Kuna meil siin on käsil teema riikidest kuhu ei tahaks tagasi minna siis vaataks asja ka natuke positiivsema külje pealt ja paneks kirja mõned kohad kuhu tahaks kindlasti veel tagasi minna.
Püüaks kõrvale jätta emotsioonid a`la "seal sattusin ma lahedasse kaklusesse, tõmbasin londi odavalt umbe või kohtasin ma esimest korda oma kolmandat abikaasat" ning püüaks ka põhjendadab miks mind need paigad tagasi tõmbavad.
Ise olen ma üpris püsimatu inimene ning juba kolm päeva ühes kohas tundub tõelise piinana. Pikemat aega mõnes linnas viibides üritan vahetevahel isegi hotelli vahetada et asi liiga rutiinseks ei muutuks ja vabatahtlikult juba varem külastatud kohtadesse tagasi ei kipu.
Samas on kohti kuhu läheks veel ja veel. Allpool minu TOP3
Nice - lemmiklinn Euroopas. Või ok, mitte linn vaid tänav seal -Promenade des Anglais. Mõnes sealses merevaatega välikohvikus võiksin vabalt istuda päevi, juua veini või õlut, lugeda ja vaadata merd ning mööduvaid inimesi. Seda on seal nii mõnus teha et isegi liigne turistilikkus ei riku "tunnet".
New Orleans - Ameerika kõige mitteameerikalikm linn. Hüüdnimi "The Big Easy" ütleb kõik. Prantsuse kvartal, igast avatud uksest ja aknast kostev jazz, blues ja cajun, tõeliselt professionaalsed tänavamuusikud, jääkokteilid, Lousiana köök.....
USA Kesk-Lääs - Yellowstone, teedel tuiavad piisonikarjad, kärestikulised kiirevoolulised mägijõed, Monument Valley, Arches, Dead Horse Point, Canyonland, Arizona kõrbed, Suur Soolajärv, Kaljumäed, Ameerika filmilikud depressiivsed väikelinnad Ning Kesk-Lääne taevas on nii kõrge, sinine ja hoopis avaram kui mujal.