Hotelli hinnad on Eestis normaalsed kuid puhketalude/puhkekülade hinnad on olnud võrreldes liiga kallid. Võiks loota, et tekkinud olukord lööb hinnad alla. Üks Saksamaa pere tahtis nädal aega veeta mingis mõnusas kohas - kaalusid ka Eestit kuid lõid käega, sest näiteks Hispaania ja Holland pakkusid samasugust elamust tunduvalt soodsamalt.

4-5 tärni hotellidel võib olla kampaania hindasid, mis ainult EUR 10-20 kallimad kui talumajutus. Hotelli hinnas seal juures hommikusöök ning kõikide hotelli mugavuste kasutamine kui talumajutus tihti samaaegselt eeldab jagatud pesemis võimalusi/ WCd ning on ilma hommikusöögita. 

Õige olukord paneks võrdlusi tegema talumajutuse ja linnade hosteli hindadega mitte 4-5 tärni hotellidega.

.

Mingist hetkest loobusin täielikult Eestis puhkamisest just sel põhjusel, et majutuse ja elamuste hinnad on täiesti ajuvabad võrreldes ülejäänud Euroopaga. Samuti ka seoses sellega, et ilma ennustada on täiesti võimatu, kui välja arvata mustrit, et 95% tõenäosusega on ilm sitt, niiet isegi kui mingi mõnus majake mere ääres rentida, siis ega väga nauditav seal just väriseda pole 12 kraadi ja tormituulega.

Lööks see kriis nüüd hinnad alla, siis ehk hakkaks taas uurima, aga seni pigem mõlgutan mõtteid, et kuhu peale pandeemiat järgmisena suund seada.

Pakun majutust rehe turismitalus. Ma ei usu, et hinnad alla lähevad. See oleks ju nn. agoonia pikendamine. Ehk siis võimaliku pankroti "edasi nihutamine". Kummaline, aga ka ise puhkan Soomes/Lätis, sest seal on odavam. Tegelt on minu juures kõik hinnad läbiräägitavad.

Mina puhkan sel aastal kindlasti rohkem Eestis. Olen ka varem igal suvel Eestis puhanud (peamiselt Muhu- ja Saaremaal ning Lõuna-Eestis). Ajuvabasid hindasid, 12-kraadiseid ilmasid ja tormituuli pole suvel  puhates Eestis kogenud, aga võib olla mul on lihtsalt vedanud. 
Või mis on üldse "ajuvaba" hind? Kuidas seda arvutatakse?

Ja pole mõtet võrrelda ju talumajutust hotelliga. Talumajutuse erinevus 5* hotelli ees on, et see ongi talumajutus. 
Mõnus väike toake, paarsada aastat vanas palkmajas Muhumaal, kus pole ei suurt telerit, espressomasinat ega konditsioneeri - aga selle eest on seal rohelus, vaikus, lambad, kanad ja seapõrsad -, on minu jaoks rohkem puhkus kui viietärnihotell kuskil suurlinnas.

Näiteks ööbisin ma Islandil nii farmimajutuses - kus olid hobused, lambad ja kanad - kui ka Reykjaviki luksushotellis Islandi peaväljaku serval, aga kõige eredamalt jäid kogu Islandist meelde just need kodumajutused. 
 

Tõused hommikul, tõmbad kardinad aknal eest - lambad, kellukesed kaelas, jalutavad akna taga. Hobused aasal.
Sööd hommikueine, mille pererahvas on sulle valmistanud. Istudki niimoodi, koos kohaliku perega, lauas. Talumajutuse õhkkond on hoopis midagi muud, kui steriilne hotell kuskil kesklinnas. 

Siis lähed talli, sulle pannakse valmis hobune ja lähed koos perenaisega  ratsamatkale. Ta viib sind paikadesse, mida sa Islandil "linnaturistina" muidu kunagi ei näeks!
Tuled ratsutamast tagasi, käid duši all, istud õhtul koos pererahvaga puhketoas, võtate klaasikese veini ja muljetate, jagate pilte, reisimuljeid, isiklikku elu. 

Mida on hotellil sellele vastu panna? Espressomasin, TV ja sussid esikus ning "keep smiling" vastuvõtus?

Võib olla ka, et inimesed on lihtsalt erinevad, aga talumajutuse võlu ei seisnegi mitte luksuses, vaid just selle puudumises.

Turismitalus ja hotellis ööbimise võrdlemine on sama ebamõistlik nagu see võrdlus, mis teises teemas oli auto või lennukiga puhkama minemiseks.

Neid kahte ei ole nagu väga mõistlik võrrelda. Ei saa võrrelda ainult ühte tegurit, need on ikka täiesti erinevad asjad, kuhu minnakse juba täiesti erinevate eelduste, soovide, ootuste ja arusaamadega. 

