Esimest korda kuulen sellist asja. Brasiilia kodanik voib Eestis viisavabalt olla kuni 90 paeva. Kes ja kus hakkab tal siis raha kotrollima?

http://www.vm.ee/?q=node/4850

Brasiilias on ju ka Eesti konsulid, kes jagavad infot.

http://www.vm.ee/?q=et/node/5500

Pigem tekitab kahtlusi selline sober.

Põhimõtteliselt peaks ta siis ainult pileti ostma ja midagi muud polegi vaja? Endale tundus ka kummaline

Ka viisavaba piiriületusrezhiimi kehtimise korral tehakse lõplik otsus riiki sisselubamise kohta siiski piiril ning iga isiku kohta eraldi. Piiri ületamisel peab inimene nõudmise korral esitama isikuttõendava dokumendi ja tõestama, et tal on olemas rahalised vahendid enese elatamiseks riigis viibimise ajal ning sealt lahkumiseks. Kui sõbral on tagsisõidupiletid, hotellibroneering ja selgitused Eestis viibimise kohta, siis keegi talt üldjuhul elatusvahendeid nõudma ei hakka.

Heh, siis on ikkagi jama. Sõber elaks siin oleku ajal (rääkisime ühest kuust) minuga. Tal ei ole ette näidata mingit broneeringut. Arvan sellepärast küsivadki elatusvahendeid. Mis võimalused meil on?

Võimalused ongi just sellised nagu eespool välja toodud. Vajalik on lihtsalt serveerida enda ausad kavatsused riigis viibimiseks, soovitavalt ka mõne paberiga kaugemalt saabunul - olgu see siis kindlustus, reisitšekk, hotellibroneering, küllakutse, sularaha, krediitkaart vms. Ma arvan, et reisisellil on pea igal piiril kohustus selgitada riiki saabumis ja seal viibimise põhjuseid. Elatusvahendite kontrollimine on vaid üks lüli selles ahelas.

Teatud formularid on olemas, kuid nende kohta võiks küsida välisministeeriumist. 20 aastat tagasi pidin Itaaliasse sõiduks avama välisriigis pangaarve ning Austria transiitviisa saamiseks kutsuti saatkonda näitama viisa kehtivusaja iga päeva eest 50 USD. Tegelikkuses seda ei kontrollitud. Välisministeeriumist võiks küsida, kas küllakutse on vaja ametlikult vormistada nagu Venemaale või piisab lihtküllakutsest, st kirjutad nagu koduse testamendi.