Kloostris võid tähistatud kohtades vabalt ringi liikuda. Jumalateenistuse ajal vist peakirikusse turiste ei lasta, muidu polnud mingeid piiranguid. Natuke ringi jalutades võiks minna läbi surnuaia edasi ka tervendava allika juurde. Veel meeldis peipsiäärne vanausuliste küla oma kirikuga, kuhu sisse kahjuks ei saanud, sest see, kes vaatama oleks lasknud müüs parasjagu tee ääres kurke. Sõitsime ka jõge pidi välja nii kaua, kuni teed jatkus. Päris huvitav oli.
Kauksis on ilus rand, seal võiks käia ja siis Iisaku vaatetornis näiteks.
Kuremäel on puhkepäeval päevasel ajal kümneid/ sadu turiste, seega ei maksa karta, et oled üksi ja keegi ei lase sisse. Tervendava allika juures oli lausa järjekord kanistritega inimestest.
Meie ostsime mingi Ida-Virumaa reisijuhi, kus oli enamvähem autotee järgi igas asulas kirjeldatud mõni mõis või maja või ajalooline sündmus, abiks igal juhul.
Huvitav oli sõita Peipsi põhjaranniku kõige Venemaapoolsesse külla (nimi ei tule praegu meelde ja kaarti ei ole) ja vaadata n-ö Venemaa poole, kus elu käis (kalapüük jms). Tee lõppes otsa ja Eesti-küla oli võssakasvanud. Sai ilusa pildi piiritulba juurest samuti.
Ilmselt siis Vasknarva (= Vastne narva) , kus oli taani ajal isegi linnus. Varemed on seni püsti. Seal on ka vene usu klooster ja "kindluskirik".
Aga ehk mõeldi hoopis Kuningaküla.
on väga ilus. Kõik need eelmises kommentaaris loetletud objektid ja samuti liivarand järve kaldal. Hoidke sealpool juhtumisi ööbimist soovides ainult kauge kaarega enemale sellisest külalistemajast Alajõel, mille nimi on Holiday House. Selle soome-vene segapaarist koosnev omanikepere on täiesti nupust nikastanud.
Jah, neid seal põhja poole mitu tk. Lisaks veel Permisküla ja Gorodenka. Rangelt võttes on Gorodenka kõige ida(ja põhja-)poolsem. Venemaa ja majakesed on mitmel pool üle jõe pea et käega katsuda. Põhjaranniku ääres on muidugi Vasknarva, tõesti. Gorodenkas on ka kohaliku tähtsusega militaarmuuseumikene.