Ei usu,et mõni kool oleks täiesti halb, on lihtsalt võimalus, et mõni õpetaja ei meeldi eriti õppurile. Üldiselt paneb hinna ja kvaliteedi suhte lõplikult paika õppija enda usinus ma arvan. Võõrkeelte keskus mulle igatahes pettumust ei valmistanud. Kooli valik ilmselt sõltub sellest, kas soovitakse eestlasest või välismaalasest õpetajat ja sellest, palju ja millal saab tunde võtta.
Minu soovitus- ära kunagi taha,et õpetaja oleks eestlane. keelt omandad paremini, kui pusid ka selleks ,et õpetajast aru saada. Eestlasest õpetaja puhul muutud laisaks. Muidugi sõltub ka sellest, kui väga tahad õppida. Tugeva tahtejõu korral võib seda teha ka kodus ja arvuti taga. Palju sõltub muidugi ka metoodikast,kuid tegelikult on kõik kinni ikka sinus endas.
Tegelt vaikselt teen livemoncha.comis kursust, kuid seal vist ei arene ikka väga kiirelt, seda peaks kasutama lisaks minu meelest.
Mina õpetaja rahvust üle ei tähtsustaks, hea õpetaja on hea õpetaja rahvusest sõltumata. Paremad on need keeltekoolid, kus tunnid toimuvad sinu jaoks sobivatel kellaaegadel ja kus jätkub õppimiseks piisavalt tasemeid. Kui tahad keelt heal tasemel rääkima hakata, siis vali selline kool, kus sul on reaalselt ka võimalik mitu aastat järjest käia ja järgmise raskustasemega kursusele edasi liikuda.
Oleneb, mis keelt tahad õppida. Inglise keele osas ei oska idagi soovitada, küll aga laiemalt.
- Tallinna keeltekoolis alustasin kunagi prantsuse keelega. Minu jaoks oli õppetempo ja metoodika liiga aeglane, teha oli väga vähe ja keeleoskus just kiiresti edasi ei arenenud. Mul oli tundides igav. Mõistagi tuleb püüda kõigile õpilastele selgeks teha, aga no tund aega ühte koduülesannet lahata - no ma ei tea...
- Prantsuse keele õppimiseks on parim Prantsuse Instituut Eestis (http://www.institutfrancais-estonie.com/) - endine Prantsuse kulruurikeskus. Olen seal juba mitu aastat vahelduva eduga käinud ja sealt saab keeleoskuse väga ilusti kätte. Alates B.1.2 tasemest õpetavad prantslased. Metoodika hea, harjutataksegi tasemeeksamiks. Väga hea, et kursuse jooksul alati vähemalt 2 intensiivpäeva. Soovitan.
- Võõrkeeltekeskuses alustasin hispaania keelega. Super õppejõud oli (hispaanlane), hinna ja kvaliteedi suhe ilusti paigas. Mulle meeldis väga:) Kahju, et sama õppejõud enam ei õpeta seal. Aga tema loenguid saab võtta Tallinna Ülikooli keeltekeskuses.
- Hispaania Majas jätkasin hispaania keelega. Õpetaja hispaanlane. Üldiselt oli väga tore. Samas minu jaoks jäi kohati liiga lihtsaks, mis omakorda ei pannud kodus eriti pingutama. Mõnikord kulus veidi liiga palju aega nö mängimisele.
Kui mu Võõrkeeltekeskuse õpetaja annaks seal tunde edasi, siis ma jätkaks seal:) Aga kuna teda seal enam ei ole, siis olen Hispaania Majas - tegelikult on väga ka tore ja kui eesmärk ei ole aastaga hispaania keeles vabalt rääkima hakata, siis vabaharidusena super:)
Õde õppis saksa keelt nii Võõrkeeltekeskuses kui Goethe Instituudis. Mõlemas oli hea, Goethes tuli keeleoskus muidugi kiiremini ja paremini.
Keeleõppes on väga oluline ka mis materjali ise kasutada. Algajatele soovitan soojalt Collins Easy Learning Grammar´i sarja. Need, mis ma olen ise kasutanud (Spanish, French, German) on väga head, seletab kõik ilusti lahti ja grammatikaga vähemalt jänni ei jää.
