Kota Kinabalu

Tere, Kas keegi on külastanud Kota Kinabalu`t Malaisias? Oskate jagada muljeid ja kogemusi?

Eelmisel aastal novembris-detsemberis olime seal kandis umbes nädala. Linnas vaatamisväärsusi eriti ei ole, ainult Atkinsoni kellatorn - vanim ehitis linnas. Baare ja ööbimiskohti jagub päris ohtrasti igale maitsele. Korraliku randa ei ole, linna äärest leiab mõne. Õhtuti on sadamas kalaturg ja grillitakse sulle ülimaitstev värske tuuni-, banaani- või mõni muu tundmatu kala ning saab teha valiku lugematul hulgal muudest hõrgutavatest mereandidest. Pühapäeviti toimub hommikust lõunani Gaya peatänaval suur turg. Aga KeKe ehk KK on hea stardikoht reiside alustamiseks Sabahisse ja Sarawaki, et tutvuda sealsete vaatamisväärsustega. Rahvuspark ja Kagu-Aasia katus Mount Kinabalu 4095m asub KK-st 2 tunnise marsasõidu kaugusel, hind u 15-18MYR nägu. Ise käisin ühe päevaga tipus ära ja ööbima jäin 3300 peale, tipus olin üksinda. Võimas kogemus. Sealt pole ka kaugel Poring - jaapanlaste poolt rajatud kuumaveebasseinid ja Canopy puude otsas olev ripptee. Kui aega on piisavalt tasuks minna Sarawaki poolel asuvatesse Mulu koobastesse. Üks variant on bussiga KK-Miri 500km, 11h, pilet 90MYR, saab ainult päeval kuna piiriületusi on vaja teha 10x. Mirist saab ainult lennukiga või jõge mööda Mulusse, lend maksab u 150MYR. Aga lennukiga saab ka KK-Mulu lennata korra päevas ja hind oli enam-vähem võrdne minu kulutustega maad mööda. Tagasiteel tegime paari-päevase peatuse ka Brunei pealinnas. Seal on ka üht-teist põnevat vaadata. Teistest kohtadest on siin teistes postitustes juttu ka olnud. Bussiühendused on head ja käivad iga päev mitu korda. Sabahi pool Tawaust tulime ööbussiga KK-sse 600km, hind ühele 50MYR. Vahemaad on suht pikad - ikkagi maailma suuruselt kolmas saar Gröönimaa ja Paapua järel. Omal jäi külastamata sukeldumiseks parim koht Pulau Sipadan ja orangutangide varjupaik Sepilokis. Aega oli kõigest kuu st napilt käes ja reisi lõpp lähenes. Enne Malaisiat olime Bali saarel ja külastasime ka Komodo saare valitsejaid. Seejärel tulime mööda Kalimantani üles Malaisiasse.

1
0

Suured tänud. Mis ilm detsembris seal oli? Kuidas hinnatase? Kuidas hotellide hinnatase? Ise plaanisime antud piirkonda rohkem puhkuseks kasutada, kuna eelnevalt tuleme Hiinast matkamast.

0
0

Millised kulud sul mäevallutusega seoses olid? Pargi/mäemaks? Majutus seal enne tippu? Kas sain õigesti aru, et hommikul startisid KK-st bussiga, õhtuks olid tipus käinud ja majutusid juba teel alla? Majutus enne broneeritud või kohapeal avastasid, et kaugemale enam ei jõua, oleks aeg ööbida?

