Tere! Olen tagasi kahenädalaselt autoreisilt pealkirjas mainitud sihtkohta. Et enne reisi tutvusin päris innuga ka siinsesse portaali jäetud temaatiliste kommentaaridega ja tekkis tunne, et tahaks mõne neist ümber lükata, mõnda täiendada; sõnaga, muuta sellesse põnevasse sihtkohta reisijaid eesootavast teadlikumaks.
- Autoreis näis meile ka kohapeal enam-vähem ainuvõimaliku variandina, kui on soov näha maad selle mitmepalgelisuses, ent selleks pole aega kuid.
- Lonely Planeti giidi koostajatel OLI see aeg, seega on paljud teejuhatused ning ka raamatusse lisatud kaardid sobilikumad raudteejaamast jala orienteerujale kui autoroolis istujale või kaardilugejast kaasreisijale. Samuti on mitmed juhatused aegunud või ebasobivad, sest fanaatilistest tee-ehitajatest Rumeenlased on vajaliku tee üles kaevanud ja alternatiivset rada on praktiliselt võimatu leida.
- Siit kohe ka kutse kannatlikkusele: Rumeenias on teetööde tõttu palju teesulge, kust lastakse autosid läbi ühes suunas, seega tekib tihti seisakuid. Samas on teed ise suht-koht sõidetavad, igatahes mitte hullemad kui Tallinna magalarajoonide teed ning otseselt maasturit nende läbimiseks tarvis pole. ;)
- Autoliiklusest veel: sõitmine Rumeenias on "autokool profitasemele". Igav ei hakka rooli taga kohe kindlasti. (Eriti Bukarestis!) Samas tagab see hoogsa edasiliikumise hobuvankritest ning keerulistest liiklusplaanidest hoolimata.
- Taksoga tasub sõita vaid juhul, kui seal sees on taksomeeter ja puuvilju osta vaid kohtadest, kus hinnad väljas on ja kui hinnatase selge on.
- Öömaja on võimalik leida siltide järgi "hotel" "pensiune" ja "casare" (viimane võib esineda eramajadel). Hinnatase on seejuures suht samasugune. Ööbisime kõigis kolmes ning hinnatase jäi kõigis kolmes kena kahese toa eest nii 100 lei (ca 450 EEK) juurde. Ööbla osas võib konsulteerida nii LP kui kohalike reisibüroodega, kes oskavad vastavalt sinu hinnatasemele soovitada.
- Kauplemine ei ole kohalik stiil.
- Gulinaarset elamust otsima minejad võivad pettuda, sest sellist väljas söömise kultuuri või kohaliku toidu väärtustamist nagu näiteks Kreekas, ei esine.
- Kaasa ostetavate kingituste osas olime samuti suht nõutud - mõnel pool oli küll päris huvitavaid savinõusid, kuid üldjuhul nad meie kunstimeelt eriti ei ergutanud. Variant on veel igasugu punutised, puidust meened ja kõikvõimalikud asjad fiktiivse ja vähemfiktiivse tegelase Draculaga, kuid reklaamitud käsitööst on asi ilmselt kaugel - kõik ärid müüvad identseid asju. Maiustused polnud kah suuremad asjad, seega piirdusime peaasjalikult veinide kaasaostmisega. Need on end õigustanud.
- Keda veel minnes mõte Draculast ja Transilvaaniast erutas, tüdib sellest peagi - enam-vähem igast linnast võib leida hotelli nimega Dracula ja samanimelise restorani, lisaks kohtasime veel Dracula nimelist turismibürood, mitut poekest, baari ja mida kõike veel.
- Telkimine on üldiselt vägagi võimalik ja keegi kurjustama tõesti ei tule, ent näiteks Buchegi mägedes (Brašovi, Bušteni, Sinaia lähistel nt) seda teha küll ei soovita. Ja kui proovitegi, vaatavad kohalikud teid kui hulle. Nimelt elab selles mäestikus kuni 5000 karu, kellest paari ka ise nägime.