Ega kooki ja kotleti ka ju ei võrdle. Hind võib ju võrreldav olla ja mõlemad on söögikõlblikud ka, aga sellega asi ka peaks piirduma.

Hehee, mul on tunne, et siin hakkab jälle kahte lehte kiskuma - kodumajutus vs suurlinna hotell. Ja nagu ikka sellistel puhkudel, võetakse asja oma mätta otsast. Ütleme siis selguse mõttes nii, inimene valib puhkuseks reeglina igapäevasest võimalikult erineva keskkonna. Puhkus ei olegi midagi muud, kui eemaldumine argimuredest ja -olukorrast.

Näiteks kui mina elan maal, lambad vahivad mul niigi igal hommikul aknast sisse ning linnud karjuvad hommikust õhtuni kõrva, siis eelistan puhkuse ajal hoopis imetleda avaraid vaateid pilvelõhkuja ülakorruse vaiksest toast ja rõdule minnes alt kostev autode mürin on mu kõrvadele puhkuseks. Uskuge mind, ma ei lähe puhkama tallu. Aga kui teine elab suurlinnas, leiab ta puhkamiseks parima paiga tükkis lammastega ja kõige juurdekuuluvaga just minu maamajas olevat.

Teinekord piisab sellestki, kui vahetame lihtsalt mõneks ajaks oma kodud ära ja mõlemad on rahul, odavalt pealegi.

Hinna/kvaliteedi suhe peab paigas olema.

Auto või lennukiga puhkusele minek on maitse eelistus ja selle üle üksmeelt ei saavuta - mõlemad pooled saavad ühe kui teise eelise esile tõsta.

Samuti pole see Islandi võrdlus see millele sihtisin enda esmase komentaariga - selline turismitalu majutuse hind pole kindlasti soodne aga seal on hinna/kvaliteedi suhe paigas.

Olen olnud suvel Hiiumaal oludes kus maksad EUR 30 öö, saad 2 inimese toa kus WC/dush jagatakse nelja toaga kahel erineval korrusel. Tuba on puhas kuid ei enamat. Hommikusöök lisatasu eest.EUR 5/inimene - kokku seega EUR 40. Samal ajal (see tähendab täpselt samadel suveperioodi öödel) oli Tallinnas 4* hotelle kus oli võimalik ööbida hinnaga EUR 60 kahene tuba hommikusöögiga. Siin võib vaielda kas hotell on liiga odav või Hiiumaa liiga kallis aga suhe on igal juhul paigast ära. Eestlaste endi maksujõudu arvestades tuleks öelda, et pigem oli Hiiumaa liiga kallis. Selle Hiiumaa majutse eest oleks olnud realistlik maksta umbes EUR 25/tuba koos hommikusöögiga.Andmed on reaalsed aga ammused. Võib olla viitsin kontrollida kuidas hinnad tänaseks on muutunud.

Eestis on näiliselt kallis küll. Eelmisel suvel vaatasime huvi pärast, mis hinnad nii kuu ette tellides Pärnus teevad. Tubade hinnad kiskusid sinna 200-300 € vahele öö. Mõne ebamugavama variandi oleks saanud ka 100-ga.
Aga samas liikus ka mõte sinna, et meil ei ole kallis, vaid mujal on miskipärast odavam.

Mul on Pärnu lähistel korter, uus korralik maja, 2-tuba, kõik mugavused, pood ja hea ühendus linnaga. Mõtlesin, et teeks AirBnb'd vms. Aga siis hakkad arvutama. Heal juhul küsid 50 € öö, pole ju hommikusööki ega miskit ja ikkagi 15 km kesklinnast. Sealt peaks eraisikuna 10 € kohe tulumaksuks maksma, Airbnb võtab pea samapalju, voodipesu tuleks ära pesta (+ selle amort), vett ja elektrit kulub ka, oma aeg vastuvõtuks, üleandmiseks ja muidu "saadaval ja olemas" olemiseks. Puhas tulu nii 20 € öö. Eeldusel, et suvekuudel õnnestuks ehk nii 50% päevadest välja üürida, oleks oodata 300 € tulu.

Oluliselt lihtsam on aastaringselt korter välja üürida klausliga, et sa võimaldad aastaringset üürimist ja suvekuudel on näiteks +100€ juures. 

Tänane Pärnu üüriturg on muidugi kollapsis (kõik airbnbtajad ujutavad turgu pikaajalise üüriga), aga eelmisel suvel oleks see olnud hea argument. Kui muidu küsid 300, siis suvekuul 400, maksad tulumaksu, aga kommunaalid on makstud ja...

Ehk ma ei kujuta ette, kuidas saab eksisteerida kuskil kuurortpiirkonnas suhteliselt mõistlik hotell, kus maksad 20-30 € kahese toa eest. Aga ometi ma sageli neis ka suvisel ajal peatun. 