0
0

Ilma kohapealt oli täitsa hea. Hommikuti enamasti ilus ja peale lõunat kiskus pilvisemaks eriti sisemaa pool. Kota Kinabalus paistis ka õhtu poole päike kuna tuuled puhuvad taeva puhtaks ranna äärest. Sooja oli ühtlaselt 30 ja üle veits. Reisi esimese vihma saime Bruneis kus sadas terve päev üsna korralikult. Ülejäänud paar korda saime mõned kiired sahmakad. Muidugi Mt Kinabalu ümbruses oli ilm väga muutlik ja vihma võis iga kell tulla. Sain mäe otsas käidud ilma vihmata. Suuresti ilusa ilma tõttu otsustasin tipuni kohe välja minna. Järgmine päev alla tulles olin uduvihma pilves. Ja Poringis kuumaveevannis istudes tuli ka korralik hoovihm. Aga selle ilmaga on nagu parasjagu on. Aastane sademete hulk on Borneol suurem kui naabermaades ehk siis 3000 mm aastas. Mulust-Mirisse tagasi tulime lõunase lennuga ja kuna vahemaa on ca 80 km siis lennuk tavakõrgusele ei tõuse. Selleks ajaks olid kogunenud mõned äikesepilved ja sealt läbi sõitmine ei ole just kõige meeldivam kogemus. Soovitan lühemad otsad sõita hommiku poole siis väiksem tõenäosus äikesepilve sattuda. Hinnad on Malaisias veitsa kõrgemad kui Indoneesias ja odavamad kui Bruneis. Aga meile ikkagi suht soodne paik. Aga just Kota Kinabalus saime reisi soodsaima ööbimise Gaya hotellis 20MYR kahele (kurss oli tol hetkel 1MYR=3,09EEK) ehk siis veitsa üle 60 krooni. Voodi, fan ning wc ja pesemine koridoris külma veega. Seljakotireisijale pole rohkem tarviski, saaks vaid puhtaks ja külje maha. Teine ööbimine, X-Plorer Backpackers, KK-s maksis 55MYR kahele. Sisaldas - aircon, fan, soe vesi, mingisugune hommikusöök isetegemise võimalusega. Ise ei tunne õhukonditsioneeri järele vajadust, muidu hommikuks kurk valus, kui tekki peal ei ole. Söögikohti leidub ka erinevate hindadega nt nuudlid kanaga ja riis kanaga + 2 mahla maksis kohalikus söögikohas 15RYM. Värske grillkala riisiga maksis 31RYM. Erinevad värsked mahlad 3MYR. Nii Sprite 1,5l kui ka 0,3 Tiger õlu olid 3MYR kandis. Igas tavasöögikohas ei pruugi õlut saada kuna tegemist moslemimaaga. Linnaliinibussiga randa 2MYR.

