Odav VEIN

Kas keegi oskab soovitada , kust kõige odavam veini tuua va itaalia.

Maximast või Säästumarketist äkki?

Soovid sa tuua lihtsalt paar pudelit lennukipagasis, või mõtled tõsisemalt, st importijaks hakata?

Slovakkia Tesco või Austria Spar.

Ausalt öeldes ei mõista, miks on kaugelt maalt vaja ODAVAT veini tuua. Kui sind huvitab VEIN, siis sa ei taha odavat (loe:halba) veini. Kui sa tahad joovet, on selleks kiiremaid ja odavamaid meetodeid (viin, piiritus) . Kui sa lisad reisikulud kaasatoodavale veinile, siis see tuleb kõike muud, kui odav ning odava veini teeb see eriti kalliks. Kui soovid importida, siis esitades siia foorumisse sellise küsimuse oleks majanduslikult mõistlikum millegi muuga tegeleda, mida päriselt ka jagad.

Odav ei ole ju alati halb. Meil lihtsalt veini hinnad ülikõrged. Nt Prantsusmaalt olen lasknud korduvalt veine ja vahuveine tuua. Hinnavahe selline, et sealt saab sama raha eest sama veini 3 pudelit, mis Eestist saab ainult ühe pudeli. Ja tooja on olnud Prantsusmaalt läbisõidul, st lisakulusid ei tule.

meil on vein maksustatud samasuguse aktsiisiga kui muu alkohol, Saksamaal jne see nii ei ole, sealt ka meeletud hinnavahed.

Täienduseks norsule et veiniaktsiis Saksamaal üleüldse puudub. Küll aga on seal olemas vahuveiniaktsiis, mis viidi seal sisse 1902. aastal eesmärgiga rahaliselt toetada Saksa sõjalaevastiku ülesehitust :) 1930ndate aastate alguses kaotati see ära, aga 1939. aastal viidi taas sisse, seekord eesmärgiga toetada Saksa allveelaevade ehitust. Tänapäeval seda eesmärki loomulikult enam ei ole, ent kuna Saksa riik teenib aastas 430 miljonit € selle maksu pealt, siis ei taheta seda ka ära kaotada. Aktsiisimäär on 136€/hektoliiter, mis on pea kaks korda kõrgem kui Eestis (85€/hl). Ehk siis veini osta Saksamaalt, šampust aga Eestist :)

Mis aga Eesti aktsiisidesse puutub, siis see ei saa olla hinnavahe peapõhjus, kuna kehtiv aktiis 85€/hl (100 l) kohta tähendab et 0,75 l pudeli puhul on aktsiis vaid 0,63€. Pigem on põhjuseks ikka turu väiksus, maaletoojate väikesed mahud ja kõrged marginaalid.

msander, 2011 või oli sis 2012 oli Parker'i edetabelis esikohal (st.maailma parim vein) üks Navarra (Hispaania) piirkonnast pärit punavein, mis siin Hispaanias maksis natsa üle 3 euro pudel supermarketis. Robert M.Parker juuniori kutsutakse veiniadvokaadiks ja on maailma üks hinnatumaid veinikriitikuid. Hispaanlased ketrasid seda oma uudistes lõunamaise entusiasmiga. Ixxx võib muidugi vastu vaielda:)

Maitse asi(odav vöib ka olla väga hea) 2-3 Eur pudel Saksamaal-Luxemburis-Prantsusmaal valik on suur ja olen proovinud ka kallemiad veine 20-30 Eur pudel.Aga minu maitsemeeled töötavad paremini odavamatega :)

marks, no pigem erand. Veini hinna puhul on ca 1 EUR aktsiis üsna olulisel kohal hinnastamises, sest see lisandub ostuhinnale ning alates sellest lisab juurdehindluse nii maaletooja, siis jaekaupmees ja kõige lõpuks käibemaks. Nii muutub ca 3 EUR vein Saksamaal 6 EUR-seks veiniks Eestis.

Aga - kui palju peaks Saksamaalt veini kaasa tooma, et see ka tegelikult ära tasuks ? Selles mõistes on kallimate veinide kaasatoomisel rahaline võit suurem.

Aga kui neil vahet ei tee, siis pole muidugi vahet. Karksi vein on ka siin odav.

