Venemaa, vist ka Vietnam ja Tai.
(okei vabandust, ma ei teadnud et neid riike mainida ei või)
Ei oska ühtegi nimetada. Turvakaalutlustel võiks ju tõesti mõnest loobuda, kuid pmst, kui minna kindlate reisikaaslastega, siis võtaks ka turvakriisikolded ette. Loodus ja kultuur on kõikides riikides tutvumist väärt.
Ma ühin Ixxx-i arvamusega. Oluline on reisikaaslane (kaaslased) kellega minna. Ja maksimum seltskond, kellega ohtlikes piirkondades liikuda, on kolm inimest.
Püüan vältida piirkondi, kus on külm ja lumine. Ja Venemaa peab ka väga kõvasti pingutama, et ma veelkord sinna oma raha eest puhkama läheksin. Ent kui reisiidee on erakordselt hea, siis võib isegi neid kohti kaaluda.
Serbia - ei suuda lihtsalt mõista, kuidas saab üks riik ja rahvas tänapäeva Euroopas selliseid koledusi teha ja siiamaani selle eest vastutust mitte võtta.
Oeh, ma ei saa aru, mis teil Venemaa vastu on? Mõelge ajaloo peale laiemalt, vaatamisväärsusi seal jagub ja need ON vaatamist väärt. Rääkimata Vene suure hingega inimestest, kes on väga toredad. Loomulikult on suurriigis ka kõntsakiht suur. Ise arvan ka, et never say never. Ajad ja mõtted muutuvad.
Venemaa vastu polegi otseselt midagi, aga poolt ka mitte :-) Omajagu käidud ka ja praegu puudub tuntav tõmme tagasi.
Kuhu mitte minna? Kui, siis valiku kriteeriumiks on turvariskid. Kuid, kui selles osas suudetakse riske maandada võib tulemus olla vastupidine. Ülehomme lähen Guatemalasse, kuhu meie välisministeerium soovitab üldsegi mitte minna ... Samas olen viimasel ajal olnud seotud Valgevenega ning olen sunnitud kinnitama, et üks tore maa. Euroopale "maalitud pilt" lähtub poliitikast aga riiki lähemalt tundes apoliitilisena ja lähimineviku meeldetuletavana, on riik külastamiseks täitsa talutav. Läbi sealsete tuttavate oleme teinud-näinud seda, mida ei müü ükski reisibüroo ning kokkuvõtvalt: kõik sõltub kuidas reise enda jaoks korraldada. Vastupidiselt võib sattuda ka nn turvalistes riikides olukordadesse, kus on keeruline hakkama saada. Reunionil olles läks meil vulkaani juures käik vähe pikale (võtsime selle käigu ette, mis ixxx-l jäi pooleli) ning pääsemine sealt oli paras katsumus. See oleks aga pikem jutt, kuid sinna ma tagasi ei tahaks minna (tegelikult tuleks valida parem ilm ja vastav varustus). Vietnam ?! See seltskond kellega sai oldud 2008 seal olid eranditult positiivselt üllatunud. See kobra verega viin tõmbas peo ikka kenasti käima .. ning kui "Saigonis" elusalt üle tänava sai oli ka väga hea tunne. Ma arvan, et kui keegi on rohkem, kui kaks korda käinud Egiptuses peaks aru saama, et sinna pole mõtet minna. Kalameeste moodi: Pole kehva ilma, peab olema lihtsalt õige varustus.
Egiptus - lihtsalt ei tõmba, ju seetõttu, et pigem eelistan vähem turistlikke piirkondi.
Jamaica - sest üksi naisena Kingstonis ellu jääda oli päris suur väljakutse. Hüperseksuaalsed ja väga pilves kohalikud rastavennad on suhteliselt ohtlikud. Samas kui minna seltskonnaga, siis on olukord teine ja võibolla isegi suudaks olemist nautida.
Ei läheks ka sõjakolletesse ja rahutuste keskele. Iraani, Somaaliasse jne.
Iisrael, kuna selle riigi tempel ei meeldi mõnele teisele riigile, pealegi on maailmas palju teisigi huvitavaid kohti:)
Pole Egiptis, Kreekas, Türgis käinud ja juttude järgi ei tõmba ka. Ilmselt olen mina viimane mohikaanlane seal kanis.