Tervist Joosep! Kahjuks Saaremaa ja Muhu vahel silda ei ole, samas rattaga võid edukalt ühelt saarelt teisele liigelda. Head matkamist.
Aga kuidas siis ühelt saarelt teisele liigelda, laevaga? Ning miks näitavad siis enamus "sattelliidid", et kahe saare vahel on sild, või on minul midagi viga. Nt: http://www.muhu.ee/index.php?option=com_wrapper&Itemid=97
Aitähh
Väikese väina tamm
Väikese väina tammi ehitamine on seotud 17. sajandil Rootsis kehtestatud postikorraldusnõudega. Nimelt viidi Eesti- ja Liivimaal 1638. aastal ellu kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse postimäärus. Selles öeldi: "Meie Christina, Jumala armuga Rootslaste, Gootide, Vendide valitud valitsejanna ja Pärija – Vürstinna /-/ teeme teatavaks, et pärast seda, kui Meie armuliselt oleme heaks arvanud seada sisse kõikidesse provintsidesse üle kogu meie riigi kindla ja korrapärane post /-/ Antud meie lossis, Stockholmis, 20. veebruaril, aastal 1636".
Kuninganna Kristiina. Sébastien Bourdoni maal aastast 1653.
Kindralkuberner Gustav Kurcki 1669. aasta kirjas seisis, et post peab käima “iga nädal üle Suure väina Pärnu ja tagasi”. Posti vedamiseks kujunes ajapikku välja kaks liini: saarte vahel Orissaare-Vahtna ning Muhu ja mandri vahel Kuivastu-Virtsu.
Suure ja Väikese väina ületamiseks kasutasid posti viivad mehed erinevaid aluseid. Lisaks postile veeti üle ka inimesi ja hobuvankreid. 1845. aasta Saaremaa maapäeval tõsteti väinadest ülesõidu küsimused siiski päevakorda. Peterburi postidepartemangu I ringkonna inspektor von Dreilingi aruandes seisis muuhulgas, et Väike väin takistab postiühendust suuremal määral kui Suur väin. Madal veetase ei võimaldanud siin suure paadi kasutamist. Seitse aastat hiljem jõudis maapäeval moodustatud komisjon seisukohale, et kõige õigem oleks Muhu ja Saaremaa vahele ehitada tamm. Kindla otsuseni jõuti alles 1865. aastaks. Vaidlusi oli tekitanud projekti soolane hind. Samuti käis maapäeval peetud arutlustest läbi argument, et Saaremaal ei toodeta piisavalt palju kaupa. Järelikult ei saaks tammi ehitamist riigivõimudele põhjendada kaubavedudega.
1866 aasta sügisel määras väina komisjon kindlaks tammi rajamise asukoha ja ehitamise lähteandmed. Töödega otsustati alustada Saaremaa-poolselt kaldalt. Põhjuseks toodi asjaolu, et tammi täitematerjal olevat seal paremini kättesaadav. Tamm kavatseti valmis ehitada kolme aastaga. Ehitustööde maksumuseks arvati minevat umbes 28 000 rubla. Tööd alguses libedalt ei läinud. 1868. aastal saadi riigilt väinatammi ehitamiseks 14 250 rubla ning samal ajal tehti algust tammi täitematerjaliks vajalike kivide varumisega. Ehitamise kavatsustest palju kaugemale ei jõutud. Tööde algjärgus soikumise olevat põhjustanud Kuivastu parun Buxhoeveden, kes kuulu järgi raiskas ära riigi poolt tammi ehitamiseks määratud raha.
1876 aastal Saaremaa maamarssaliks saanud Oskar von Ekesparrel võttis väinatammi teema riigivõimude ees uuesti üles. Kaheksateist aastat hiljem alustati lõpuks ehitustöödega. Tammi ehitasid Muhu ja Saaremaa talupojad, kellele selle eest palka maksti. 20. veebruaril 1896 kirjutas ajaleht Saarlane, et tammitööl olevat üle 200 inimese. Muhu Linnuse küla mehed olid väljas kogu külaga. Ühe sülla tammi eest maksti kuni 50-60 rubla kullas. Selle raha eest võis osta neli head lüpsilehma. Kokku oli tammi pikkus veidi üle 1600 sülla. Umbes 3,5 km pikkune tamm ehitati Väikese väina ühte kõige madalamasse kohta. Tammi vajumise vältimiseks ja põhjas voolava liivsavi sidumiseks rajati selle kividest alus haokubudele. Hõlpsalt kättesaadava täitematerjali hankimisel hävitati suures osas Muhu maalinna vallid. Kive võeti ka Maasi ordulinnuse ringmüürist. Kokku läks tamm maksma 106 000 rubla.
1896 aasta aprillis jõuti ehitusega nii kaugele, et tammist võis juba jalgsi üle käia. Väinatammi avamine toimus 27. juulil 1896. Pärast tammi sisseõnnistamist oli sõit üle selle üks kuu prii. Seejärel hakati igalt jalakäijalt ületuse eest võtma 5 kopikat ja hobuse pealt 30 kopikat. Käesolevaks ajaks on tammi mitmeid kordi laiendatud ja kõrgendatud. Samuti püütud seda muuta kindlamaks ilmastikukahjustuste vastu nagu näiteks rüsijää.
Väikese väina tammi valmimine suurendas tunduvalt Kuressaare ja Kuivastu vahelise ühendustee tähtsust. Paranenud suhtlemisvõimalused lõid omakorda eeldused saarte majanduselu kiiremaks arenguks. Ebasoodsalt mõjus avadeta ehitatud tamm kalapüügile, kuna pani kinni kalade tee kudemiskohtadele. Vee loomuliku läbijooksu sulgemine mõjutas ka Väikese väina puhtust.
Info pärineb siit http://www.panoramio.com/photo/3584126