Positiivseim elamus: RUMEENLASED. Äärmiselt soojad ja sõbralikud, töökad, avatud ja tohutult abivalmid. Kui meil auto kinni jäi, tormas kohe kamp inimesi ilma, et me neid paluma oleks pidanud ja kukkus kohe askeldama ja rassima. Kui auto lahti sai kangutatud, kutsuti meid auto juurde tagasi, öeldi "You're welcome" ja mindi tagasi tööle, nagu poleks midagi juhtunudki. Eestis võiks vist sinna auto kõrvale ootama jäädagi. Samuti üllatas see, kui probleemivabalt nad turvalisusküsimustesse suhtusid: auto uksi ühe teenindusasutuse ukse juures lukustades saime kergelt iroonilise muige osaliseks ning viidati, et seda küll teha pole vaja. Olude sunnil proovisime seda paar korda ka ise järele (kord jäi auto aken lahti, kord uksed lukustamata ja ka mitu tundi hiljem naastes olid salongis laiali vedelevad fotokas, telefon, rahakott ja läpakas puutumata.
Negatiivseim elamus: PRÜGI. Vot sellest pole kohalikud veel aru saanud, et kõike ei visata joonelt maha/kraavi/looduskaitsealusesse veekokku ega jäeta randa. Tõsi ta muidugi on, et ka prügikasti leida on äärmiselt keeruline, aga seda, et hotell viskab suurte kottidega oma prügi mägiojja, ei vabanda küll miski.
Meeldejäänumad külastatud paigad:
- Ungari külad Transilvaanias (Huedini lähistel)
- Sigishoara linn ning seda ümbritsevad külad
- Sinaia, kus asub kaks kuninga residentsi. Suurem ehk Pelesi loss on vaatamistväärt oma toreduse ja viimistletuse tõttu, väiksem ehk Pelisori loss 20. sajandi alguse kunstistiilide huviilistele ning samuti selleks, et rohkem isikustada Rumeenia ajalugu.
- Brašovi imearmas kesklinn ja mõnus ööelu
- Buchegi mäed, eriti minnes köisraudteega üles Bustenist.
- Parlamendihoone alias Ceaucescu palee Bukarestis. Ahhetamapanevalt, ent samas ka õõvatekitavalt suur ja toretsev. Kindlasti tasub sisse vaadata ka teispool maja asuvasse moodsa kunsti muuseumi. Jala minek sinna võtab hoone suurusest tulenevalt aega ligi pool tundi!
- Musta mere äärsed kuurortid. Nädalavahetuseti see suisa pulbitseb elust ja peost. Rand on ilus, inimesed veel ilusamad; ainsaks probleemiks on juba varemmainitud prügi. :(
- Doonau delta. Sinna on vist küll rohkem mõtet minna kevadel või sügisel, sest linde on siis rohkem, ent paadituur mööda kanaleid annab ka suvel mõnusa ja rahustava looduselamuse.
- Ceahlau mäed ja "Tapjajärv" (Lacu Rosu) Lõuna-Moldaavia aladel (see tähendab tegelikult üht ala Rumeenias) - tõsiselt põnev autoga sõidetav mägitee, mis kohati kaob 300-kraadiste kurvide taha ning mägede alla, kohati jälle vaatab vastu 45-kraadiste tõusudena. Lacu Rosu on põnev selle poolest, et järveveest turritavad välja vanad puuköndid. Lisada sellele veel mägede vaikus ja rahu ja ongi üks reisi kustumatumaid mälestusi.
- Maramurese kandi puukirikud ja "lõbus surnuaed" Sapantas. Sealsete külade kiidetud keskaegsus ei paistnud küll esimestena külastatud Ungari küladega võrreldes niiväga silma.
PS: Vabandan võimalike kirjavigade ning ebatäpsete kohanimede kirjapiltide pärast. Kirjutamise hetkel polnud lähistel kaarti ega ka Rumeeniapärast klaviatuuri. :) Loodan, et saan andeks.
Ma tänan selle info eest,päris palju kasu on sest lähen ka 2 nädala pärast rumeeniasse
Tänud minugi poolt,stardime sinnasamasse kanti 15.08,kuigi kavatseme minna läbi Ukraina.Ei tea kas hea mõte?
