Milline on olnud sinu uhkeim jalgrattamatk?

Huvi pärast tahaks teada kui kõvad rattavennad tripis ringi liiguvad. Kui viitsid, siis palun kirjuta lühidalt milline on olnud sinu suurejooneliseim jalgrattamatk. Kui kaua kestis, mis oli distants, mis tegi matka põnevaks vms muu põhjus, miks matk uhkeima tiitli sinult sai.

Ise millegi hämmastavaga uhkeldada ei saa. Olen käinud ca 6 mõnepäevasel ja ühel kahenädalasel matkal, millest viimase ajal sadas iga päev vihma, aga lahe oli sellest hoolimata. Naabermaadest kaugemale pole rattaga veel jõudnud. Minu uhkeima tiitli saakski kõige kauem kestnud kahenädalane Eesti-Läti-Eesti rohke vihmaga tuur.

Siiamaani kõige parema mulje jätnud Salzkammergut Trophy 109km ja 3600 tõusumeetriga. Oli nii ilusaid vaateid, südant ahistavaid tõuse ja woo-hoo laskumisi. Enamus ajast sadas vihma. Enda jaoks oli see matk, mõnede jaoks muidugi võistlus :-D.

Kui raha ei oleks takistuseks, siis Madeiral tahaks rattaga pikemalt tiirutada.

Bosnia rattamatk, http://no.spam.ee/~kaur/m/bosnia_2006.html ja http://album.rumba.ee/kaur/Bosnia. 11 päeva, umbes 550 km.

Miks parim? Bosnia on üleni mägine ja malbelt ilus, seltskond oli hea, marsruut & ajakava olid ideaalselt valitud. Kirssideks tordil Sarajevo - ilmselt Balkani kõige lahedam linn - ja Maglic, Bosnia kõrgeim tipuke, selle otsa ronimine läks päris adrenaliinirohkeks.

Pikim tiir oli aastaid tagasi Valgamaale - täpsemalt Tsirguliinasse. 1 päev sinna, teine päev tagasi. Vokiks mingi logisev Saljut, millele olin meesteka rattad alla pannud ja millel tagumine kumm iga 10 km järel pumpamist vajas (tagasiteel tuli 2 km enne Tartut ventiil lõplikult õhukummi küljest ära - hea, et mitte varem, sest ei olnud mul remondikomplekti, varulohvi ega rongipileti raha, kuigi sõitsin piki raudteed). Üleüldse mu tõsisemad retked ongi tavaliste vokkidega ette võetud. Näiteks Otepääl olen käinud, samuti Viljandis.

Olen püüdnud ikka igal suvel(viimased 8 aastat)pikema matka teha. Sõitnud Eestis, Lätis, Venes, Ukrainas-viimases kolm viimast suve. Tavaliselt sõidan 7oo- 1000 km., nii paari nädalaga. Eks kõik pedaalimised ole omamoodi vahvad olnud, aga uhkeimaks-mälestuaväärsemaks pean ise 2006 augustis sõidetud 800-t km. Ukraina kirdenurgas, Rovno, Volõõnia ja Ternopoli oblastites. Ühelt poolt jubedad teed Valgevene piiri ääres ja teisalt äärmiselt lahked ja vastutulelikud kohalikud! Sealmail kohatakse rännumeest harva, liiati veel jalgrattal. Sel suvel siis Vilniusest sõit Lvovi, nädalase väntamisega Valgevenes.

Väga lahe on teie seiklustest lugeda. Tänud!

Pikemateks ja ka põnevamateks on ikka armas Lätimaa kujunenud. Pea igal suvel on saand käidud. Ja muidugi on mind toredalt vastu võtnud Lõuna-Eesti, saared ja saarerahvad. Eesti on üldse lahe, Ida-Virumaa ning Narva jõe äärsed külad samuti:)

Rohkem infot saab minu varasemast postitusest teemal, rattaga Rostockist Hollandisse, kuid Amsterdamist Prantsusmaale Dunkerque, i, vasakpoolses liikluses Londonis, Normandias D-day randadel ja Pariisis olid minu jaoks seni kõige uhkemad jalgrattasõidu kogemused. Reis tervikuna oli küll kombineeritud variant koos laevade ja rongidega, kuid rattasõidu kilomeetreid kogunes ligi 800 km. Samuti jäi sellele marsruudile piisavalt palju vaatamisväärsusi ja oli võimalik omavahel sobitada rattamatk ja mingil määral turismireis. Pildid aadressil: www.picasaweb.google.com/andres.cyclefan Kommentaarid ja arvamused on oodatud.

"uhkeim" rattaretk viis mind skandinaavia ringile, sõitsin stockholmist trondheimi ning piki norra rannikut nordkappi ning soome kaudu rovaniemi. võrratult ilus ja unustamatu oli norra rannik ning just põhjapoolsed lofootide saared. see oli mu viimane pikk rattaretk, nii üle 2000 km. ent unustamatuid matku on veel - näiteks suurbritannia-iirimaa retk, kuhu sõitsin läbi rootsi, aga ka meie armas eestimaa pakub elamusi. möödunud suvel oli mul ratta jaoks aega vaid nädalake ning siis sõitsin lääne-eestis, ka see oli imeimeline - kaunis loodus ning vahvad inimesed... aga rattaga rändamisest võib ju lõputult lobiseda. saagu aga parem homme teil pikk vastlaliug! terje

Küllaltki hea oli soolomatk Kilpisjärve- Lofootide lõunatipp- laevaga Bodösse, edasi Bodö- Boden- Tornio. Kokku 1200km 14 päevaga.

Sõbraga kahekesi koos Hispaaniasse. Alustasime 1 september Poola piirilt ja siis väga ohtrate pikemate peatustega läbi Saksa ja Hollandi ja Belgia ja Luxemburgi ja Prantsusmaa Hispaaniasse. Täpselt 4000 km olime Hispaania piiril ja aega läks 3 kuud kopikatega. Aega läks nii palju selle pärast, et noh õlu noh...

Selline rattamatk sai teoks: http://enokmees1.blogspot.com/ Kirjavahemärke ja täpiga tähti on puudu, pole siiani jõudnud redigeerida. Muidu suht põhjalik kirjeldus.

Ei ole küll suurem asi rattaga matakaja (matkan pigem jalgsi ja rattaga sõidan võistlustel), aga eelmisel suvel sai sõpradega rattaga Riiga sõidetud. Aega läks küll veidi rohkem kui autoga, aga see-eest oli mahti ringi vaadata. Muljed on kirjas siin: http://www.godiscover.ee/?id=1327

...jalgrattaga Tallinnast Vilniusse. Eestis: Narvast Tallinna. Kahjuks rohkemaks pole aega olnud:( Tore oli rattaga tiirutada ka Angkor Wati ümber Kambodžas ja San Franciscos üle Golden Gate Bridge'i sõita, aga need sihukesed ühekordsed ettevõtmised. Pole siiski maha matnud mõtet ka mõni päris jalgrattaretk teha kunagi;)