olles mingi hoopis teise tunde endas tekitada, eks enamik otsib neid legaalseid narkootikume, millede abil oma kohalolutunnet teravdada jne. Mul endalgi on soov end ära elatada ilma et peaks tegema midagi mis rutiini, tüdimust ja energiakadu tekitab. Täiesti ebaloomulik on tehtud töö pärast end väsinult ja tüdinult tunda. Loomulik on see, kui tööd tehes tekib positiivset ja sütitavat energiat ja rahulolu. Kui seda pole, on midagi nihu. Seetõttu käivad mulgi mõnikord peast läbi ideed midagi naturaalmajanduse taolist aretada. Kuid mulle need Eestiski tekkinud sektitaolised kommuunid ei istu, kus igal ühel oma ülesanne ühiskondliku korra hüvanguks. Need väiksed ühingud on kõik enemasti mingi karismaatilise liidri eestvõttel töötavad. Samas ma ei taha mingeid arvamusi peale suruda. Tehku mis neid rahuldab. Aga jah, lühidalt tahaks ka hoopis midagi muud teha kui seda mida ühiskond üldiselt heaks kiidab.
Olge julged, kaotada pole midagi!
Imelikul kombel mitmed inimesed, kellega ma sel teemal olen rääkinud, heidavad Eestile ette majanduskriisi just nagu seda mujal maailmas polekski olnud. Selles mõttes mõjub väga kainestavalt vahepeal Lätis käimine. Alles siis saab aru, et elu siin saaks ka veel tüki maad kehvem olla.
Lugedes viimasel ajal populaarseks saanud "Minu ..." sarja raamatuid jääb mulje, et ega noorte inimeste elu ei ole ka vana Euroopa riikides lihtne. Ikka see sama korteriküsimus ja tööpuudus. Kui uskuda "Minu Hispaaniat", ei saa enamus endale enne 30 eluaastat oma elamist lubada ja kui uskuda "Minu Itaaliat", saavad noored teadlased sealmail ülikoolis töötades umbes 1200 eurot kuus. Sama palju saab Prantsuse Võõrleegionis teeniv reamees juhul, kui ta teenib jalaväerügemendis. Langevarjurügemendis saab täiendava kvalifikatsiooni eest juba 1600. Need on kaks robustset näidet mis mul esimesena pähe tulid, aga need ei iseloomusta just erilist jõukust.
Jah, mulle ka seda koguaeg oeldakse, aga ma ikka uritan veel ning siiani olen rahul :)
Elan siin ühes linnas... Paar päeva tagasi oli asja ametiasutusse (linna alluvuses), et vormistada ühed dokumendid. Kohapeal öeldi, et dokumentidest vaja 2 koopiat lehest, aga nurgas seisvat paljundusmasinat kasutada ei saa, kuna linn pole elektri eest maksnud ja nii võeti elekter ära. Käisin siis mujal paljundamas. Edasi öeldi, et võtame küll dokumendid vastu, aga tegelema siis, kui linn on palga ära maksnud (mitu kuud pole). Ja nii nad läksid linnavalitsuse ette meelt avaldama- no ikka rõõmsas tujus ju. Ghanas võib ju kõik hästi olla hetkel, aga oled välismaalane ja kui midagi peaks viltu minema (ka isiklikus sfääris), siis läheb täiega. Olen töötanud ka ise ühes jõukas naftariigis, kus välismaalased elasid pidevas salahirmus, et kui võimudele midagi ei meeldi, siis adjöö.
huvitav, mina küll ei saa aru, mis Eestis need vingujad elavad. Tumedaid majandusuudiseid pole ammu kuulda olnud ja kõik suvituskohtade hotellid ja söögikohad on rahvast umbselt täis ja normaalseid töötajaid on koguaeg raske leida olnud.
Majandusuudised võivad positiivsed olla. Kuid igapäeva elus see postiivsus ei kajastu. Ning valimiste lähenedes hakatakse kindlasti jõulisemalt rääkima positiivsuse ja edukuse toonides.
Nõustun siin varem sõna võtnud inimestega, kes väidavad, et käi kuskil hullemas kohas ära ja näe, kui hea Eestis on elada. Olen niisama trippinud (üksi, sõpradega, seljakotiga ja paketireisidel) ja ka aasta välismaal elanud, et selle sama tõeni jõuda. Eestis on hea elada. Inimesed on omad, keel on oma ja sul on tunne, et kuulud kuhugile, kus sind tahetakse. Teemaalgatajal soovitan ette võta ühe reisi kuhugile (veereta kaardil täringut :) ning ise selgeks teha, kas rändamine sobib. Kui jah, siis edu ja tuult tiibadesse! Hakkama saab alati, iseasi, kas selline viis elamiseks sobib. Elamuse saad kindlasti. Inimesi on erinevaid. Mõni (nagu mina) tahab ikka lõpuks koju tagasi tulla. Eestis annab ka päris palju põnevat teha ja "mulli" olemasolu sõltub vaatenurgast.
Nii tiivad kui juured on olulised. ......... Üks viis, kuidas natuke odavamalt läbi saada ja ka kohata inimesi, kes võivad sulle asjadest aru saamisel abiks olla, on couchsurfing.org. Ma saan niimoodi trippides alati positiivsuselaksu, sest veendun, et häid inimesi ikka leidub siin ilmas.
Kas Te võiks anda oma meili aadressi? Kui avalikult e sobi, siis palun privaatpostitusega