Toon juba 3 aastat sõpradele , tuttavatele veine Sloveeniast, kõige odavamad nad just ei ole, kuid seni on iga semu omale lemmiku leidnud. Kusjuures valik on 4 kuni 20 eurot pudeli kohta ja tihti on kõige õnnelikumad need , kes saavad umbes 15 eurose korraliku veini, mis meil siin maksab pea kolmandiku rohkem. Keskmine kvaliteetvein , mida siia tasub sellisel kombel tuua on kuskil 7,50 ringis. Kui keegi satub sellisel eesmärgil Sloveeniasse, siis otsida tasub hoopis väiksematest veinikeldritest, mitte kaubanduskettidest. Saate kohapeal proovida ja vahelduseks ka meeldivat suhtlust. Kõige odavamad ei ole Sloveenia väikekeldrite veinid sellel põhjusel, et veinimeistrid on istikute pealt maksu juba ära maksnud. 200 istikut, ehk oma tarbeks on maksuvabad, Naabruses Ungaris on veidi teisiti ja veinikeldris sulas makstes saab ka imehinnaga. Maribori kandis võin ka teejuhiks olla, kui enne privas kokku lepime. Meie kandis tasub tähelepanu pöörata ka kõrvitsaseemneõlile ja vinnutatud lihatoodetele. Otsida tasub samuti otse tootjaid.

Kõige lihtsam soovitus - cut of the middlemen, s.t. osta tootjalt. Omalt poolt siis täiendaks, et osta tootjalt, kes:

  • toodab madala tööjõukuluga piirkonnas;
  • hea veini tootmiseks sobiva terroiri ja kliimaga;
  • veini suhtes soodsa maksureziimiga piirkonnas (s.h. võttes arvesse transpordi- ja võimalikke tollikulusid) ning
  • last but not least, sinu kliendid on valmis maksma head hinda.

Endal on mul väga positiivne kogemus Makedooniast, kust oktoobrist sai kaasa toodud kohalike väga kvaliteetsete veinimõisate veine hinnaga 6-7€/pudel ning mida minu tuttavad Prantsuse veinieksperdid hindasid kvaliteedilt samaväärseks 15-20€ hinnaklassi Prantsuse veinidega. Arvestada tuleb et vein on piiratud ressurss olulise emotsionaalse komponendiga, mis on põhjuseks miks Prantsuse veinid on üle keskmise kallid - nõudlus kasvab pidevalt, samas kui pakkumine märgatavalt ei tõuse ja ei saagi tõusta.

Mis ostukohtadesse puutub, siis nt Prantsusmaal on veinipiirkondade kohalikud supermarketid ka hea valik - müüvad kohalike väiketootjate veine normaalse hinnaga. Kui aega vähe et keldreid põhjalikumalt läbi kammida, siis on see heaks alternatiiviks.

msander, nii ta on. Hispaanlastel muidugi hea, sest Hispaania enda veinid on aktsiisist vabastatud.

Üks värske tähelepanek nädalavahetusest Barcelonas (no varasemast sarnane) - kohapeal juuakse põhiliselt üsna värsket crianza veini (2012 põhiliselt), siis enda eelistus on vähemalt 4-5 aastane crianza või 10-aastane reserva. Jah, vein on seal odav küll, aga siin ma sellist ei osta ei poest ega restoranist. Valgega on muidugi lihtsam - värske on hea.

Ja veel - kuna terroir ja viinamari on erinevad, siis Makedoonia, Hiina, Aafrika või California veinide võrdlemine (a la sama hea) on üsna mõtetu.

Panen ka mõned mõtted kirja. Kuna tegelen igapäevaselt veinidega - olen Prantsusmaa veinide maaletooja ja sommeljee, siis oskan nö oma mätta otsast vast midagi kosta.

Veinide hinnakujundusel on üpris mitu erinevust, kui võrdleme Eesti supermarketeid ja ntx Prantsusmaa omasid. Kui Prantsusmaal, ütleme, Casino kett soovib osta suuremas koguses veine, siis on neil üldjuhul võimalik seda teha otse tootjalt. Vein, mis jõuab Eesti kaupluse letile, läbib oluliselt keerukama protsessi, mis kõik hinda kasvatab - tootja EXW hind, transport asukohamaalt Eestisse, maksud ja käitluskulud (aktsiis, aktsiisilao toimingud, registreerimine Eesti VTA Alkoholiregistris), maaletooja marginaal, kaupluse marginaal. Niisiis mitu astet enam, kui Prantsusmaal. Kuna kohalik turg on Prantsuse veinitootjale kõige tähtsam, siis on sagedane teema, et tootja hulgihind kohapeal on üsna sarnane ekspordihinnale ja võib olla üsna kindel, et kui sealne supermarketikett teeb hiigeltellimuse, siis Eesti importija ostab samad veinid tootjalt hoopiski kallimalt. Lisaks ei ole Baltikumi turg kvaliteetveinide tootjatele kuigi atraktiivne. Mul on hea näide ühe Lõuna-Prantsusmaa tipp-roséveinide tootjalt. Üks konkreetne Sheratoni hotell Shanghais ostis möödunud aastal nende veine 3,5 korda rohkem, kui minu ettevõte Eesti turule. Olgugi, et suvi oli meil soe ja minu roséveinide müük kasvas möödunud aastal ca 70% eelneva aastaga võrreldes. Ja seetõttu saab see Shanghai hotell tootjalt ka suurema discount'i. Jah...ja seetõttu olen mitmetel kordadel näinud Prantsusmaa supermarketi riiulil oma tooteportfellis olevaid veine müügis ODAVAMALT, kui ma ise saan pakkuda Eestis HULGIHINDA. Me oleme väikesed ja see on konkreetse kaasuse üks alustalasid.