Ise sõitsime sinna läbi Slovakkia ja Ungari, nende kahe riigi läbimine võttis aega umbes poole päeva jagu. Algul oli plaan tulla tagasi läbi Ukraina, kuid olles lugenud siin avaldatud kogemusi (altkäemaksu pommivad politseinikud ja 3-tunnised piirijärjekorrad), siis otsustasime, et pigem maksta vinjettide eest ja saada kähku koju tagasi. :) Juba Rumeenia on eestlase jaoks suhteliselt eksootiline; reisi lõpuks ma Ukraina-kogemuse järele küll enam igatsust ei tundnud. Kui aga plaan ikka nii minna, siis ehk muljetad hiljem, kuidas autoga Ukrainas on... Mulle on soovitatud seal küll eeskätt rongiga reisida.
Läbi Ukraina ei soovita. Läbi Slovakkia ja Ungari saab ikka tunduvalt kiiremini. Puhast sõiduaega Tallinnast Mamaiasse tuleb ca 28-30 tundi. Ise eelmisel reedel saabusin juba neljandalt Rumeenia tripilt autoga:))) Rumeenia on vägev.........
Me kah 20 juuli sinnapoole sõitmas, läbi Slovakkia ja Ungari. Augustis võin muljetada.
Omad muljed Rumeeniast: Loodus ylevalpool Bukaresti kena ja suht 'naturaalses' seisukorras. Ehk tänu mägisele pinnasele kolhoosipöllumajandus puudub (seda ei saa öelda löuna-Rumeenia kohta), sellest ja vaesusest tingituna harrastatakse meiemöistes 'mahepöllumajandust' - hobused, eeslid, vikatiga heinategu - linnainimesele ahhniiromantiline vaatepilt :-) Maa elab, söltumata EU-st ja Brysseli käskudest, täiesti oma elu. Ingliskeele oskajad vöib seal riigis yhe käe sörmedel yles lugeda. Rongiliiklus - eriti toimiv, rööbastel liigub igatsorti tehnikat. Kuna kuulutused ja tekstid ainult kohalikus keeles, tasub jälgida kella ja kaarti, vajadusel kysida kohalikelt, et teada saada öige asukoht. LP soovitust pilet eelmyygist osta vöib vabalt ignoreerida. Bussitransport - ei proovinud, selle kohta ei oska midagi öelda. Autoliiklus - on, mida on. Suur positiivne yllatus oli ylekäiguraja austamine. Tasus heita pilk sebra suunas ja kogu liiklus seisis. Bukarestis on omad reeglid. Teenindus - 'tere tulemast sovjetismi'. Önneks on nöukogude aeg omal nahal läbi elatud ja seepärast sealne teeninduskultuur ei tootnud erilisi yllatusi. Restoranides kehtis nähtavasti kirjutamata reegel 'iizi going'. Majutusasutused - mida kaugemal Bukarestist, seda parem hinna-kvaliteedi suhe. Hotellidest leiduvad ka need vähesed ingliskeele oskajad. Inimesed - nagu köikjal mujalgi maailmas. Mida vaesem, seda söbralikum ja vastutulelikum. Vanemad inimesed kövad juttu vestma, mis siis, et sa nende keelt ei jaga, nad lobisevad sinuga ikkagi. Minu jaoks keeruliseks tegi asja see, et rumeenia keel ei meenutanud mulle midagi senituntutest, millest oleks vöinud abi otsida. Kohutavalt kahju neist vanuritest, kes oma hinge seeshoidmiseks tänaval kerjavad (vöi mine sa tea, milline bizniz sellegi taga tegelikult on). Linnadest: Oradea - esimene linn, kus Slovakkiast tulles peatusime. Esimene mulje - nagu taga-Kopli slumm. Pisitasa linn avanes kui räpane teokarp, kus on päikeses sillerdav pärl. Äärmiselt elegantne rumeenia juugend. Öömajaks 'Atlantic', nelja numbritoaga intiimne hotell kesklinnas. http://www.hotelatlantic.ro/index_en.htm Oradea lähedal Baile Felix, termaalspaa, kohalike Serena. Taas kord tuli nöuka-aegne fiiling: nii mönus oli kuumas vees oma pikast reisist väsinud konte soojendada ja betoonbunkreid (sic, hotelle) imetleda :-) Basseine igale