Paratamatult sõltub õppe tempo õpilastest, grupiõppes ei saa üksiku pühendunud õpilase järgi tempot kujundada. Aga minu meelest see pole üldsegi halb. Keeleõpe koosnebki ju suures osas n+x korda samade konstruktsioonide kordamisest, et need tõesti hästi meelde jääksid. Mina vähemalt usun sellesse, et ühe sõna tõesti lõplikuks meeldejätmiseks peab seda 11 korda sõnaraamatust järele vaatama ja grammatika ei saa selgeks lihtsalt kiires tempos üks kord läbivõtmisega, vaid tuleb teha "igavaid" harjutusi suurtes kogustes, et see ka korralikult kinnistuks ja une pealt tuleks. Mul ei ole võrdlevat kogemust paljudest keeltekoolidest, aga Tallinna Keeltekool on küll väga hea, vähemalt mõne keele osas (inglise keelt kahjuks ei oska seal kommenteerida).
See, et eestlane ei sobi inglise keelt õpetama, see ei vasta tõele. Kui tegemist on A1-A2 tasemega, siis on see just parim variant pms igas keeles, kui õpetaja oskab ja suudab tuua paralleele õppija emakeelega. See tähendav muidugi ikkagi seda, et õpitavas keeles räägitakse vähemalt 80% ja selgitatakse üksikuid asju, mis raskusi valmistavad õppija emakeeles. Algtasemel grammatika ja lausemoodustuse saab kiiremini selgeks. Kui juba B1 tasemele minek on, siis tuleb nkn juba vaikselt hakata ainult õpitavas keeles mõtlema. Ja õpetaja ei tee kunagi kedagi laisaks, õppur jääb laisaks. Õpetaja võib maa ja taeva alla tuua, anda kodus ntx 5-6 harjutust teha, et õpitavat kinnistada, aga kui ikka ise seda kodus ei tehta, ega siis ei saagi midagi loota. Täiskasvanuõpe erinebki tegelikult selles mõttes, et õpetaja asi ei ole õppijat käekõrval vedada. Eeldatakse, et täiskasvanud inimesed õpivad endale ja teevad vajalikud asjad ise ära. Erakoolidega on see probleem, et balansseeritakse rahateenimise ja õpetamise vahel. Sageli jääb õpetamine alla. Sellest tekivad ka ntx probleemid, et tasemed moodustuvad ebayhtlaselt (sa võid kõik asjad kodus ära teha ja tahta edasi liikuda, aga kui ikka suurem osa grupist ei võta vaevaks 20 mintsa kodus harjutusi teha, siis on see korralik pidur ikka). Õpetajatel on ka raskem muidugi. Ja siis tekib ka see probleem, et sa ei saa seda keelt suhtlustasandile, kuigi ntx paber ytleb, et oled juba B1. Ja kui tiksud juba 2-3 aastat samal tasemel, siis ei ole see tegelt enam keeleõpe. See on vestlusring. Vahepeal jõuab enne juba nii palju ära unustada, kui uut materjali peale tuleb. N+x korda harjutuste tegemine arendab väga hästi kirjakeelt. Ja algtasemel seda tehaksegi. See sobibki väga hästi algtasemele. Kesktasemel aga võiks juba keelt kasutada loominguliselt ning kirjakeele struktuuridest ei ole kõnekeeles VÄGA sageli kasu, sest kõnekeel on hoopis midagi muud. Samuti ei suuda ka grammatika kõike ära seletada ning keeletunnetus peab tekkima. Sõnu 11 korda järgi võib ju vaadata, aga kui need õigel ajal õiges kontekstis meelde ei tule, siis on pole sest kasu. Drilling exercises on ainult üks osa keeleõppest. Keele valdamiseks/oskamiseks tuleb osata nelja asja: lugeda, mõista, rääkida ja kirjutada. Kui üks element on puudu või teistest tugevalt nõrgem, siis tegelt keelt sellel tasemel ei oska. Hispaania maja kohta ytleks seda, et algtase on seal väga hea ja seda just seepärast, et kommunikatsiooni ja suhtlusega tehakse kohe algust. Samas on see kommunikatsioonile rõhumine ka puudus, sest kui B1 tase juba peale tuleb, siis annab grammatika ja kirjakeele vähene rõhuasetus juba tunda. Ja B2 taset grupiviisiliselt ei soovita ma kellelegi. Kui on tõsine tahe mingi arvestatav paber saada, siis tasuks teha vastava riigi standardorganisatsiooni eksam. Hispaania keeles on see ntx DELE eksam.