Vaikselt peaks ka äriplaani nokitsema ühe puhkemaja idee najal, aga 30€ kahele ei ole mõtet aega raiskama hakatagi, tahaks ju ka ratsa rikkaks saada (loe, omadega nulli).

Minu arust ka ei saa võrrelda talumajutust ja hotelli. Minu maamajas käib pidevalt külalisi linnast ja nad on selle vaheldusega väga rahul. 

Maal on jah majutus natuke liiga kallis. Kahjuks meie kliima tõttu on see raha sisse toov periood liiga lühike. Lõuna Euroopas on see periood ju oluliselt pikem. Seega on ainus võimalus meil ellu jääda lisaks majutusele miskit muud ka teha. Pealegi tundub mulle, et meil on igasuguseid reegleid ja piiranguid suhteliselt palju. Vaadake Euroopas kodumajutusi ja saate kohe kommenteerida, et meil istuks kohe ametnik kukil ja nii mõnigi nähtus oleks välistatud. Parim näide on lollakas nõue mitme kraanikausi kohta maapoes. Tuttav kohvikupidaja pilas üksjagu neid reegleid, mida ta järgima peab. Aga see järgimine nõuab ka mingit raha.

Need samad nõuded ja kukil istuvad ametnikud tähendavad seda, et kui piirid avanevad on Eestil väga hea võimalus sellest kasu lõigata ning reklaamida ennast kui puhta ja turvalise kohana ning saada väga suur eelis teiste riikide ees.

Corona järgses olukorras võib tõesti Eesti kasu lõigata, et täidab Euroopa nõudeid piinliku täpsusega erinevalt paljudest teistest riikidest.

Jään aga selle arvamuse juurde, et sarnaste tingimustega majutuse hind peaks sarnasem oleme sõltumata majutusasutuse asukohast.

Mehisk -- "sarnaste tingimustega majutuse hind peaks sarnasem oleme sõltumata majutusasutuse asukohast" -- see on küll huvitav ja üsna omapärane seisukohavõtt. 

Et siis näiteks ~15m2 puhkemaja koos WC ja dušiga peaks maksma enam-vähem sama palju nii Hiiumaal Kassaris kadakate vahel kui Harjumaal Patika  taga võsas? (kohanimed vaid näitena).

btw, mul on hotellide ja puhkemajadega vaid kliendisuhe, st. ma ei oma ega saa tulu ühestki majutusasutusest.

Eesti maapiirkondade väga selge probleem on see, et meie turismiperiood ei ole ju isegi 3 kuud, pigem rohkem 45 päeva max: juulist poole augustini. Juba augusti lõpus on paljud kohad tühjad ja pannakse kinni. Turiste on samuti palju vähem, suurusjärgu võrra vähem. Kui lähete kuskile Lõuna-Euroopa poppi piirkonda, siis seal on madalhooajal sama palju turiste kui meil suvel.

Loomulikult võib arutleda, et kas turiste ongi vähe seetõttu, et hinnad on kirved, aga eks suur osa on pigem ka selles, et Eesti ei ole lihtsalt tuntud turismisihtkoht ja suurlinnad on kaugel.

Seega püsikulud tuleb jaotada lühema perioodi peale ja ongi hind märgatavalt kõrgem. See ei tähenda, et hind oleks õiglane alati ja igal pool - kindlasti on ka kohti, kus küsitaksegi ebamõistlikult palju.

Alar - Patika võsa võiks mõistagi odavam olla kui Kassari kadakad ja nii pidi ma usun, et pigem ongi asjad Eestis paigas kuid kadakad ei kaalu asja nii palju üles, et maksta lihtsa majutuse eest maal rohkem kui linnades. Suvises Tallinnas on küllalt võimalusi leida majutust hinnaga umbes EUR 25/öö kahene tuba hommikusöögita - Hiiumaa hind analoogse majutuse eest algab EUR 40st.

Vaatasin vahepeal, et hinna võrdlus Hiiumaa-Tallinn EUR 40 vs EUR 60 puudutas ühte turismitalu Kõpu kandis ning hotell MeritonTallinnat aastal 2012. Tänase seisuga on samade asutuste hinnad EUR 50 vs EUR 90 ehk asi on paremaks  muutunud (ma ei mäleta ainult millal Meritoni hotell omaniku/operaatorit vahetas ning kuivõrd hinnamuutus sellega haakub). Samas on Tallinnas ka 3* hotelle suvel hinnaga EUR 60/öö, mis jälle näitab, et asi ikka pole nii idealne.

Pädev on mingil määral argument, et puhkuspiirkonnas on hooaeg lühem kui linnades kuid eriti välisturisti meelitamise nimel tekib küsimus kuivõrd puhkuspiirkonnas hinna langetamine võimaldaks sinna meelitamast pikkemal periodil. Looduse ilu on aastaringselt olemas ja ega tegevuste võimaluste erisus südasuve ning vara kevade ja hilis sügise vahel ka nii erinev pole.

