Rhodos- veinid ja jumalad

Tere!

Peagi minek ja öömaja hotellis Matina. Kas keegi oskab midagi hotelli toitude kohta öelda. Võtta või mitte? Tänan ja kena jätku!

1
2

Kas endal selge, kus see Matina hotell asub? Kas Falirakis või hoopis Lindose lähistel Pefkos? Kõik sõltub asukohast ja tärnidest hotellil. Aitan, kui hotelli asukohagi paika paned. Päikest seniks :)

0
0

Tere! Kas sellest "kukkuu"-st võiks järeldada ühte väga lähedast ja head sõpra? Kohe nagu ei plahvatanud! Kas tõesti Re...K.....?

0
0

Sellest võib järeldada, et ta "kukkus" oma "kõhumured" korra ära ja asi nii jääbki.

0
0

Lihtsalt pole saanud mahti vastuseid vaadata. Hommikusöögi kohta juba teave olemas. Aitähh. Tundub, et puuvilju siis ei pakuta. Ehk oskab keegi öhtusöögi kohta ka midagi öelda. Tavaliselt olen reisides võtnud hotellis rootsilaua, sest üldiselt rannast tulles kõht tühi ja kui hotellis hea rootsi laud, siis kohe käepärane esmast nälga kustutada. Seltskonnas erinevad inimesed ja rootsi lauas üldiselt valikut kõigile. Saab igasugust kraami proovida. Hiljem veel hea mujal veinitada-mõnuleda.

Jugandile, et vist ikka pole sõber. Ei tea kohe kedagi, kes seal kandis elutseks. Samas ehk siis tulevane sõber?

Kena jätku!

0
0

Pole jah kunagi kohtunud. Te oleks pidanud esimeses postituses mainima, et olete veinisõber-mõnuleja. Päikest Rhodosel :)

0
0

Teave veini kohta oleks ka hea. Kohalikest viinamarjasortidest valmistatud veini prooviks küll. Arvan, et kui niiviisi liivaste plätudega restorani sööma minna, siis kelner teeb ju õigesti, et head kraami ei raiska. Seda saab nautida ikka iis kui kenasti sätidud ja maitseelamuseks valmis. Kas Rhodosel ka mõni kohalik viinamarjasort on? -kuna asub Hispaaniale üsna lähedal, siis ehk pakuvad ka Tempranillost valmistatud veini?

Kena õhtut!

0
0

Kui juba veinide ja jumalate peale jutt läks, siis kirjutan omalt poolt ka natuke juurde. Teadupärast põhjus, miks nii paljud Kreeka müüdid on tänaseni säilinud, on see, et vanad kreeklased kirjutasid neid ümber, rääkisid üha uuesti lugusid jumalatest, jumalannadest ja kangelastest luules, proosas ja draamavormis. Mõned neist versioonidest, eriti kaks Homerose eepost - Ilias ja Odüsseia - ning Kreeka tragöödiakirjanike looming on saanud maailmakirjanduse klassikaks. Kui roomlased vallutasid uue territooriumi, olid nad tavaliselt huvitatud sellest, et lasta kohalikel rahvastel jätkata oma jumalate austamist, aga anda neile uus, roomapärane nüanss - rõhutamaks fakti, et vallutatud rahvas oli nüüd osa Rooma impeeriumist. Kui kohalikul jumalal oli mingi sarnasus mõne Rooma või Itaalia jumalaga, siis võisid need kaks ühineda Rooma jumala all. Nii ei olnud Rooma jumalatel ühisjooni mitte ainult varasemate Itaalia jumalatega, vaid ka vallutatud rahvaste, eriti Kreeka jumalatega. Hea näide on taevajumal ehk "müristaja", kelle roomlased nimetasid ümber Jupiteriks (taeva isa). Pärast Kreeka vallutamist lisasid roomlased talle Kreeka taevajumala omadusi ning Jupiterist sai Rooma peajumal. Siit saamegi rääkida Rooma ja Kreeka teisikutest: Rooma Jupiter (Taevajumal ehk Peajumal) on Kreeka Zeus; Rooma Apollo (Päikese- ja kunstijumal) on Kreeka Apollon; Rooma Venus (Armastusjumalanna) on Kreeka Aphrodite; Rooma Bacchus (Veinijumal) on Kreeka Dionysos; Rooma Cupido (Armastusjumal) on Kreeka Eros; Rooma Juno (Jupiteriabikaasa) on Kreeka Hera; Rooma Mars (Sõjajumal) on Kreeka Ares; Rooma Mercurius (Rahajumal, sõnumitooja) on Kreeka Hermes; Rooma Minerva 8Tarkusejumalanna) on Kreeka Athena; Rooma Neptunus (Merejumal) on Kreeka Poseidon; Rooma Vulcanus (Tulejumal) on Kreeka Hephaistos; Rooma Aesculapius (Arstikunstijumal) on Kreeka Asklepios; Rooma Vesta ( Koldejumalanna) on Kreeka Hestia; Rooma Diana (Jahijumalanna) on Kreeka Artemis; Rooma Ceres (Viljajumalanna) on Kreeka Demeter. Hispaania jumalate kohta pole mütoloogatest midagi lugenud. Veinid Rhodosel - sisemaal viinamarjaistandusi kõikjal, kuid nende sortidest ei tea midagi.