vanuseryhmale. Sinna pääseb bussiga Oradea 'bussijaamast', mis meenutab rohkem suvalist turutagust parklat. Busside väljumisajad ja peatused saab teada kohalikelt kysides. Cluj Napoca - eelmisega vörreldes rohkem 'linna' moodi, elavam, kirevam ja kiirem. Väike vanalinn. Ei midagi erilist. Meelde jäi väga kena botaanika-aed. Majutus 'Fulltonis'. Muidu ok, aga tuba liiga väike. http://www.fullton.ro/en/despre_noi.htm Sigisoara - minu meelest köige rumeenialikum linn. Kompaktne ja yhtlane. Erilise fluidumiga, töeliselt kaunis ja arhailine. Iga pöiktänav avastamist väärt. Ehk ainus paik, kus Rumeenia meenetetööstust on osatud ära kasutada, seda tänu Bram Stokerile ja Bela Lugosile. Majapaigaks sattus täiesti koba peale (LPs mainitud penziun oli kusagile haihtunud) kolm nädalat värske hotell 'Penzion am Schneiderturm'. Suunatud kvaliteediteadlikele sakslastele. Sobib eriti hästi allergikutele ja ökoaktivistidele. Söögilaual mahepöllundustooted. http://schneiderturm.ro/ Öömajapakkujaid (nagu Horvaatias) leidus juba raudteejaamast. Brasov - meie jaoks ainus Rumeenia paik, mida meenutades ei tule midagi erilist meelde. Kahjuks. Sinaia - kaunis väikelinn fantastilises paigas. Tee nähtavusteni paras golgata :-) Pelesi jahiloss, millest eelpool juttu, selline tagasihoidlik yheperesuvila, on rumeenia puuseppade kutsemeisterlikkuse etalon. Pärliteks Gustav Klimti freskod. Ainus miinus - köikjal ringihulkuvad koerakarjad. Kui on yks önnetu näljane kodutu koer tee ääres, läheb syda haledaks; kui neid on su ees yhtäkki kymmekond, köigil hambad irvis, siis tekib tahtmine nad yhe tehtega maha lasta. Ööbimisime hotellis 'Economat'. Kompleks on vist omal ajal ehitatud lossi teenindava personali majutamiseks. Hooneid igas hinnaklassis. Nädalalöpust johtudes ainus vaba tuba oli jaetud peldiku ja dushiga. Askeetlik ja toimiv. Millegipärast töi meelde pioneerilaagri. Bukarest - sotsialistlik öudus kuubis. Balkani moskva. Proovisin sellest linnast midagi ilusat leida, aga no ei önnestunud. Yldmulje hall (tänu köikjal kasutatud kohalikule kivile ja betoonile), räpane, koostlagunev. Ilusaid maju leidub, aga praeguses olukorras näevad nad välja kui tavalised, vanad koledad monstrumid. Vajab hädasti survepesu, tsementi ja mörti. Kohalikud on muutnud suuremad tänavad automagistraalideks, kus vöetakse autost viimast. Autode mass on selline, millest Rumeenia vöimud vist jagu ei saa vöi ei taha saada. Neid on absoluutselt köikjal. Pargitakse, kuhu jumal juhatab ja sellest johtudes linnas liikumine (nii jala kui autoga), raskendatud. Hulkuvaid koeri siingi hordide kaupa. Kerjused on vist kaikaga kesklinnast välja pekstud. Linna yhistransport uus ja eriti töhus, metroo teeb maapealsele liiklusele 1:0. Pargid hoolitsetud ja puhtad, v.a Bukaresti botaanika-aed, mis on täiesti omapead jäetud, vössakasvanud tagapajula. Iga söökla/restorani kohustuslikku menyysse kuuluvad pitsa ja makaronid. Parlamendihoone monstrumis tehakse orgunnitud trippe iga poole tunni tagant. Giidi puuingliskeelest on kohati raske aru saada, aga ega maja eriti seletusi vajagi, yhe mehe ahnust ja rahva raha raiskamist näeb ilma seletustetagi. Ööbimiseks hotell 'Carpati'. http://www.hotelcarpatibucuresti.ro/ Väga hea asukoht, 'kalliste' hotellidega samal joonel ja köikide tähsamate nähtavuste lähedal. Ylehinnatud.
