Ma ei õngitse siit tiigist. Pigem püüdsin mõistlikku arutelu tekitada

http://www.independent.co.uk/travel/news-and-advice/money-talks-what-to-do-when-lumped-with-a-500-note-8390769.html Belgias on praktikas suurim käibelolev kupüür 100€, enamus poode on sildiga et 200 ja 500€ kupüüre vastu ei võta. Ülalviidatud artikli kohaselt Briti pangad näiteks üle 200€ kupüüre enam üldse ei müü. Suvalises maailma nurgas on aga 500€ lehvitamine kas labane eputamine või mingi fishy deal.

Naljakas, et 500 kupüüri eputamiseks peetakse. Reisile minnes on mul enamus rahast tavaliselt 500'stes kaasas, uskuge mind palju mugavam kui 5'stes. Muidugi oleneb ka reisisihtkohast on maid kus on hea kui kaasas pakk 5 kupüüre dollarites.

Veelgi mugavam ja turvalisem oleks sularaha üldse mitte kaasas tassida.

Tänapäeval on sularahaautomaadid olemas isegi Siberi kui Amasoonase kolkalinnakestes ning olemas on ka kuutasuta deebetkaardid, mis võimaldavad raha väljavõttu ilma lisatasuta ning ülekandekursiga, mis reeglina on soodsam kohalikust vahetuskursist. Ise kasutan DKB Visa kaarti (www.dkb.de), aga kui guugeldada 'free withdrawal abroad', leiab teisigi.

Majutuse eest maksta saab kaardiga, restoranis, lennukipiletid jne, lisaks on vähegi korralikumate kaartidega kaasas reisi- ja ostukindlustus. Pluss risk et see 500 euroste pakk läheb varaste või röövlite saagiks või lihtsalt niisama kaduma. Miks on vaja raha 500stes kaasa vedada, jääb mulle seega endiselt arusaamatuks - emotsionaalsest küljest saan isegi aru, aga praktilisest mitte. Tõsi, nõus sellega, et pakike USD väiksemaid kupüüre ei tee paha, eriti riikides, kus tippimine reisimist hõlbustab.

Oma paarikümmne aastase reisimise jooksul on mul olnud kolm intsidenti, üks neist sularahaga, kaks krediitkaardiga. Kuna krediitkaart on mul viimased kümme aastat siis võin oma kogemusele toetudes väita, et sularaha on turvalisem. Loomulikult ei ole viiesajane kupüür õllekas maksmiseks, ikka rahavahetuseks. Emotsioonidega ei ole siin midagi pistmist. Reeglina on teatud riikides, näiteks Indias, Vietnamis, Maymaris, Malaisias sularahakursid väikestes rahavahetustes või käest soodsamad kui panga ülekandekursid ja no ei ole mina veel tänaval pügada saanud. Mis puutub DKB Visa kaarti siis tundub põnev olema ei ole ennem kuulnudki, kuid väita, et sellega saab parema diili kui tänaval sularahaga tundub kahtlane.

Albaanlased armastavad 500 euroseid rahatáhti, nágin ühel suvalisel jorsil üsna suurt rulli viiesajalistega :)

Ma saan aru, et tegemist pole eriti aktuaalse teemaga, enamik ilmselt pole sellist imelooma oma silmaga näinudki. Samas ei pea ju eht-eestlaslikult kartma kõike seda, mis tundmatu. Uurisin siis ise. Loomulikult saab ka 500EUR vahetada. Kõige loomulikum lahendus tundub kohalik pank. Veidi fancymad hotellid ka, aga väga viletsa kursiga. Loomulikult ka tänavakaubandus oma võlude ja petuskeemidega.

Nõustun väitega, et elu Aasias on veidi lihtsam sularahas arveldades ja tavaliselt tänavakaubanduses saabki parima kursi. Seega huvitab mind ja võib olla kunagi ka kedagi teist - kas kellelgi on kogemusi? Saadetakse uksest välja, makstakse tavahinda või lähevad silmad särama ja saab premiumi?

Isegi meie Statoil ei võta 200 ja 500 vastu. Ükspäev ma olin hädas 500sega ja nad näitasid kassa juures olevat sellesisulist silti

DBK VISA tekitas endaski huvi, kuid on veidi problemaatiline, alustades sellest, et pangakaarte ei saa tellida online shopist..

Probleem selles ongi, et tagatasku jäänud üks - kas võtta kaasa (kõik toimib normaalselt) või jätta maha (keegi ei taha ja tekitab pigem probleeme). Ma ei tulnud siia maailma majandusprobleeme trollima vaid tekkis lihtsalt selline loll küsimus. Milleks toksisin siia - mõnel teisel võib ka kunagi tekkida.

Tänud hea ja konstruktiivse nõu eest, jups. Jõudu edaspidiseks!

Põnev on see, et misiganes info saab kätte googeldades, kuigi see võtab vastikult aega. Meibi seda foorumit polegi vaja?

Mina taotlesin DKB kaardi Belgiast ja polnud probleemi, saksa keelt peaks siiski oskama. Kogu info on nende korduvate küsimuste sektsioonis kirjas: http://www.dkb.de/kundenservice/haeufige_fragen/cash/. Avalduse saab täita internetis, isikusamasuse tuvastamiseks tuleb aga alla laadida ning täita vastav ankeet: http://dok.dkb.de/pdf/ident_ausl.pdf, seejärel minna kas Eesti notarisse või panka ja lasta seal ankeet kinnitada (isikusamasus tuvastada) ning lõpuks saata kogu paberipakk Saksamaale, kust paari nädala möödudes saabubki kaart koos internetipanga koodidega. Nt SEBis taolise tõendi väljastamine peaks olema 3.20€, notari tasu isikusamasuse tuvastamisel peaks olema 12.75€. Ise tegin avalduse Belgias, kohalik pangaametnik vaatas paberit, kehitas õlgu, lõi tasuta templi alla ja DKBle sellest piisas. Selliseid tasuta väljavõtu kaarte on teisigi, tavaliselt pead aga olema vastava riigi resident. DKB on minu kogemusel selles osas kõige paindlikum.