0
0

Aphrodite on tegelikult algselt foiniiklaste jumal, kelle võtsid üle vanad kreeklased. Aphrodite oli küll kreeklaste taevahierarhia 12 suure hulgas, ometi peeti teda väikeseks nägusaks kõlvatuseks, kes võrgutab iga talle meeldinud mehe ja tekitab tihti sellega suure õnnetuse. Teda kutsuti ka nimega "porne"- hoor. Oleneb annetaja soovist, ohverdati talle lilli ja viirukit, tema vulgaarsele poolele annetati aga isasloomi, tema alatarite ees paaritusid preestritari noorte asjasse pühendatutega, samuti pakkusid altari ees ennast palverändureile väärikad naised. Samuti on foiniikia päritolu ka Herakles, Dionysos ja Adonis! Kreeklased lihtsalt omastasid nad, õieti olid paljud Vahemere ruumi jumalad inimestele samad, ainult nende nimed olid teised. Makedoonia Aleksander näiteks tahtis Tüüroses( tänane Liibanon) ohverdada Melkartile( siis Kreeka Herakles), kuid Tüürose valitsejaid keeldusid sellest ning Aleksander pidi linna vallutama (võtma jõuga).

0
0

See oli nüüd küll hea kaup. Sain teada palju huvitavamatest asjadest kui oskasin oodata. Seda enam, et võtsime nii hommiku- kui õhtusöögi rootsi lauas niigi juba ära. Midagi muutma ei hakkaks ja eks siis näis, mida pakutakse. Jumala peale loodan nii või teisiti. Peaks ehk tegema uue pealkirjaga teema - vein Rhodosel. Muidu läheb sisu teemast välja. Ehk keegi teab, mis sorti viinamarju nad kasvatavd. Mingi päris kohalik sort pidi ka olema. Jooks seda ja kitsed jääksid ellu .... nii tore.

0
0

Kindlasti proovi rakit.

