Esmalt peab arvestama, et USAs on kaks kategooriat rahvusparke, riiklik National Park kus see pass kehtib ning osariiklik Stare Park kus too ei kehti. Eelmisel aastal sai käidud. Minu meelest oli hind siis odavam, mingi 60 doltsi. Käisime sellega 2 x Grand Canyonis, nii põhja- kui lõunaserval, Yellowstones, Grand Tetonis, Archesis, Mesa Verdes. Arvestasime lõpuks, et kaardi hinna tegime kolmekesi täpselt tasa. Samas kehtib kaart aasta aega ning koju sõites andsime selle oma ameerika sõbrale edasiseks tarbimiseks.

Oma kaardi ostsime Yellowstonest, pääslaputkas. Järgmisesse rahvusparki sõites pidi pääslas selle ette näitama ja mingeid küsimusi kordagi ei tekkinud.

Erinevates rahvusparkides on piletihinnad erinevad. Kõige kallim oli Grand Ganyon.

Kui sõidate marsruudil Yellowstone Grand Ganyon soovitan kindlasti käia ka Archesi rahvuspargis, Monument Valleys, Dead Horse Poin State Parkis ja Canyonland Stare Parkis. Samuti Salt Lake City ligidal asuvas Binghami vasekaevanduses. Tegemist on maailma suurima inimätega loodud auguga. Päris võimas vaatepilt - eriti Marek Strandbergile ;-) Grand Canyoni North Rim (põhjaserv) oli meie meelest võimsam kui South Rim (lõunaserv). Põhi ei olnud meeletult ülerahvastatud, vaated olid mitmekesisemad ja seal sai ka liigelda oma autoga. Lõunas peab kasutama pargi ühistransporti.

Yellowstones läks meil kolm päeva. Sõitsime pargi risti põiki läbi. Tegelikult on seal kaks ringteed.

Proovige ööbimiskoht pargist väljaspoole vaadata, kas Montana või Idaho teeäärsetesse motellidesse. Pargis on vaid paar kämpat ja need on ülerahvastatud ning kolm korda kallimad kui majutus väljaspool. Samuti võib seal kohti mitte olla kui lähete õhtul broneerimata kohale.

Põnevat Ameerika avastamist.

See pass ei ole seotud mingi konkreetse auto või nimega? Siis annaks ju täitsa kasutada ühte passi korduvalt... ;) St. et kui kohapeal tuttavat ei ole, kellele Pass kinkida, siis võib ju Eestisse kaasa tuua ja järgmistele eestele üle anda :)

on seotud kahe kasutajaga. Ta näeb välja nagu pangakaart. Tagumisel küljel on kaks allkirjakohta kuid mõlemat kohe täitma ei pea. Kui autoga rahvusparki sõidad peab üks kaardi signeerinud isik autos viibima. Meil alati ka viibis ning iga kord võrreldi kaardil olevat allkirja muul dokumendil olevaga. Teise allkirja koha jätsime tühjaks. Seega kaardi võib tuua tagasi Eestisse et see siis järgmisele USAsse saabuvale seltskonnale anda. Nemad panevad kaardile teise allkirja ning seda saab kasutada kuni kehtivusaja lõpuni.