Bucarestis meeldis mulle ainukesena KFC, ehk siis Kentucky Fried Chicken:) Seal väga maitsvad paneeritud kanatiivad. Asub täpselt linna südames (kui selleks saab nimetada linna keskel teede ristumiskohas asuvat suurt kaubanduskompleksi). Ülejäänud linn jama:))))
Aga ülejäänud Rumeenia...mmmmmm.....mõnus.....megamõnus ja lahe.
Kas Rumeenias tuleb maksulistel teedel sõitmiseks vinjett osta või tuleb münte automaati panna?
Tere! Nagu lubatud panen siia väikese kokkuvõtte Rumeeniast. Esmamulje, mis Rumeeniast jäi olid meeletud tee tööd. Seega palun varuge aega, sest väga palju pidi sõitma 40, 50, 60 km/h kiirusega. Teiseks jäid kohe silma hulkuvad koerad. Neid on seal nii palju! Üksikult on nad ohutud ja isegi sõbralikult, karjas võivad ohtlikud olla ja rünnata. Tihtipeale olid teeäärsed koeralaipu täis. Algul oli tõeliselt kahju neist, aga hiljem tundus see nii tavaline. Loodus on sõna otsesesmõttes mägedes hingemattev! Rumeenias ollest lihtsalt TULEB mägedes üks rännak teha! Rumeenlaste peamine liiklusvahend tundus olevat Dacia või hobuvanker (maakohtades siis). Meeletud päevalillepõllud ja teeääres müüakse palju odavaid ja värskeid puuvilju. Näiteks kilo virsikuid oli 2 LEI (u 5 krooni). Transilvaanias hoiatatakse karude eest igal sammul, seega sealpiirkonnas suvalisse kohta telkima ei maksaks minna! Wikipediast ma lugesin, et 40% kogu euroopa huntidest ja 60% karudest elab Transilvaania mägedes:) Kohlikud on väga sõbralikud, kuid samas ei oska seal keegi inglise ega ka muid võõrkeeli rääkida:) Seega palun muretsege endale rumeenia vestmik või sõnastik, eriti tundsime puudust sellest kui süüa soovisime tellida restoranis, sest menüüd on kohalikus keeles:) Saime lõpuks selgeks et pui on kana, pork on siga ja rosii tomat:) Samas puutusime kokku ka Rumeenia politseiga. Uskumatu kui sõbralikud nad olid. Kuna meil löödi öösel bussi aken sisse ja varastati GPSi seade (loe Anu hoiatust foorumis), siis politsei oli tõeliselt abivalmis ka uue bussiklaasi leidmisel. Eks omajagu paberi bürokraatiat oli, aga see valmistas pigem nalja, sest avaldus mida politseile esitasime pidi olime stiilis: Tiina Kask, Valduri ja Maie tütar (ei mingeid vanemate perekonna nimesid)....palun Rumeenia politseil võtta pätid kinni. :) Me lisasime ka kirja lõppu:...ja panna vangi:) Esimesed ööd veetsime Brasovis Anu juures (kes ka oma majutust siin foorumites on reklaaminud). Anu juures oli tõeliselt tore olla, koduvein oli lausa supper! Anu oskab anda nõu ka kuhu minna ja mida teha. Väärt info kohapeal elava eestikeelt kõneleva inimese käest! Brasov on väga tore linnake. Hämaruse saabudes tulevad karud linnapiiril olevatesse mägedesse süüa otsima. Seiklusi ei maksaks sinna siis otsima minna. Käisime päeval seda kohta vaatamas ja linna ülevalt mäeotsas kaemas. Kena punaste katustega linnake. Brasovi vanalinn on juba selline väike ja armas. Kell 12 öösel suletakse pea enamus baarid. Raekoja ääres olev šotibaar on avatud kella 2ni öösel. Pärast seda tasub minna Tequila Bowlingusse pidutsema. Peod on metsikud. Miinuseks on see, et seal lubatakse siseruumides suitsetada. Kui juba linna satute siis soovitan liikuda taksodega, sest