0
0

Tere kõigile! Tegin natuke pärimisi Sinule(kukkuu) oluliste viinamarjasortide ja veinide kohta. Ise kahjuks(õnneks) karsklane. Populaarseim alkohoolne jook Rhodosel on onnoor`i vein retsina – traditsiooniline kreeka vein, mille valmistamise tavad ulatuvad Homerose aegadesse. Sellesarnast veini ei leidu kusagil maailmas – retsina valmistamiseks kasutatakse männioksi ning kohalikke viinamarjasorte Savatiano ja Rhoditis. Peale selle armastavad kreeklased veega lahjendatud (vesi muudab joogi valgeks) aniisiviina ouzo ning kanget viinamarjaviina rakia. Tavapärane Rhodose hommikusöögi rootsi laud – tee, kohvi, mahl, kitsepiima juust, tomat, kurk, riisi-hapukoore-kitsepiima pudru, muna, mesi, leib, või, moos ning kõikvõimalikes variantides kreekapärased magustoidud, iseäranis mandlite, siirupi ja meega koogid. Õhtusöök on siin seevastu väga rikkalik ja toitev. Kreeka köögis on oluline roll oliividel, feta-juustul, veinil, aedviljadel, mereandidel ja lihal, kusjuures rahvustoidud on rasvased ja sisaldavad ohtralt maitseaineid. Häid maite- ja joogielamusi siin :)
Päikest teile kõigile :)

0
0

Tuhat tänu. Veini osas omal ka teadmisi suhteliselt vähe, sest olen sihukese suhteliselt sportliku eluviisiga ja veinitamist tuleb üpris harva ette. Selle kohalikest sortidest veini tahan aga kindlasti ära proovida. Lugesin ise, et Kreeka köögist on võimalik vägagi tervislik menüü kokku panna. Mereannid ja aedviljad. Nii mõnus. Kreeka magustoidud on ka ilmselt tervislikud. Mõnda neist müüakse ju siin ka. Seesamiseemnetest ja meest maiused ning erinevad halvaad.

Veel tänud ja kena jätku!

0
0

Pole mõtet lootust maha matta puuviljade saamise osas. Neid tõesti rootsi lauas ei pakuta, kuid kaubatänavad on neid troopilisi-, tsitruselisi- ja seemnete ja kividega puuvilju täis. Hästi palju on banaane, virsikuid, nektariine, õunu, pirne, apelsine, mandariine, kiivisid, mangosid ja viinamarju. Ise ostan puuviljad kohe hommikupoole ära. Õhtupoolikuks, nii kuskil kella 18 paiku, on nendest väga ilusatest puuviljadest sellise 40-45 kraadise palavuse juures ainult „löga“ järel ja valik pea olematu. Hinnad suhteliselt mõistlikud kui mitte öelda, et odavad olenevalt puuviljast. Ostes tasub ka jälgida, kus kõige odavamad ja ilusamad puuviljad väljas. Ise ostan kohe paariks päevaks ette, siis pole pidevat puuviljade muretsemise tarvidust. Head puuviljade nautimist ja päikest :), mida siin jagub ülearugi.

0
0

On selle küla nimi, kus asub kohalik veinitööstus. Tehase juures ka vabrikupood, kus kõige kallimad sordid oli 7-10 EUR pudel. Igatahes tasub läbi sõita.

0
0

Nii tore. Tundub, et seal on palju ilusaid kohti. Ei ntea, kas Kreeka ajalugu ka viimasel ajal lähtuvalt uutest avastustest ja leidudest on ümber kirjutataud. Post ühtegi uuemat raamatut ei leidnud. Hispaania ajaloo mõttes selles osas päris hea seis. Noored ajaloolased niisuguse töö ära teinud.

8B15 - jaanipäeval ei maksa ka rohkem süüa, kui tavaliselt! Ehk lihtsalt pidulikumalt ja hõrgumaid roogi. Kreeka roogadega ka nii, et tahaks ikka kõike mekkida aga mitte liialt manustada. Veini osas just seepärast vaja täpselt teada, mida proovida, et ainult mõnel õhtul plaanis seda teha. Rohkemat ei saa sportlashinged endale mitte lubada. Siis raske metsas sörkida. Kena jaani kõigile. Avaks uue teema. Kuidas Türki saada. Oleme kaks nädalat ja siis peaks aega olema. Kena jaani kõigile!

0
0
1
2
Lennupakkumised
Reisikaaslased