Asi on ka konkurentsis. Kui linnas on hotelle palju, siis on pea alati võimalik leida paremat hinna ja kvaliteedi suhet. Kui mingil väikesaarel on ainult üks kolme toaga külalistemaja, siis nad saavad seal küsida just nii palju, et toad ikka müüdud saaks. Ja pole mingit põhjust küsida mõni euro vähem.

Sama on ka Lõuna-Euroopas, Balkanil jm. Enne tipphoaaega näiteks juunis leiab kusagil rannapiirkonnas väga hea hinnaga korralikke kortereid või maju. Samal ajal saab mõnes vähem tuntud linnas sama hinnaga poole kehvema majutuse, sest kogu linnas on pakkuda vaid viis sobiva hinnaga elamist. Juuli-august on selle linna kehvem majutus ikka pea sama hinnaga, aga kena elamine rannalinnas maksab juba kolm-neli korda rohkem.

Ise võrdlen elamisi sobivas hinnaklassis ja sihtkohad on ka enamasti vastavalt sellele valitud. Tõsi on see, et Eesti jääb kohati kalliks sihtkohaks ja sama hinnaga on paljudes Vahemere maades ka rannalinnades päris hea valik. Maapiirkondades leiab vahel lausa luksust.

Kui majutusele juurde arvestada pere lennupiletitele kuluv summa, siis saaks muidugi ka Eestis puhates hinnapiiri omajagu tõsta. Aga sama hinnaga tõmbaks pigem Lätti või Leetu, kui mõni piir lahti läheb. Eestis teeb väga edukalt päevaseid ringe ka kodu ja sugulasi kasutades. Ja nii kataks enamiku riigist mugavalt ära. Lisaks saab suguvõsaga mõnusaid õhtuid veeta. Paar ööd Kihnul või Ruhnul oleks muidugi paras eksootika, mille eest võiks maksta.

Seega täieliku sulgemise jätkudes säästaks enamiku plaanitud reisirahast pigem järgnevate aastate Balkani riikidele jms.

Suured hotellid saavadki teha hinnasoodust, kuna tube on niipalju rohkem. Neil on linna soe-külm vesi, kanalisatsioon. Hulgilaod, kaubatarnijad toovad tellitud kauba kohale, kuna kogused on suured siis saavad ka hinnaalendust. Pesumajad tulevad ise mustale pesule järgi ja toovad puhta tagasi.

Majutus maaturismi ettevõtetes on sootuks erinev. Selleks, et vett saada on vaja puurkaevu. Süvaveeproovi hind Terviseametis maksab rohkem kui 1000 eur. Tuleb ehitada kanalisatsioon (imbväljak). Soe vesi on vaja tekitada. Hulgilaod asuvad kuni 70 km. kaugusel. Leiva- saia pood kuni 10 km. Tööjõu leidmisega on maal üldse eraldi teema, võibolla tuleb tasuda ka töötajate transpordi kulud.

See oleks sama nagu võrdleks COOPI kaupluseid maal asuva eraettevõtja väikepoega, kus banaan ongi topelt kallim.

Eestiga võrreldes on (põhja-)Läti hinnad ka reeglina jupp maad odavamad, kui piirid ikka veidi avanema peaks. Aga eks mida rutem bronnid, seda vähem jõuavad hinnad tõusta, esialgu ma küll väga mingit reageerimist veel näinud ei ole :)

Leidsin ka ühe värske ülevaade erilisematest majakestest, kus peatuda saab:

https://kodume.blogspot.com/2020/04/poige-agedad-majutused-eestis.html

See link tõestab, et on ka kohti, mis suudavad pakuda midagi erilist olematute hindadega!

Tegelikult hinnad ikka olid ulmelised küll, nädalavahetus Kuressaare spaahotellis on ilma söökideta enamvähem sama kallis kui Egiptuse või Türgi kõik hinnas paketid...

Selline "Kuresaare SPA on kallim kui Egiptus kõik hinnas" lihtne matemaatiline võrdlus on ahvatlev kuid enamasti sisutu.

Siin eespool juba mainiti, et hind on just selline, mille eest kliente on võimalik leida. Müüja jaoks võiks alati olla hind kõrgem ja ostja jaoks madalam -- see on vana tõde. Samas ostjal on alati võimalik oma rahakotiga hääletada ja Kuressaare asemel Sharm-el-Sheikhi sõita.

Lisaks tasub tähele panna, et Eestis on kulud kindlasti suuremad kui Egiptuses -- alates juba sellest, et ~9 kuud aastas on vaja päris palju raha kulutada hoonete kütmisele ning meie kliimasse sobiva hoone ehitamine ise on samuti oluliselt kallim kui lõunamaades.