Mis puutub marks66 väitesse, et Parker või Wine Spectator või mõni muu veinihindaja annab teinekord ülikõrgeid hinnanguid suhteliselt odavatele veinidele, siis jah, see on võimalik, kui mõnel tootjal mõnel aastal mõni vein suurepäraselt õnnestub. Siiski on see suhteliselt erandlik nähtus. Põhjus on ülimalt lihtne - odavalt ei ole võimalik tippkvaliteetset veini valmistada. Seda põhjustavad juba ainuüksi ülimalt karmid reeglid, mis kõigis Euroopa riikides täna kehtivad ja reguleerivad kõike, alates ülalnimetatud terroir'st, viinapuude kasvatamisest, marjakobarate arvukusest iga viinapuu küljes, marjade suhkrusisaldusest ja kvaliteedist, veinide valmistamise tehnoloogiast, veinide arendamise minimaalsetest ajaressurssidest jne jne. Uues Maailmas on asi oluliselt lihtsam - reeglid on lõdvemad ja pea igat veini on lubatud tehnoloogiate ja lisaainetega valmistada odavamalt ning ehitada mõnusaks ja kergelt joodavaks. Samas ei tea keegi, mis see tarbijate organismiga teeb...

Seetõttu tõesti - sageli saab üsna korralikku veini Euroopa supermarketitest mõistliku hinnaga ja miks mitte seda sealt osta. Samuti on võimalik saada paremaid hindu, kui Eestis, kohapeal veinitootja juures. Suuremal enamusel on kohapeal veinide müük olemas ja saab kaasa osta.

Kui räägime veinide hinnaklassidest ja olemusest, siis ei saa üheselt väita, et kallis vein on parem, kui odavam. Jah, kallis vein on valmistatud kallimast toorainest, kallimate meetoditega ja on kindlasti puhtam ja ohustab Teie organismi vähem, kui odav. Lisaks on kallimal veinil sageli ka pikem arengupotentsiaal ning tema väärtus kasvab aastatega. Kuid niipalju, kui on inimesi, niipalju on ka maitseid...

Lisaks ei ole meie kultuuriruumis veel eriti levinud arusaam, et vein on toidukultuuri osa ja veini tarvitatakse peamiselt just toidu kõrvale, et väärtustada seda ja saada täiuslikum maitseelamus. Seetõttu pole tõesti mõistlik osta 50 eurost veini, kulistada see pudelist alla ja tõdeda, et see on kehv hapu laga. Ongi, sellises kontekstis, kusjuures. Eks iga asi töötab õigel ajal, õiges kohas ja koostöös teiste faktoritega. Samas võib selline vein anda suurepärase naudingu, kui kõrval on õige toit, õige miljöö, hea seltskond jne.

Kui rääkida, et kust oleks mõistlik importida suuremas koguses head ja odavat veini, siis tuleb minna ja otsida. Ühest vastust ei ole. Lisaks pole elu Eesti veiniturul just maailma lihtsaim. Meil on üle 100 importööri, registreeritud on tuhandeid veine, aga elanikkonda vaid 1,3 miljonit, kellest ca 80% üldjuhul pigem veini ei tarbi.

Huvitav lugemine. Ma arvan, et import pole eriline probleem, küll sobiv koht leitakse. Teine asi on hoopis see, mis nende veinidega peale hakata. Ei tea kuidas mujal, aga Tallinnas on küll väga suur konkurents. Veinipoode, kellest paljud pakuvad ka degusteerimist ja koolitusi on palju (ise olen Bestwine ja Veinipööning liige). Enamus kohtade omanikud on sommeljeed. Telliskivisse pidi tulema kevadel uus veini/õllepood suure tootevalikuga (ehk on juba valmis, ei tea). Ühesõnaga, mul ei ole mitte mingit usku sellesse, et inimene, kes veinidest midagi ei tea, suudaks Eestis sellise ettevõtmisega kuhugi jõuda. Olen tähele pannud, et üle 8-10€ pudel enamus inimesed veini siiski ei osta.

KODUVEIN

mida rohkem mulksub, seda parem

Säästumarket või mõni muu taoline kett ja veiniks siis Rumeeniast Dreamer (tuntud varem ka kui nn. lamava poisiga vein). Hea magus, teemalagataja emale kindlasti meeldib. See odavate veinide maaletoomise idee võib prügikasti visata. Sitta siin igas poes müüa ja enda täisjoomiseks on ka soodsaimaid alternatiive. Msander ja jxxx - toredad sissekanded, ehk mõnel päris veinisõbral on ka abi.