0
0

Seiklus mäele algas siis niimoodi, jõudsime Bruneist kiirlaevadega Kota Kinabalusse umbes 4-5 paiku õhtul ja siis hakkasime võimalust otsima kuidas pääseda Kinabalu rahvusparki. Jõudsime väiksesse bussijaama aga jäime just viimasest mikrobussist maha. Öeldi, et tulge järgmisel hommikul kella 07:00-ks kohale, et esimesele väljumisele jõuda. Nii me siis olimegi järgmine hommik varakult platsis. Väljasõit venis kuna marsamees enne välja ei sõida kui kõik kohad täis. 8 inimest sai lõpuks kokku 2 jäi veel puudu. Otsustasime, et paneme igaüks nende kahe puuduva raha juurde, et saaks rutem minema. Hind oli muidu 15 aga siis tuli 18MYR nägu. Sõit algas kell 07:25 ja kohal rahvuspargi väravas u 1500m peal olime kell 09:25 . Rootsi neiud broneerisid veel sinna sõites ööbimist mäele. Mina mingit broneerimist ei teinud kuna olles lugenud siit postitustest, et kuskil seal tiirleb mees, kes pakub soodsamalt ööbimist nö oma hütis. Saime siis vastuvõttu, teised tegid oma broneeringud ära ja võtsid ühise giidi, mina veel passisin ja uurisin, et kas on ka muid ööbimise variante. Teised sõitsid bussikesega matka alguspunkti Timpohon väravasse 1866m peal. Veendudes, et muid alternatiive pole lõin rahakotirauad laiali. Ööbimine mäel Laban Ratas 3273m peal 320 MYR ühele (sisaldas 5 söögikorda - pakk kaasa, õhtusöök ööbimiskohas, öösel kella 2-st tipu toidupakk kaasa, hommikusöök 3273m peal ja lõuna all pargi väravas), kõige soodsam variant, 6-ses naridega toas (see oli terve reisi kõige kallim ööbimine ligi 1000EEK). Giid ja mäemaks 192MYR. Sertifikaat tipus käimise eest 10 MYR. Transport väravani ja tagasi 33MYR. Giidi ja transpordi oleks saanud seltskonna peale ära jagada. Mina läksin üksi kuna elukaaslane oli juba enne otsustanud, et tema ei suuda seda mäge alistada ja jääb alla ootama. Tema läks pargi territooriumilt välja ja mõnisada meetrit allapoole dormi, 20MYR eest ööd veetma. Hakkasime giidiga astuma kell 11:00, giid ei pidanud sammu ja jäi maha. Sain marsaseltskonna kätte ja möödusin neist. Ööbimiskohas 3272m peal olin kell 14:00. Plaani järgi tuli seal puhata ja tippu starditi öösel 02:00 paiku. Tegin tutvust elamisega. Kuna õhtusöögini oli mitu tundi aega ning päike paistis ja järgmiseks päevaks lubas vihma, otsustasin, et tuleb tipp ära võtta. Pool tunnikest oli möödas ja giidi ei paistnud ikka veel, asusin teele. Vahepeal teises väravas küsiti kus giid on, ma vastasin, et kuskil allpool, tuleb järgi. Ja nii ma, eirates reegleid, olin kell 16:00 tipus. Pilt, mis sealt avanes oli võimas. Täielik vaikus, päike paistis ja olin seal ihuüksi. Selle tunde nimel tasus pingutada. Sain tunda esimest korda sellist kõrgust, enne seda oli mu kõrgeim tipp Moosese mägi Siinai poolsaarel 2285m. Jäin sinna päikeseloojanguni tehes enne hulga pilte endast (taimeriga) ja vaadetest tõestuseks giidile. Kell 17:15 algas allakäigutee. Hakkas kiirelt hämarduma ja sukeldusin pilvedesse, kell 18:05 olin ööbimiskohas. Kohale jõudes oli just buffeeõhtusöögi aeg. Marsaseltskond nägi mu tulekut ja ei uskunud, et mul juba tipus käidud. Küsisid, kas tulen öösel uuesti päikesetõusuks, vastasin, et kaalun seda asja. Siis tuli ka minu giid sööma ja tundis muret kuhu ma kadusin. Vastasin, et näe, sul kerge teenistus seekord, ei peagi tippu minema ja võid hommikuni põõnata. Ütles siis, oleks ma võinud talle öelda, et tahan ühe päevaga ära käia. Ma vastupidavusala mees ja mõte tekkis töö käigus. Ladusin siis päris heast toiduvalikust omale ilusa portsu taldrikule, sest seda isukest väsitavast päevast oli. Kandjad tarivad söögi ja muu värgi üles, et matkaja ei tunneks millestki puudust. Otsustasin, et ei lähe enam teist korda. Kõrgusest tulenev kerge peavalu oli kah kallal. Ikkagi 0-st 4100-ni ühe päevaga. Vahepeal olid mulle tekkinud 5 hiinlasest toakaaslast. Tegin kerge õhtuse pesu ja tuttu. Öösel 02:00 paiku kukkusid sahmima toakaaslased. Jätsin selle öise toidupaki vahele ja lasin mõnusalt und hommikuni. Ärgates läksin sööma. Mõnusalt karges, kasteniiskes, umbes 10 kraadises päikeselises hommikus, nautisin rõdul kuuma teetassi, omleti ja pannkookide taga pilvede voolamist üle mägede. Selliste hetkede nimel tasub elada. Tasapisi hakkasid alla jõudma ka kiiremad öised ronijad. Mingi aega hakkasime giidiga alla kobima ja ta tutvustas mulle erinevaid orihideelisi, kanntaimi, rododendroneid ja ka Kinabalu Balsamit. Väravasse jõudes sai taas süüa. Sain kätte oma sertifikaadi ja läksime sõbraliku käepigistusega lahku. Põhimõtteliselt saab ka ilma ööbimiseta kui alustada piisavalt vara, et jõuaks tipus käidud ja alla tagasi. Aga ilma giidita ei lasta esimesest väravast läbi. Transpordi võib ka ära jätta saab 300m tõusta jalgsi, pargi vastuvõtust esimese väravani. Seal korraldatakse ka mäkkejooksu võistlusi. Climbathon 21km 1866m-4095m-1866m esimese aeg oli 2008 a. 2tundi 44minutit eelmine aasta löödi see üle. Olen ka jooksumees aga need mehed on tase. Allatulekut võtsin rahulikult ja üles-alla koguaeg oli u 8 tundi Elukaaslane juba ootas pikisilmi ja tahtis soojemasse paika sest pilved olid roninud uksest ja aknast teki vahele. Kauplesime takso Poringisse 70MYR peale. Sealne turistilõks (Hot springs, Canopy way ja maailma suurima õiega Raffleesia) külastatud, võtsime takso mis viis meid mingisse bussipeatusse ja varsti olime bussiga teel Kota Kinabalusse.

1
0
Lennupakkumised
Reisikaaslased