see on mega odav! Taksohind jääb alla 2 LEI/km. Seega soovitan soojalt ka Brasovis käia. Brani lossis tasuks kah ära käia, mis on seal lähedal linnast välja sõites. Tegemist on siis Bran Stokkeri väljamõeldud Dracula lossiga. Turistika koht. Samuti otsisime üles ka päris Dracula lossi, millest on alles ainult varemed. NB! olge valmis mitu kilomeetrit mööda treppe mäkke ronima, kui seda kohta näha tahate! Aga see ronimine oli seda väärt, sest vaatepilt, mis sealt avaneb on tõeliselt ilus! Külastasime ka Peles Castle't, mis oli tõeline muinasjutu loss. Soovitan käia. Kindlasti tasub ära käia Vama Veches, mis asub Rumeenia lõuna osas, Bulgaaria piiri ääres. Tegemist on siis hipide ja nudistide rannaga, kus võib telkida otse randa ja see on tasuta! Kohalikud teadsid rääkida, et Rumeenia valitsus tahab selle hippilaagri sealt järgmisest aastast ära kaotada. Veetsime seal 3 väga toredat päeva. Peod on seal 24/7, palju rannabaare igale maitsele. Bucaresti tasuks kah külastada juba sellepärast, et tegemist on pealinnaga. Kaesime Ceausescu ära, mis on tõesti mega suur Rumeenia senati hoone. Veel külastasime Sibiu linnakest. See oli tõeliselt armas väike linnake, mis sai 2007 aastal Euroopa kultuurilinna tiitli. Käige kindlasti seal vanalinnas ära! Kahjuks ajaliselt me rohkem ei jõudnud läbi käia. Paljud asjad jäid veel vaatamata, aga siis ongi põhjus tagasi minna, et veel külastada Singishoara linna, Doonau Deltat ning otsida üles ka Borati koduküla (film tehti kesk-Rumeenia mustlaskülas)jpm. Kui kellelgi tekkis küsimusi, siis olen meeleldi valmis neile vastama.
Lisamärkus Millapiima kommentaarile Vama Veche kohta, et mina käisin seal viimati 2002a. suvel, ka siis parkisime auto otse rannaliivale 50m veest, telk sinna kõrvale ja öösel kolistasime mööda kohalikke pidusid. Ja ka siis liikus sügise poole jutt, mis jõudis isegi teleris uudistesse, et "järgmisest aastast" seda palagani seal enam olema ei saa, politsei lööb korra majja. Aga nagu näha, rumeenlastele ja ka teistelegi see palagan meeldib ja pole ju vaja kiirustada kuhugi....
Teetööd teetöödeks,aga palju ajaliselt võttis sõit piirilt kuni Brasovini,ja milline on üldine liikluskultuur.Meil sama tee ees algusega 15.08 stardiga Rakverest.Rumeenia piirile planeerin jõuda laupäeval 16.08 pärastlõunal.Ja millised on Borati "koduküla" koordinaadid,umbkaudugi oleks huvitav teada.Tänud
Rumeenia piirilt Brasovisse läks meil ligi 9 tundi aega. Sisenesime Oradea kaudu Rumeeniasse (kuigi tagasi tulime Aradi kaudu ning tundus, et seal oli teetöid vähem). Takistuseks ikkagit liikluspiirangud teetööde pärast,pimedas sõitmine ja lisaks veel mäed. Liiklus Rumeenias tundus viisakam kui Eestis. Suurlinnades natuke agressiivsem (signaalitavad linnades rohkem), aga peavad ikka üldjuhul nendest kiiruspiirangutest kenasti kinni. Borati kodukülakohta loe Wikipediast http://en.wikipedia.org/wiki/Glod%2C_D%C3%A2mbovi%C5%A3a
Kaesime Ceausescu ära, mis on tõesti mega suur Rumeenia senati hoone. - irv!!! Ma saan aru, et sa oled veel oma reisist vaimustuses ja täielikus tuhinas, aga enne kui jutu avaldad, loe tekst läbi ja paranda absurdsused ära, palun! Sh ka öigekirjavead :-)